Kriminaalasi Mart Kuusi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7 järgi (üldmenetluses)
Vaidlustatud kohtuotsus
Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 8. mai 2025. a otsus
Apellant
Süüdistatava Mart Kuusi kaitsja vandeadvokaat Otto Preem
Apellatsioonimenetluse pooled
Süüdistatav -
Ninaste,
liikmed
Tiit
Lõhmus
ja
Mart Kuus (ik 37607136525, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht XXX; töökoht Ustam Saumajat OY; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad)
Kaitsja -
vandeadvokaat Otto Preem
Prokuratuur -
esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ainar Koik
Kannatanud Asja läbivaatamise viis
M.K. K.R. K.K. H.K. G.S.K. , alaealise seaduslik esindaja G.K.
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 8. mai 2025. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
2.Määrata osaühingule Valga Advokaadibüroo Mart Kuusile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 357 eurot 12 senti, sh käibemaks 69 eurot 12 senti.
3.Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Mart Kuusilt Eesti Vabariigi kasuks välja 357 eurot 12 senti. See menetluskulu tuleb tasuda makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei
ole selleks tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Ringkonnakohtu otsuse saab kassatsiooni korras vaidlustada prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Süüdistus
1.Mart Kuusile esitati süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 7 järgi varguses ehk võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Tegu pandi toime ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos J.B. iga järgmiselt.
2.M. KUUS oli kuni 2015. aastani Võru maakonnas Antsla vallas Kirikukülas asuva X kinnistu üks ühisomanikest. 2022. a septembris või oktoobri algul enne 7. oktoobrit käis ta J.B. iga kahekesi X kinnistul ja näitas sellel asuvate erinevate metallesemete asukohti.
3.M. KUUS i ja J.B. i omavahelisel kokkuleppel jättis ta J.B. i korraldada selle metalli X kinnistult äraviimise ja raha eest maha müümise, misjärel pidid nad saadud raha omavahel ära jagama. X kinnistu omanikud ei andnud M. KUUS ile ega J.B. ile nõusolekut sellisteks toiminguteks. X kinnistu oli J.B. ile võõras koht, aga M. KUUS teadis hästi selle asukohta ja ka erinevate metallesemete paiknemist.
4.7. oktoobril 2022 leppis J.B. OÜ Tolmet Lõuna-Eesti osakonna juhataja K.N. iga kokku metalli äraveo. J.B. i kinnitusel oli tegemist tema sõbra tädi majaga. Metalli äravedu lepiti kokku OÜ Tolmet Tartus asuvale kokkuostuplatsile. J.B. näitas K.N. ile fotosid oma sõbra tädi majast ja seal ümbruses asuvast metallist ehk tegelikkuses X kinnistust ja veenis fotodega OÜ-t Tolmet selle metalli ostmise seaduslikkuses. Nii toimetas J.B. i juhatamisel ja juuresviibimisel OÜ Tolmet raskeveoauto, mida juhtis OÜ Tolmet autojuht U.R. , 10. oktoobril 2022 X kinnistult Tartu linna Selli 18 OÜ Tolmet vanametalli kokkuostuplatsile 3040 kg erinevaid metallist esemeid maksumusega 760 eurot. 14. oktoobril 2022 käis OÜ Tolmet raskeveoauto juht U.R. X kinnistul üksi ja toimetas J.B. i eelneva korralduse alusel kokkuostuplatsile 2640 kg erinevaid metallist esemeid maksumusega 739,20 eurot.
5.Lisaks sellele toimetas J.B. kaubikuga Ford Transit ja sellega haakes olnud ning tema poolt OÜlt Tolmet metallivedudeks renditud järelhaagisega X kinnistult kokkuostuplatsile 13. oktoobril 2022 metallesemeid 520 kg, alumiiniumi 11 kg ja vaske 1 kg kogumaksumusega 161,90 eurot,
13.oktoobril 2022 veel metallesemeid 480 kg maksumusega 129,60 eurot ning 18. oktoobril 2022 metallesemeid 180 kg maksumusega 50,40 eurot. Viidatud sõiduki oli M. KUUS eelnevalt andnud J.B. ile selleks, et X kinnistult metallesemeid ära võtta.
6.Kõigil märgitud viiel korral tasus OÜ Tolmet J.B. ile ülekannetega eespool märgitud summades Leedu Vabariigis asuvale Revolut panga kontole. Seejärel võttis J.B. saadud raha sularahas välja ja jagas selle vastavalt omavahelisele kokkuleppele M. KUUS iga. J.B. ei andnud raha kannatanutele.
7.Kirjeldatud käitumisega varastas M. KUUS koos J.B. iga X kinnistu ühisomanikest kannatanutelt H.K. lt, K.R. elt, K.K. elt, M.K. elt ja G.S.K. elt nendele kuuluvaid metallesemeid
2(8)
kogumaksumusega 1841,10 eurot. Seega pani M. KUUS toime varguse grupis, s.o KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluse lõpetamine J.B. i suhtes
8.Tartu Maakohtu 22. aprilli 2025. a määrusega lõpetati menetlus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 2031 ja § 202 lg-te 2 ja 3 alusel süüdistatava J.B. i suhtes. Maakohtu otsus
9.Tartu Maakohtu 8. mai 2025. a otsusega tunnistati M. KUUS KarS § 199 lg 2 p 7 järgi süüdi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui M. KUUS ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
10.Maakohtu hinnangul on tõendatud, et Võru maakonnas Antsla vallas asuvalt X kinnistult varastasid M. KUUS ja J.B. süüdistuses nimetatud metallesemeid. Nad panid varguse toime grupis.
11.Maakohus tuvastas, et X kinnistu ühisomanikud on K.K. , M. KUUS , G.S.K. , H.K. ja K.R. . M. KUUS i ja kannatanute isa suri 2013. aastal. Kinnistu oli pärandvara. M. KUUS i osa kinnistust müüdi täitemenetluses 2015. aastal toimunud oksjonil. M. KUUS i osa omandas kannatanu H.K. koos abikaasaga. Pärast seda ei ole M. KUUS enam kinnistu omanik.
12.Kinnistult varastati 10., 13., 14. ja 18. oktoobril 2022 erinevaid metallist esemeid. 10. ja 14. oktoobril 2022 vedas OÜ Tolmet veoauto, mida juhtis autojuht U.R. , X kinnistult erinevaid metallist esemeid Tartu linnas aadressil Selli 18 asuvale OÜ Tolmet vanametalli kokkuostuplatsile. 10. oktoobril 2022 vedas autojuht X kinnistult metallist esemeid J.B. i juhendamisel ja viimase juuresolekul. 14. oktoobril 2022 vedas autojuht metallist esemeid üksi, kuid J.B. i eelneva korralduse alusel. Lisaks vedas J.B. kaubikuga Ford Transit (reg-nr XXX ), mille andis talle M. KUUS , haakes olnud ja tema poolt OÜ-lt Tolmet metallivedudeks renditud järelhaagisega X kinnistult Tolmeti kokkuostuplatsile vanametalli 13. oktoobril 2022 kaks korda ja 18. oktoobril 2022. Kõigil märgitud kordadel tasus OÜ Tolmet J.B. ile ülekandega Leedu Vabariigis asuvale Revolut panga kontole. Seejärel võttis J.B. saadud summad sularahas välja.
13.Vargus on tõendatud kannatanu H.K. ütlustega, kinnistu vaatlusprotokolliga, patrullpolitseiniku S.T. i ütlustega, vormikaamera salvestisega. Kuritegu on samuti tõendatud tunnistajate K.N. i, U.R. u ja V.K. la ütlustega, asitõendi vaatlusprotokolliga, OÜ Tolmet turvakaamerate videosalvestistega ja vastusega ning ostumüügilepingutega.
14.J.B. i ütlused haakuvad eelviidatud tõenditega. Ta selgitas, et OÜ Tolmet autojuht käis tema palvel kahel korral X kinnistult metallesemeid toomas. Lisaks käis ta ise kolmel korral Ford kaubikuga ja Tolmeti käruga X kinnistul metalli järel. J.B. i ja M. KUUS i ütlused lahknevad selles, kes kuriteo toime pani. J.B. i ütluste kohaselt tegutses tema metalli vedu organiseerides M. KUUS i tellimusel, kes kinnitas talle, et metalli vedu on igati seaduslik. M. KUUS aga ei tunnista mingit koostööd ega kokkulepet J.B. iga metalli varguseks või muul moel ära vedamiseks. Nad on eri meelt ka selles, kas koos käidi X kinnistul metalli vaatamas või mitte. Tegemist on sõna-sõna vastu olukorraga.
15.Maakohtu hinnangul on J.B. i ütlused usaldusväärsed osas, mis puudutab suhtlust ja kokkulepet M. KUUS iga, samuti osas, mis puudutab metalli kogust, koosseisu, vedu ja tehtud tehingud. Ühtlasi on usaldusväärsed J.B. i ütlused selles osas, mis puudutab X kinnistul käimist ja M. KUUS iga kokkuleppeid metalli ära vedamiseks. Selles osas on tema ütlused järjepidevad, detailirohked ja sisaldavad asjaolusid, mida oleks tal ilma M. KUUS ilt saadud infota keeruline edasi anda. Küll aga ei loe kohus usaldusväärseks J.B. i ütlusi osas, milles ta väidab, et ta ei olnud teadlik sellest, et tegemist on võõra varaga. Selle kohta on J.B. rääkinud erinevalt, 3(8)
nimetades tunnistaja K.N. iga vesteldes X kinnistut sõbra tädi kinnistuks. Kohtuistungil selgitas ta, et arvas tegemist olevat M. KUUS i kinnistuga.
16.J.B. i ütluste usaldusväärsust M. KUUS i panuse osas toetab asjaolu, et M. KUUS il oli põhjus metalli varguseks. Tal oli 2022. a sügisel 30 000–40 000 euro ulatuses võlgnevusi ja tema osa pärandvara ühisusest müüdi kohtutäituri enampakkumisel H.K. le ja tema abikaasale. On eluliselt usutav, et metalli vargus aitas lahendada M. KUUS i majanduslikke probleeme ja pakkus teatavat rahulolu kaasomandi osa kaotamisega seotud võimaliku pettumuse tõttu.
17.Kohtu hinnangul on M. KUUS i ütlused suures osas vastuolulised ja ebausaldusväärsed. Eelkõige on need ebausaldusväärsed osas, mis puudutavad J.B. ile antud sõiduki kasutamise eesmärki, J.B. i informeerimist X kinnistul asuvast vanametallist ja sellega seotud plaane. Kuigi
M. KUUS
esines kohtus sõnarohkelt, olid tema vastused sageli ebakonkreetsed ja laialivalguvad.
18.Kohtus küsimustele vastates selgitas M. KUUS , et soovis anda õele Kerstile ja vennale Gerdile infot X kinnistul oleva metalli hinna kohta, mistõttu uuriski ta seda J.B. ilt. Miks oli tarvis anda hinna kohta infot inimestele, kes on võimelised ise seda uurima, M. KUUS selgitada ei osanud. Tema vastused selleteemalistele korduvatele küsimustele olid ebakonkreetsed, üldist laadi ja viitasid muuhulgas keerulistele peresuhetele. M. KUUS i suhted enda õdede ja vennaga ei ole just lähedased ning selle põhjuseks on muuhulgas tõenäoliselt M. KUUS i poolt kaasomandi osa kaotamine. Eeltoodu valguses on kummaline M. KUUS i selgitus, et ta soovis kaasomanikke aidata teabega metalli hinna kohta. Keegi sellist abi temalt ei palunud. Samuti on see vastuolus tema enda ütlustega, et metallil oli tema jaoks emotsionaalne väärtus ja seetõttu polnud tal plaanis metalli ära viia.
19.Lisaks eeltoodule on ebausaldusväärsed M. KUUS i ütlused selle kohta, et J.B. oskas X kinnistule minna fotolt nähtud info põhjal. M. KUUS ei selgitanud arusaadavalt, miks ta andis mitmeks nädalaks J.B. ile enda kasutuses olnud haagiskonksuga sõiduki. Kaudselt kinnitavad M. KUUS i soovi vastutusest vabaneda ka tema vastuolulised selgitused enda rahaliste raskuste kohta.
20.Kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, kuidas J.B. toimetas rahaga, mille ta sai metalli müügist. Kuigi J.B. viis enda sõnul metalli müügist saadud raha Soome M. KUUS ile, puuduvad selle kinnituseks tõendid. Samas ei oma antud asjaolu olulist tähtsust varguse asjaolude hindamisel.
21.Kohtu hinnangul on tõendatud, et M. KUUS tegi J.B. ile ettepaneku metalli varguseks ja sõlmis J.B. iga kokkuleppe, mille järgi pidi J.B. organiseerima metalli äraveo X kinnistult OÜ Tolmet vanametalli kokkuostuplatsile ja andma talle metalli eest makstud põhihinna. J.B. pidi endale saama metalli eest makstud hinnaboonuse ja M. KUUS andis J.B. ile metalli veoks kasutada oma valge kaubiku.
22.M. KUUS vastutab grupis toimepandud teo eest. Temal ja J.B. il oli ühine plaan varastada X kinnistult metallesemeid ja viia need OÜ Tolmet vanametalli kokkuostuplatsile. Hoolimata sellest, et M. KUUS ei pannud toime koosseisupärast tegu, on tema teopanus piisavalt suur selleks, et rääkida M. KUUS ist kui kaastäideviijast. M. KUUS tegi ettepaneku metalli varguseks X kinnistult, käis koos J.B. iga X kinnistul ja andis J.B. ile metalli jaoks valge kaubiku. Seega tekitas M. KUUS J.B. is tahtluse metalli varguseks, näitas teed kohani, kust metalli varastada ja andis vahendi, millega vedada metalli kokkuostuplatsile. Ilma M. KUUS i tegevuseta poleks J.B. il olnud võimalik vargust toime panna. Nad tegutsesid ühise ja kooskõlastatud teoplaani alusel ja M. KUUS vastutab metalli valduse murdmise eest. Apellatsioon
4(8)
23.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava M. KUUS i kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja palub mõista M. KUUS õigeks. Menetluskulud palutakse jätta riigi kanda. Kaitsja seisukohad on järgmised.
24.KarS § 21 lg 2 kohaldamiseks tuleb kindlaks teha, et isikud tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult ning igaüks neist valitses tegu ja eeldas, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. Isegi kui lähtuda kohtu seisukohtadest, siis andis M. KUUS J.B. ile sõiduki Ford Transit ja edastas informatsiooni X kinnistul paikneva vanaraua kohta. M. KUUS lahkus Eesti Vabariigist 8. oktoobril 2022 ja järgmisel korral kohtus J.B. iga 31. märtsil 2025. Tõendid viitavad, et metalli äraveo ja müügi korraldas J.B. . Metalli eest arvestatud raha laekus J.B. i kontole. Kohus ei tuvastanud raha üleandmist M. KUUS ile. Vargus toimus ajal, mil M. KUUS viibis Soome Vabariigis. On arusaamatu, millisel viisil valitses M. KUUS vargust.
25.M. KUUS i süüdi mõistev kohtuotsus on rajatud vaid J.B. i ütlustele. Kaitsja hinnangul on maakohus eksinud tõendite hindamise reeglite vastu. J.B. i ütlused ei ole järjekindlad, usaldusväärsed ega detailirikkad. Tal oli tõsiseid raskusi konkreetsete asjaolude meenutamisel, ta ei oska sündmusi dateerida ja toimunut põhjendada. Huvitav on kohtu seisukoht, et M. KUUS i süüstavad ütlused on väidetavalt detailsed ja usaldusväärsed, tema enda tegevuse osas aga pigem vastupidi. Kaitsja hinnangul ei ole J.B. i ütluseid võimalik selliselt eristada.
26.Kaitsja ei nõustu, et J.B. il puudus põhjus M. KUUS i alusetult süüstada. J.B. il oli M. KUUS i rõõnamiseks ja oportuniteediga soostumiseks selge huvi. Teda karistati Tartu Maakohtu 14. augusti 2018. a otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 331 lg 2 järgi 5 aasta 5 kuu ning 20 päeva pikkuse vangistusega, millest ta vabastati tingimisi ennetähtaegselt 25. jaanuari 2021. a määrusega katseajaga kuni 17. augustini 2023. Seega oli J.B. varguse ajal katseajal ja süüdimõistmisel ootaks teda pikaajaline vangistus.
27.Kaitsja ei nõustu maakohtuga selles, et M. KUUS il oli motiiv varguse toimepanemiseks. Arvestades, et tal oli võlgu summas 30 000–40 000 eurot, poleks vaid 1400 euro saamine tõsiseltvõetavaks motiiviks. Selleks ajaks töötas M. KUUS Soome Vabariigis ja sai arvestatavat tulu. Apellant peab huvitavaks maakohtu oletusi, et M. KUUS ja J.B. võisid oma ütluseid kooskõlastada, kuigi tõendeid selle kohta ei ole.
28.Kohtueelne menetlus oli puudulik. Asjas saanuks koguda sideandmeid, positsioneerida telefone, nõuda välja J.B. i pangakonto andmeid, koguda andmeid süüdistatavate liikumise kohta Soome Vabariiki aastal 2022.
29.Kohtulik uurimine oli ühekülgne, otsuse põhistus on ebapiisav ja ei ole veenev. Tegemist on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 tähenduses, mis on viinud materiaalõiguse ebaõige kohaldamiseni ja M. KUUS i süüdimõistmiseni. Prokuratuuri vastus
30.Prokurör palub jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Prokurör märgib, et kaitsja pole põhjendanud, miks peaks kohus pidama M. KUUS i ütluseid usaldusväärsemaks võrreldes J.B. i ütluste ja teiste tõenditega. Apellatsiooni väited maakohtu seisukohti ümber ei lükka.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
31.Ringkonnakohus leiab, et apelleeritud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks alust ei ole. Maakohus on piisavalt põhjalikult ja veenvalt argumenteerinud kõiki otsuses tehtud järeldusi, sh seda, miks ta asus olemasolevate tõendite põhjal seisukohale, et M. 5(8)
KUUS ja J.B. panid varguse toime ühiselt ja kooskõlastatult ehk teisisõnu et tegemist on kaastäideviijatega KarS § 21 lg 2 tähenduses. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhistustega ja jätab need KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel üle kordamata. Kohtukolleegium vastab apellatsiooni väidetele, käsitledes esmalt tõendite hindamist (I) ja materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist puudutavaid argumente
(II).
Lõpuks võtab kolleegium kokku apellatsioonimenetluse tulemuse ja lahendab kaitsja tasutaotluse (III). (I)
32.Isikulise tõendiallika ütluste usaldusväärsuse hindamisel tuleb tähelepanu pöörata sellele, kas isiku ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi ja kas isik on eri menetlusetappidel andnud samasisulisi või lahknevaid ütluseid. Ütluste usaldusväärsuse hindamise oluline kriteerium on ka nende eluline usutavus (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 31. oktoobri 2024. a otsus asjas nr 1-23-2872, p 27). Samuti tuleb uurida, millisel määral või kas üldse riimuvad need ütlused ülejäänud tõendikogumiga.
33.Maakohus toimis tõendite hindamisel vastavalt praktikas väljakujunenud põhimõtetele. M. KUUS i süüstavaks keskseks tõendiks on J.B. i ütlused. Maakohus on J.B. i ütluste usaldusväärsust hinnates pööranud tähelepanu, kuidas haakuvad need teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Maakohus leidis põhjendatult, et J.B. i ütlused on kooskõlas tunnistajate ja dokumentaalsete tõenditega varguse toimepanemise aja, koha, viisi ja varastatu osas.
34.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et J.B. i ütlused on valdavas osas usaldusväärsed. J.B. selgitas kohtus veenvalt, kuidas nad käisid M. KUUS iga X kinnistul ja millise kokkuleppe nad edasise tegevuse kohta omavahel sõlmisid. Arvestades, et sündmus toimus aastal 2022, on mõistetav, et J.B. ei mäleta täpselt, millisel sügispäeval täpselt kinnistul käidi ja kas tema tasu metalli müügi korraldamise eest oli 300 või 400 eurot. Samas mäletab ta, et kinnistul käidi koos M. KUUS i autoga ja oli vihmane ilm, kuidas talle tasuti ja ta tasu sularahas välja võttis. Kuigi mõnevõrra ähmasemalt, mäletas J.B. ka seda, et tasu metalli müügist andis ta M. KUUS ile üle Soomes Läänesadamas ja M. KUUS i antud sõiduki parkis enne seda Tallinnas olevasse parklasse.
35.J.B. i ütluste usaldusväärsuse kasuks räägib oluliselt tõik, et ta ei oleks ilma M. KUUS i panuseta saanud teada, et X kinnistul on võrdlemisi suures koguses metallesemeid (sh vanametalli). Samuti oli M. KUUS il teavet selle kohta, et kinnistul ei elata aastaringselt, mis lihtsustab vargust. Kannatanud andsid kohtuistungil ütluseid, et nemad ei ole enne J.B. iga kokku puutunud. J.B. i ütluste usaldusväärsust M. KUUS i panuse kohta kinnitab kaudselt ka fakt, et tal oli varguse toimepanemiseks M. KUUS i kasutuses olev sõiduk. See on tõendatud nii J.B. i ütluste kui ka teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega.
36.M. KUUS selgitas kohtus, et ta käis sügisel 2022 X kinnistul ja tegi seal asuvast metallist foto ning saatis selle koos kinnistu koordinaatidega J.B. ile. Sellega küsis ta J.B. ilt, kui palju võiks sellise metalli äravedu maksta. Maakohus selgitas veenvalt, miks ei ole M. KUUS i kaitseversioon usaldusväärne. On oluline, et M. KUUS ei olnud 2022. a sügiseks juba 7 aastat kinnistu omanik. Seega, kuigi isa elukohana kasutuses olnud kinnistu külastamine võib olla mõistetav, jääb kohtule arusaamatuks vanametalli pildistamise vajadus. Kriminaalasjas ei ole tõendeid, et keegi kannatanutest oleks M. KUUS ilt sellist teavet palunud. Kõnekas on ka fakt, et kui M. KUUS sai enda ütluste kohaselt J.B. ilt hinnapakkumise, ei edastanud ta seda kannatanutele. See viitab, et kannatanute jaoks seda teavet siiski vaja ei olnud. Samas olid tal endal majanduslikud raskused, mis viitab varguse toimepanemise motiivile.
37.Asjaolus, et maakohus hindas J.B. i ja M. KUUS i ütlused ebausaldusväärseks osas, milles need iseennast õigustavad, ei ole midagi taunimisväärset. Kohtupraktika kohaselt on võimalik olukord, kus isiku ütlused loetakse usaldusväärseks osaliselt (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. mai 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-131-13, p 14). Maakohus on veenvalt selgitanud, et J.B. i 6(8)
ütlused on ebausaldusväärsed vaid selles, et ta ei teadnud, et kinnistu ja sellel olevad asjad on M. KUUS ile võõrad. Ses osas olid tema kohtuistungil antud ütlused vastuolus sellega, mida ta väitis tunnistaja K.N. ile. Nõustumisväärne on maakohtu järeldus, et tegemist on püüdlusega vähendada enda süüd toimepandus, kuid see ei tähenda, et J.B. valetab ka kõige muu osas.
38.Kokkuvõtvalt ei ole maakohus tõendite hindamisel eksinud.
39.Kaitsja on apellatsioonis pööranud tähelepanu sellele, et maakohus ei ole tuvastanud, et J.B. oleks metalli müügist saadud raha andnud üle M. KUUS ile. Tegemist on põhjendatud märkusega. Kuigi maakohus pidas J.B. i ütluseid ebausaldusväärseks vaid osas, milles ta enda panust pisendas (maakohtu otsuse punktid 25, 32–33), ei nähtu maakohtu otsusest selgelt, kas raha üleandmine on J.B. i ütluste põhjal tõendatud. Ringkonnakohtu hinnangul see nii siiski on. Kuna maakohus on J.B. i ütlusi pidanud M. KUUS i teopanuse osas usaldusväärseks ja ringkonnakohus nõustub sellega, on nende põhjal võimalik asuda seisukohale, et metalli müügist saadud rahast andis J.B. osa M. KUUS ile.
40.Kaitsja osutab, et kohtueelses menetluses oleks olnud võimalik koguda veel tõendeid. Lähtudes võistlevuse põhimõttest, annab kohus üldmenetluses hinnangu tõenditele, mida pooled on kohtule esitanud. See, milliseid tõendeid kohtueelses menetluses kogutakse, on menetleja ja prokuratuuri otsus. Kaitsjal on võimalik esitada kohtule taotlusi tõendite kogumiseks kaitseaktis, kuid seda ei ole M. KUUS i kaitsja teinud. Apellatsioonis osutatakse mitmetele põhiõigusi oluliselt riivavatele toimingutele (positsioneerimine, sideandmete kogumine ja pangakontode väljavõtte analüüs). Kaitsja viidatud telefoni positsioneerimine on jälitustoiming, mida saab teha vaid ultima ratio-põhimõttel. Küsimus, kas ja millistel tingimustel on sideandmete säilitamine ning kriminaalmenetluses tõendina kasutamine õiguslikult lubatav, on jätkuvalt laiema diskussiooni esemeks. Tartu Ringkonnakohus on asunud seisukohale, et sideandmete säilitamine toimub elektroonilise side seaduse § 1111 alusel õigusvastaselt ja kohus ei saa nendele tugineda (vt Tartu Ringkonnakohtu 13. mai 2024. a määrus asjas 1-24-1694, p 37). Puutuvalt pangakonto väljavõttesse, tuleb märkida, et J.B. ile metalli müügist saadud raha kanti tema Revolut kontole. J.B. i ütluste kohaselt võttis ta selle sularahas välja, mistõttu jääb kolleegiumile arusaamatuks, millist tõendusteavet saanuks anda tema pangakonto väljavõtted. Arvestades, et J.B. töötas enda ütluste kohaselt 2022. aasta sügisel Soomes (II kd, tl 16), on küsitav ka see, mida tõendaksid faktid tema liikumise kohta Soome Vabariiki. Seega ei soostu kolleegium kaitsjaga, et kohtueelses menetluses on jäetud ilmselgelt olulised tõendid kogumata. (II)
41.Apellandi hinnangul ei ole M. KUUS varguse kaastäideviija. Ta lahkus Eestist Soome 8. oktoobril 2022 ja oli varguse ajal Soomes. Kaitsjale jääb arusaamatuks, millisel viisil valitses M. KUUS kaastäideviijana varguse toimepanemist.
42.Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et teovalitsemise teooriast tulenevalt ei ole nõutav, et kaastäideviijana käsitatav isik realiseeriks ise kas tervikuna või osaliselt süüteo objektiivse koosseisu. Oluline on, et iga kaastäideviija lisaks tagajärje saabumisse teoühtsust silmas pidades olulise teopanuse. Seega võib süüteo kaastäideviija olla ka teoplaani väljatöötaja, samuti ühise teopaani ja tööjaotuse alusel toimuva kaasvalitseja (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
9.aprilli 2007. a otsus asjas 3-1-1-108-06, p 8).
43.Maakohus on nõustumisväärselt leidnud, et kuna M. KUUS ja J.B. tegutsesid ühise ja kooskõlastatud teoplaani alusel, vastutab M. KUUS kaastäideviimise eest, sõltumata sellest, et ta ise metallesemeid kinnistult ära ei viinud. M. KUUS teadis kinnistu asukohta ja seda, et seal on arvestatavas koguses metallesemeid. Tema näitas seda J.B. ile ja tekitas viimases tahtluse vargust toime panna. M. KUUS il oli teavet ka selle kohta, et kinnistul aastaringselt keegi ei ela, mis lihtsustab varguse toimepanekut. Samuti andis M. KUUS J.B. ile sõiduki, et ta saaks seda 7(8)
varguse toimepanemisel kasutada. Ringkonnakohtu hinnangul on eeltoodud asjaoludel M. KUUS i teopanus sedavõrd kaalukas, et ilma selleta ei oleks vargust toimunud. Seega on M. KUUS käsitatav kaastäideviijana KarS § 21 lg 2 tähenduses.
(III)
44.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 8. mai 2025. a otsuse muutmata ja M. KUUS i kaitsja apellatsiooni rahuldamata.
45.M. KUUS i määratud kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu määramiseks ja riigi õigusabi kulude hüvitamiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks 1,5 tundi, süüdistatavaga nõupidamiseks 0,5 tundi ja apellatsiooni koostamiseks 2 tundi. Selle eest palub kaitsja määrata osaühingule Valga Advokaadibüroo tasu 288 eurot, millele lisandub käibemaks 69,12 eurot. Taotletav summa on seega kokku 357,12 eurot. Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 22 lg-st 7 ning justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 lg-test 6 ja 10 ning § 6 lg-st 3, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
46.Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb eelmises punktis nimetatud riigi õigusabi tasu jätta KrMS § 185 lg 2 alusel süüdistatava kanda ja see temalt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.