Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-26-606 tuvastanud. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud kas rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Kohus leiab, et süüdistatava karistamine vangistusega ei ole põhjendatud ja teda on võimalik mõjutada rahalise karistusega. Rahaline karistus on piisav mõjutamaks Petri Marko Juhani Mela edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Petri Marko Juhani Mela süü ei ole suur, kannatanule tekitatud vigastused ei olnud rasked, süüdistatavat ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et Petri Marko Juhani Melale tuleb määrata rahaline karistus alla sanktsiooni keskmist määra. Prokurör on teinud ettepaneku karistada Petri Marko Juhani Mela rahalise karistusega 100 päevamäära. Vastavalt KarS §-le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus kuriteo toimepanemise ajal oli 10 eurot. Teatisest isiku keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et süüdistatava keskmine päevasissetulek on -3,20 eurot. Seega tuleb rahalise karistuse kohaldamisel lugeda päevamääraks 10 eurot. Eeltoodud kaalutlustel nõustub kohus prokuröri ettepanekuga süüdistatavale mõistetava karistuse osas. Kannatanule V.G-le tekitati füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Kannatanu esitas tsiviilhagi ja taotles Petri Marko Juhani Melalt õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 400 eurot. Kohus märgib, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 5 sätestab, et mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS §-s 134 lg 2 sätestatud isiku tervise kahjustamise tekitamisest tulenev mittevaralise kahju hüvitamise nõue on oma olemuselt tihedalt seotud kannatanu isikuga. Pärimisseaduse (PärS) § 2 ja § 130 lg 1 alusel ei kuulu pärandi hulka õigused, mis on oma olemuselt lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Kui konkreetne mittevaralise kahju nõue loetakse isikuga lahutamatult seotuks, ei lähe see pärijatele üle. KrMS § 2962 lg 1 p 1 tulenevalt kohaselt kui õigusjärglust ei toimu, ei vasta isik enam kannatanu või üldõigusjärglase mõistele seoses selle nõudega ning kohus peab hagi läbi vaatamata jätma. PärS § 130 lg 1 ja KrMS § 2962 lg 1 p 1 alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui leitakse, et konkreetne mittevaralise kahju nõue on pärandaja isikuga nii lahutamatult seotud, et see ei saanud pärimise teel üle minna. Seega eeltoodust tulenevalt kuivõrd kannatanu V.G on surnud ning temale tekitatud mittevaraline kahju oli isikuga lahutamatult seotud, siis ei lähe käesoleval juhul mittevaralise kahju nõue pärijatele üle. Kohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt tuleb kannatanu V.G tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes jätta läbi vaatamata. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 9 kohaselt sundraha 1329 eurot seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega ja KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale makstud tasu riigi õigusabi eest 230,64 eurot, kokku 1559,64 eurot. Nimetatud summa tuleb Petri Marko Juhani Melalt välja mõista riigituludesse

1-26-606 ja see tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Tammeniit Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.