Liiklussüüteod

tuvastamisega seonduv menetluskulu 242 eurot, s.o kogusummas 1919 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulud tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates igal kuul vähemalt 159.92 eurot Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE522200221013264447 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank või kontole nr EE957700771001523585 LHV PANK, maksekorraldusse märkida viitenumber 99925700036981. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Prokurör teeb ettepaneku tunnistada Reimo Veimen süüdi KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 250 (kakssada viiskümmend) päevamäära, s.o 2500 (kakstuhat viissada) eurot (päevamäära aluseks võetud miinimumpäevamäära suurus, s.o 10 eurot). Juhindudes KarS § 66 lg 1 ja 3, kuulub rahaline karistus tasumisele ositi 12 kuu jooksul. KrMS § 180 lg 3 alusel kriminaalmenetluse kulud summas 1919 eurot (kaitsjatasu 348 eurot, sundraha 1329 eurot ning joobeseisundi tuvastamisega seonduv menetluskulu 242 eurot) tasuda 12 kuu jooksul ositi alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et prokuröri taotlus käskmenetluse kohaldamiseks on põhjendatud ning täidetud on KrMS §-s 251 toodud eeldused käskmenetluse kohaldamiseks. KrMS § 251 lg 1 kohaselt võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses, kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged. KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritav süütegu on teise astme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Antud kriminaalasjas on tõendamiseseme asjaolud selged, seejuures on süüdistatav oma süüd tunnistanud. Kohus nõustub süüdistusaktis esitatud järeldustega süüteo tõendatuse ning karistuse määra osas. Eeltoodust tulenevalt kuulub prokuröri taotlus rahuldamisele. Reimo Veimeni süüd kinnitavad süüdistusakti kohaselt: - Tunnistaja xxx ülekuulamise protokoll /dtl 4-5/, mille kohaselt 04.09.2024 oli tunnistaja tööl autopatrullis ning teostas koos patrullpolitseinikuga liiklusjärelevalvet. Kella 18:36 paiku saadi väljakutse Tähe 34 maja juurde, kus arvatav joobes juht oli teinud avarii. Sündmuskohale jõudes nägi maja juures seismas sõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, sõiduk oli avariiline. Sõiduki juht leiti kella 18:40 paiku Hiiu 39 maja juures jalutamas ning juht tuvastati kui Reimo Veimen. Turvakontrolli teostamisel leiti tema taskust ka valge plastmassist purk läbipaistva vedelikuga. Sündmuskohale tagasi jõudes kontrolliti juhi alkoholijoovet tõendusliku alkomeetriga ning tulemus oli 0,43 mg/l. Kuna alkomeetri näit ei läinud tunnistaja hinnangul kokku isiku käitumisega (tema pupillid olid ahenenud, silmad läikivad, käitumine elav), kahtlustas tunnistaja temal narkojoovet. Süljetest reageeris ainele kokaiin. Teine patrull toimetas juhi uriiniproovi andmiseks meditsiiniasutusse; - Joobeseisundi tuvastamise saatekiri koos terviseseisundi kirjeldamise protokolliga ning joobeseisundi hinnanguga /dtl 6-9/, mille kohaselt tuvastati 04.09.2024 kell 20:50 võetud uriiniproovist uuritaval Reimo Veimen’il uriinis etanooli (1,15 +/- 0,05), amfetamiini, nordasepaami, kokaiini metaboliit bensoüülekogniini, GHB > 1000 ug/ml; joobeseisundi hinnangu kohaselt on kohtuekspert-arst-toksikoloog andnud hinnangu: esineb joove; - Tõendusliku alkomeetri väljatrükk koos indikaatorvahendi kasutamise protokolliga /dtl 10-13/, mille kohaselt Reimo Veimen’i alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli 0,38 mg/l (lõplik mõõtetulemus); prooviandjal esinesid joobeseisundile viitavad tunnused – tasakaal häiritud, kõnnak kergelt taaruv, elav käitumine, suurenenud aktiivsus, omamehelik käitumine, rahutus, ärrituvus, alkoholi lõhn suust, häiritud kõne, pupilli reaktsioon valgusele aeglane; silmad punetavad-märjad-läikivadahenenud pupillid-ekslevad

-

-

-

-

-

-

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus /dtl 14/, millelt nähtub, et Reimo Veimen kõrvaldati sõiduki juhtimiselt alates 04.09.2024 kell 18:44 LS § 91 lg 2 p 2 ja lg 2 p 3 alusel kuni kainenemiseni ja juhtumisõiguse saamiseni; Tunnistaja xxx ülekuulamise protokoll /dtl 15-16/, millelt nähtub, et 04.09.2024 umbes 18:30 paiku oli tunnistaja teel koju aadressile Tähe 45, Tallinn. Olles juba kodu juures nägi tunnistaja, et talle sõitis suurel kiirusel vastu sõiduauto, mis sõitis Tähe 34 suunas. Ütluste kohaselt tunnistaja ehmatas, kuna sõiduk liikus väga suurel kiirusel ning palju ei jäänud puudu, et talle oleks otsa sõidetud. Tahavaatepeeglisse vaadates nägi tunnistaja, et sama sõiduk sõitis Tähe 34 juures vastu aeda. Tunnistaja keeras auto ringi ja sõitis avariipaigale veidi lähemale ning nägi, et sõiduki juhikohalt väljus valge särgi ja lühikeste pükstega meesterahvas, kes kõndis autost eemale Tähe 45 suunas. Kuna meesterahva koordinatsioon oli häiritud, siis tunnistajale tundus, et ta võib olla joobeseisundis. Rohkem isikuid sõidukis ei olnud. Kell 18:36 helistas tunnistaja häirekeskusesse, mõne aja pärast jõudis kohale politsei, kes hakkas tegelema avarii teinud meesterahvaga. Isik ei tarvitanud mitte midagi, kuni oli tunnistaja vaateväljas. Asitõendi vaatlusprotokoll koos videosalvestisega /dtl 17-18/, millelt nähtub, kuidas politseinik teostab Reimo Veimen’ile erinevaid koordinatsiooniteste; Asitõendi vaatlusprotokoll koos videosalvestistega /dtl 19-21/, millelt nähtub, kuidas valget värvi sõiduk möödub talle vastu liikuvast tumedast sõidukist xxx ning kaotab siis juhitavuse ja sõidab vasakule teepeenrale ja jääb seisma. Sõiduki vasakult poolt liigub välja valge pluusiga isik. Teiselt videosalvestiselt nähtub, kuidas valge sõiduki juurde liiguvad inimesed ning valgest sõidukist eemale kaamera poole liigub valge pluusi ja põlvedeni tööpükstega meesterahvas, kes räägib telefoniga. Seejärel tulevad meesterahva juurde kaks meesterahvast ning nende vahel toimub konflikt; Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega /dtl 28-94/, millelt nähtub et Tähe 34 juures piirdeaed on kahjustatud, murul on maas aialipid, murul rehvijäljed ning Tähe 34 juures on sõiduauto xxx registreerimismärgiga xxx. Sõidukil on kahjustatud vasak külg ja vasak esiratas on sõiduki all viltu ning sõiduki katusel on valget värvi kangavigastustega särk; Tunnistaja xxx ülekuulamise protokoll /dtl 95-98/, mille kohaselt 04.09.2024 kell 18:34 paiku oli tunnistaja kodus aadressil xxx ning kuulis õues hirmsat kummivilinat, mootoripöördeid ja suurt pauku. Tunnistaja väljus majast ja nägi enda aia taga murul sõidukit xxx registreerimisnumbriga xxx. Roolis oli meesterahvas, seljas hele särk ja jalas lühikesed töömehe püksid tööriista taskutega. Mees üritas veel ära sõita, kuid see tal ei õnnestunud, kuna esisild oli kahjustunud. Tunnistaja hinnangul oli mees ilmselgelt alkoholijoobe tunnustega, ta oli autos üksi. Autojuht väljus autost, liikus autost eemale, tunnistaja sõnul tema vaateväljas olles isik midagi ei tarvitanud; Detailandmete päring isiku kohta politseiasutustele /dtl 102/, väljatrükilt nähtub, et Reimo Veimen on ühtlasi ka isikuks, kellel puudub juhtimisõigus; Sõiduki detailandmete päring asutustele /dtl 103/, millelt nähtuvad sõiduki xxx andmed ning sõiduki omanik; Kahtlustatava Reimo Veimen antud ütlused koos isikusamasuse tuvastamise protokolliga /dtl 104-108/, mille kohaselt Reimo Veimen tunnistab end talle inkrimineeritavas kuriteos süüdi, selgitab teo toimepanemise asjaolusid, kinnitab kokaiini tarbimist. Kahetseb ning lubab teha kõik endast oleneva, et midagi sellist tulevikus enam ei korduks. Isikut tõendavate dokumentite andmekogu /dtl 110-111/, millelt nähtub isiku viimase väljastatud dokumendi foto;

-

Vastus Eesti suursaatkonnast xxx /dtl 118/, millelt nähtub, et Reimo Veimen ei oma kehtivat EV dokumenti ning on proovinud xxx ID-kaarti taotleda, kuid dokumendi saab ta kätte üksnes Eesti Vabariigist.

Kohus lähtub karistuse mõistmisel KarS § 56 lg-st 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemist, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Kohus peab karistuse mõistmisel esmalt andma hinnangu KarS § 56 lähtudes süü suurusest lähtuvalt karistuse liigi ja määra osas (RK3-1-1-99-06 p 14). Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse liigi ja määra valikul keskenduda põhiliselt teole, mitte aga isikule, kuid süü suurusele lisaks arvestatakse ka teisi asjaolusid (RK 3-1-1-99-06 p 14). Seadusandja näeb KarS 424 lg 1 toimepanemise eest karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Reimo Veimen süü hindamisel tuleb võtta arvesse, et tegemist on varasemalt kriminaalkorras karistamata isikuga, kellel puuduvad kehtivad karistused. Selle kohta esitati kohtule karistusregistri väljatrükk /dtl 1/. Samuti on kohtueelse menetluse käigus Reimo Veimen avaldanud kahetsust, mis on karistust kergendav asjaolu, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Tegemist on esmakordse rikkumisega, seega kogumis eelnevat arvestades on põhjendatud süüdistatava karistamine kergema karistusliigiga – rahalise karistusega. Samuti on kohtu hinnangul on põhjendatud Reimo Veimenil tasuda rahaline karistus ositi 12 kuu jooksul, Samal alusel on põhjendatud võimaldada Reimo Veimenil tasuda menetluskulusid ositi 12 kuu jooksul. Kohus juhindub KrMS § 180 lg 1, 3, § 253 p 1, § 254. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.