Liiklussüüteod

süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistuse sisu Ever Heldust süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on varasemalt karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 18.12.2023 otsusega nr 1-23-6645, karistus ei ole kustunud, juhtis uuesti, s.t korduvalt ja tahtlikult 18.07.2025 kell 09:11 xxx tee 4. kilomeetril L1 kategooria mopeedi Baotian BT49QT-20B2 registreerimismärgiga xxx, olles alkoholijoobes, kui tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 1,02 mg/l. Sellise tegevusega rikkus Ever Heldus liiklusseaduse § 69 lg 1 sätet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani Ever Heldus toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristel Kraun, süüdistatav Ever Heldus ja tema kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel sõlmisid kokkuleppe järgnevas. E. Heldus tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ning teda tuleb karistada 1 aastase vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kahtlustatavana kinnipidamise aeg 18.07.202519.07.2025, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendada E. Heldusele mõistetud 11 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 358 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 1 aasta 8 kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatule. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada E. Heldust käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel on E. Heldus kohustatud 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest registreerima end psühhiaatri vastuvõtule ja alluma ravivajaduse esinemisel ettenähtud alkoholitarvitamise häire ravile. KarS § 50 lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel võtta E. Helduselt ära lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Mõista E. Helduselt välja riigieelarve tuludesse määratud kaitsjale riigi õigusabi osutamise eest tasu 148,80 eurot ja sundraha 664,50 eurot, s.o menetluskulud kokku 813,30 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha summas 664,50 eurot riigi kanda. Võimaldada E. Heldusel tasuda menetluskulud summas 813,30 eurot ositi, igakuiste maksetena, 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. E. Heldusel on xxx. Ta saab kuus umbes xxx eurot. Elab koos emaga korteris ja maksab korteri kommunaale (vesi, elekter). Kommunaalid küttepuudeta on umbes 200 eurot ja lisaks peab ta ise ostma ka küttepuid. Ta ei ole küll oma ema ametlik hooldaja, kuid peab ema eest hoolitsema, sest emal on liikumisraskused ja ühest silmast on pime. Ema saab ainult eelpensioni umbes xxx eurot kuus. Toidu ostab E. Heldus ise koju. Kuu lõpus tal rahasid üle ei jää. Vahel peab isegi võlgu võtma kuu lõpus, et hakkama saada ning siis uue kuu alguses maksab jälle võla tagasi.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ja kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. E. Heldus tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ning teda tuleb karistada sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. Kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 148,80 eurot ja sundraha 1329 eurot, s.o kokku 1477,80 eurot. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 4, 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista E. Helduselt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 148,80 eurot ja sundraha 664,50 euro ulatuses, s.o menetluskulud kokku 813,30 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha 664,50 eurot riigi kanda. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest võimaldada E. Heldusel tasuda menetluskulud kogusummas 813,30 eurot ositi, igakuiste maksetena, 12 kuu jooksul, alates otsuse jõustumisest, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. E. Heldusel on xxx ja xxx. Tema sissetulek kuus on ligikaudu xxx eurot. Ta elab koos emaga korteris ja maksab korteri kommunaale (vesi, elekter). Kommunaalid küttepuudeta on ligikaudu 200 eurot ja lisaks peab ta ise ostma ka küttepuid. E. Heldus ei ole küll oma ema ametlik hooldaja, kuid peab ema eest hoolitsema, sest emal on liikumisraskused ja ühest silmast on pime. Ema saab ainult eelpensioni umbes xxx eurot kuus. Toidu ostab E. Heldus ise koju. Kuu lõpus E. Heldusel rahasid üle ei jää ja vahepeal peab isegi võlgu võtma kuu lõpus, et hakkama saada ning uue kuu alguses maksab jälle võla tagasi.

(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Anu Vilt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.