Õigusemõistmisevastased süüteod › Karistuse täitmise vastased süüteod

on

õigus

edasi

kaevata

apellatsiooni

korras

Tartu

Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 03.09.2025. Süüdistus Victor Babkin on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud Viru Maakohtu 27.05.2024 otsuse alusel KarS §424 lg.2 järgi vangistusega 11 kuud 27 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 357 tundi tegemise tähtajaga 1

aasta, ja kellelt lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus tähtajaga 4 kuud (perioodil 12.06.2024 – 11.10.2024), ei täitnud jõustunud kohtulahendit lisakaristuse osas, vaid teadlikult hoidis kõrvale karistuse täitmisest. Nimelt juhtis ta 05.07.2024 kell 15.33 Tallinn – Narva maantee 176-ndal kilomeetril Toila vallas IdaVirumaal mootorsõidukit Mercedes-Benz Actros (registreerimismärk XXX). Sellega pani Victor Babkin toime KarS §329 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud KarS §50 lg.1 p.1 sätestatud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidmise. Kohtulik uurimine maakohtus Süüdistatav Victor Babkin tunnistas ennast talle inkrimineeritavas kuriteos süüdi ja ütlusi ei soovinud anda. Kaitsja vandeadvokaadi abi Igor Belugin leidis maakohtu istungil, et süüdistus on põhjendatud. Maakohus jättis vastavalt ringkonnaprokuröri, kaitsja ja süüdistatava vahel sõlmitud kokkuleppele KrMS §291-1 alusel ristküsitlemata tunnistaja I.H. Lisaks ülalnimetatud isikulisele tõendile uuris maakohus kohtuistungil ka ringkonnaprokuröri poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid, millele maakohus viitab käesolevas kohtuotsuses allpool. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja menetlusosalised, sedastas alljärgneva.

materjalidega

ja

ära

kuulanud

Victor Babkinile on esitatud süüdistus KarS §329 järgi selles, et ta juhtis 05.07.2024 kell 15.33 Tallinn – Narva maantee 176-ndal kilomeetril Toila vallas Ida-Virumaal mootorsõidukit Mercedes-Benz Actros (registreerimismärk XXX). Samal ajal oli temalt sõiduki juhtimise õigus lisakaristusena ära võetud. KarS §329 näeb ette vastutuse muuhulgas KarS §50 sätestatud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidmise eest. Järgnevalt toob maakohus välja need tõendid, mis on kohtuliku arutamise käigus maakohtule esitatud ja mille üle vaidlus puudub. Viru Maakohtu 27.05.2024 otsusega mõisteti Victor Babkin süüdi KarS §424 lg.2 järgi ja karistati vangistusega 11 kuud 27 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 357 tundi tegemise tähtajaga 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest. Sama kohtuotsusega võeti Victor Babkinilt KarS §50 lg.1 p.1 alusel lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õigus tähtajaga 4 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus 12.06.2024.

Tunnistaja I.H. ütluste kohaselt oli ta 05.07.2024 kell 15.33 koos patrullpolitseinik A.T.ga patrullteenistuses ja nad teostasid liiklusjärelevalvet Tallinn – Narva maanteel. Selle maantee 176-ndal kilomeetril suunaga Jõhvi poole liikus veoauto MercedesBenz Actros (registreerimismärk XXX), mida otsustati kontrollida seoses töö- ja puhkeaja nõuete täitmisega. Veoauto peatumisel selgus, et juhil ei olnud kaasas dokumente, juhiks osutus Victor Babkin. Veoautol oli alates 19.04.2024 tasumata teetasu; isik juhtis mootorsõidukit ilma juhikaarti sõidumeerikusse sisestamata; juhilt oli alates 12.06.2024 juhtimisõigus ära võetud. Juht kinnitas, et teab seda, kuid ülemus oli käskinud auto remonti viia. Isikusamasuse tuvastamise 05.07.2024 protokolli kohaselt oli Tallinn – Narva maantee 176-ndal kilomeetril 05.07.2024 kell 15.34 juhina tuvastatud Victor Babkin. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise 05.07.2024 otsuse alusel kõrvaldati Victor Babkin sõiduki juhtimiselt Liiklusseaduse §91 lg.2 p.3 alusel, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise 05.07.2024 protokolli kohaselt peeti Victor Babkin 05.07.2024 kell 15.35 kinni, kuna ta oli tabatud kuriteo toimepanemiselt ja ta võib jätkuvalt toime panna kuritegusid. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on süüdistataval 1 kehtiv kriminaalkaristus (KarS §424 lg.2 järgi) ja 5 arhiveeritud kriminaalkaristust. Lisaks sellele nähtub samast väljavõttest, et süüdistataval on 3 arhiveeritud väärteokaristust. Tallinna Vangla Jõhvi talituse kriminaalhooldusametnik Ando Pajo 23.04.2025 e-kirja kohaselt on süüdistatavale mõistetud 357 üldkasuliku töö tundi sooritatud. Maakohus leiab, et ülaltooduga on täidetud KarS §329 sätestatud kuriteo objektiivne koosseis. Kõik maakohtule esitatud tõendid kooskõlas kinnitavad ja viitavad otseselt sellele, et käesolevas kriminaalasjas menetletava süüteo pani toime just süüdistatav. Seda asjaolu ei ole maakohtu istungil vaidlustanud ei süüdistatav ega tema kaitsja. Maakohtule esitatud tõendite põhjal puudub igasugune alus süüdistatava õigeksmõistmiseks. Maakohtul tuleb tuvastada ka toimepandud kuriteo subjektiivse koosseisu tunnused. Maakohtu istungil leidis ringkonnaprokurör, et tegemist on kuriteo toimepanemisega kavatsetult. Vastavalt KarS §16 lg.2 paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Ringkonnaprokurör leidis, et süüdistatav töötas jätkuvalt edasi veoautojuhina ja oma tööandjat ta ei informeerinud sellest, et tal on juhtimisõigus ära võetud. Maakohus nõustub selle seisukohaga.

Sarnaselt ringkonnaprokuröriga leiab ka maakohus, et süüdistataval ei olnud mingit sundi minna 05.07.2024 autorooli ja asuda seda veoautot juhtima. Süüdistataval oli olemas kõik võimalused, hiljemalt 05.07.2024 korralduse saamisel, teavitada korrektselt tööandjat, et tal puudub võimalus veoautot juhtida, kuna juhtimisõigus on temalt ära võetud. Seda süüdistatav ei teinud. Vastupidi, ta istus veoautosse ja asus seda juhtima, kuigi teadis väga hästi, et see on tal keelatud. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi tekstis KrMS) §61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Ülaltoodu kokkuvõttes mõistab maakohus Victor Babkini KarS §329 järgi süüdi. Vastavalt KarS §32 lg.1 saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu. Vastavalt KarS §33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Maakohus leiab, et süüdistatav on talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi, sest ta on täiskasvanu ja süüdiv ning tema tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas ei esine. Vastavalt KarS §2 lg.2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib karistuseks mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Maakohus peab oluliseks, et karistuse mõistmisega edastatakse süüdimõistetule ühiskonna sõnum, et süütegu ei jää ilma karistamiseta. Seega kaitstakse õiguskorda üldises mõttes. Oluline on ka see, et karistus ja karistamine avaldaksid süüdimõistetule vastavat ja õiget mõju. Karistuse mõistmisel tuleb karistuse liigi ja määra mõistmisel arvestada nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava sätte sanktsiooni piires ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (vt. ka Riigikohtu 16.05.2007 lahend kohtuasjas nr.3-1-114-07 ja 24.10.2011 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-77-11). Vastavalt Riigikohtu 17.06.2013 lahendile kohtuasjas nr.3-1-1-58-13 tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks Karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja

raskendavad asjaolud. Samuti tuleb karistuse mõistmisel arvestada võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel juhindub maakohus ka Riigikohtu 03.04.2023 kohtuasjas nr.1-22-227 ja 12.02.2008 lahendist kohtuasjas nr.3-1-1-91-07.

lahendist

Karistuse mõistmisel juhindub maakohus ka Riigikohtu 03.04.2023 lahendist kohtuasjas nr.1-22-227 ja 12.02.2008 lahendist kohtuasjas nr.3-1-1-91-07. Eeltoodust tulenevalt on karistamise esmaseks aluseks isiku süü. KarS 4-nda peatüki mõttest ning tulenevalt KrMS §306 lg.1 p.5 – 7 ja 9 tuleb maakohtul karistuse küsimuse otsustamisel arvestada oluliselt suurema hulga faktoritega kui üksnes kuriteo faktiliste asjaolude tõendamise tulem. Siiski ei ole karistuse kohaldamine täiel määral taandatav õigusküsimuse lahendamiseks ning õiguslikke piire arvestav konkreetse karistusmäära valik on siiski kohtu siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Maakohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Lisaks sellele arvestab maakohus karistuse määra ja liigi valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Süüdistusaktist ja ringkonnaprokuröri kohtukõnest nähtub, et karistust kergendavateks asjaoludeks on käesoleval juhul süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Maakohus nõustub selle seisukohaga osaliselt. Vastavalt KarS §57 lg.1 p.3 on karistust kergendavateks asjaoludeks muuhulgas süü ülestunnistamisele ilmumine ja puhtsüdamlik kahetsus. Maakohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas saab kergendava asjaoluna arvestada vaid puhtsüdamlikku kahetsust. Süü ülestunnistamisele ilmumist ei ole käesolevas kriminaalasjas tuvastatud. Kriminaalasja materjalide kohaselt püüdis süüdistatav tema maanteel peatamisel vältida vastutust, hämades, et tal ei ole dokumente kaasas, ning tunnistas juhtimisõiguseta veoauto juhtimist alles peale seda, kui patrullpolitseinikud olid selle andmebaasi kaudu kindlaks teinud. Süüdistatava süü suuruse hindamisel arvestab maakohus järgmiseid asjaolusid: süüdistatavat on varasemalt korduvalt karistatud; ta on kandnud reaalset vangistust; ta on vabastatud vangistusest tingimisi enne tähtaega; teda on karistatud nii rahalise karistuse kui ka rahatrahvidega; käesolevas kriminaalasjas menetletava süüteo pani ta toime vähem, kui kuu aega peale kohtuotsuse jõustumist. Kuna 5 kriminaalkaristust ja 3 väärteokaristust on siiski käesolevaks ajaks arhiveeritud, leiab maakohus, et süüdistatava süü on keskmine. Samas tuleb arvestada, et uue süüteo pani ta toime väga lühikese aja möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, kuid alates kohtueelses menetluses ülekuulamisest andis ta ütlusi ausalt, tunnistas tehtut ja kahetses. Maakohtu istungil väljendatud kahetsust peab maakohus siiraks. Seega saab süüdistatava süüd hinnata keskmisest väiksemaks.

KarS §329 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Seega näeb nimetatud säte kergeima sanktsioonina ette rahalise karistuse. Ka kaitsja taotles maakohtu istungil süüdistatavale rahalise karistuse mõistmist 100 päevamäära ulatuses. Sellist liiki karistuse mõte on süüdlase mõjutamine varaliste vahendite vähendamise ja seega igapäevase tegevuse piiramise kaudu. Käesoleval juhul süüdistatav küll töötab ja tema 2023 keskmise päevasissetuleku suurus oli 30,78 €. Samas ei pea maakohus kuidagi põhjendatuks mõista süüdistatavale karistuseks rahalise karistuse. Ülalviidatud Karistusregistri väljavõtte kohaselt on süüdistatavat varasemalt karistatud nii rahalise karistuse kui rahatrahvidega. Kõik need kohustused on süüdistatav täitnud, kuid jätkanud süütegude toimepanemist. Lisaks sellele peab maakohus vajalikuks rõhutada, et süüdistatav on varasemalt kandnud reaalset vangistust, kusjuures tingimisi vangistus on pööratud täitmisele ning ta on vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud. Vaatamata ka sellele on süüdistatav jätkanud süütegude toimepanemist. Karistuse mõistmisel ja Riigikohtu praktika kohaselt peavad karistused tavaolukorras minema järjest rangemaks. Aluseid varasematest kergema karistusliigi kohaldamiseks maakohus ei tuvastanud. Nagu maakohus juba üheaastase vangistuse.

eelpool

märkis, näeb

KarS §329

karistusena

ette

kuni

Kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse suuruse mõistmisel arvesse sanktsiooni keskmine määr, mida siis kergendavate ja raskendavate asjaolude ilmnemisel kas suurendatakse või vähendatakse. Käesoleval juhul on sanktsiooni keskmine määr 6 kuud vangistust. Karistuse suuruse mõistmisel arvestab maakohus nii eri- kui üldpreventiivseid eesmärke. Eripreventiivsus tähendab maakohtu poolt selliste võimaluste kaalutlemist, mis mõjutab süüdistatavat edaspidi kuritegusid mitte toime panema. Üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates on kohus seisukohal, et praegusel juhul ei ole põhjust süüdistatavat karistada suuremas määras, kui on tema süü suurus ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär võiks avaldada talle piisavat eripreventiivset mõju. Oma kohtukõnes palus ringkonnaprokurör mõista süüdistatavale karistuseks 5 kuud vangistust, mille hulka tuleb arvata 2 eelvangistuse päeva. Ringkonnaprokuröri seisukoha kohaselt ei mõjuta muud karistused süüdistatavat piisavalt. Maakohus nõustub selle ettepanekuga osaliselt ja mõistab Victor Babkinile karistuseks 4 kuud vangistust. Maakohus arvestab siinkohal nii käesolevas kriminaalasjas tuvastatud kui ka süü suuruse hindamisel arvesse võetud asjaoludega. Kaitsja leidis, et vangistuse mõistmisel ei tohiks selle suurus ületada 2 kuud, kuna tegemist oli vaid 1 episoodiga, kuigi juhtimisõigus oli süüdistatavalt ära võetud tähtajaga 4 kuud. Vastuseks kaitsjale peab maakohus vajalikuks taaskord viidata, et süütegu oli toime pandud vähem, kui kuu aega peale süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist ja lisakaristuse kohaldamist. Kaitsjaga tuleb nõustuda selles osas, et andmed selle kohta, kas süüdistatav juhtis sõidukit ka enne või peale süüteo toimepanemist, puuduvad,

kuid süüdistatava enda ütlused selle kohta, et ta jätkas töötamist veoautojuhina ning ei teavitanud ega kavatsenudki teavitada tööandjat juhtimisõiguse äravõtmisest, võivad viidata sellele, et ta võis seda teha, vältides sellega töö kaotamist, kuid mitte lihtsalt vahele jäädes. Kaitsja poolt pakutud karistuse määr ei ole põhjendatud ega kooskõlas juba ülalviidatud karistuse suuruse arvestamise asjaoludega. Maakohus peab siinkohal veelkord vajalikuks korrata ja rõhutada, et süüdistataval oli igati võimalus vältida uue süüteo toimepanemist, teavitades tööandjat oma lisakaristusest tähtajaga 4 kuud. Süüdistatav seda võimalust teadlikult ja tahtlikult ei kasutanud. Vastavalt KarS §68 lg.1 arvatakse eelvangistus karistusaja hulka. Riigikohus on siinkohal selgitanud, et eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka arvamine võib kohtuotsuses väljenduda kahel viisil. Juhul, kui isikult on kriminaalmenetluses võetud vabadus pausideta kuni vangistuse mõistmiseni ja teda vangistusest ei vabastata, tuleb karistuse kandmise algusajaks lugeda isiku vahistamise või kahtlustatavana kinnipidamise päev. Juhul, kui isik on viibinud vaheldumisi eelvangistuses ja vabaduses, tuleb eelvangistuses viibitud ajavahemikud summeerida ning nende arvelt ärakantavat vangistust vähendada. (vt. ka Riigikohtu 30.05.2017 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-29-17). Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdistatav oli kahtlustatavana kinni peetud 05.07.2024 ja vabastatud 06.07.2024. Seega tuleb süüdistatavale mõistetud karistust 4 kuud vangistust vähendada 2 päeva võrra ning lõplikult kuulub Victor Babkinil kandmisele 3 kuud 28 päeva vangistust.

Vastavalt KrMS §306 lg.1 p.14 lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel küsimuse, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. Vastavalt KrMS §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.9 kuulub menetluskulude hulka muuhulgas süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Vastavalt KarS §4 lg.3 on sama seadustiku §329 järgi kvalifitseeritav kuritegu teise astme kuritegu. Vastavalt KrMS §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteo süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2024 määrusele nr.87 on töötasu alammäär 2025 summas 886 €. Eeltoodu alusel kuulub Victor Babkinilt väljamõistmisele riigituludesse sundraha summas 1329 €. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.4 kuuluvad menetluskulude hulka määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohtueelses menetluses oli Victor Babkini kaitsjaks riigi õigusabi korras vandeadvokaadi abi Igor Belugin, kes esitas järgmised 11.09.2024 taotluse summas 178,49 €. Taotlus on rahuldatud Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristiina Erte Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise 11.09.2024 määrusega summas 178,49 €. Kohtuvaidlustes tegi ringkonnaprokurör maakohtule ettepaneku kõik kaitsjatasud Victor Babkinilt välja mõista. Kaitsja kaitsjatasude väljamõistmise osas sõna ei võtnud. Maakohus leiab, et seoses süüdimõistva kohtuotsusega tuleb süüdistatavalt kõik kohtueelses menetluses tekkinud kaitsjatasud summas 178,49 € välja mõista. Kohtulikus menetluses oli süüdistatava kaitsjaks vandeadvokaadi abi Igor Belugin, kes esitas 27.02.2025 taotluse summas 202,03 € (tutvumine ja asja materjalidega seostamine 75 €, vestlus kaitsealusega 4 €, eelistungil osalemine 36 €, tasu sõidule kulutatud aja eest Narva - Jõhvi 20 €, sõidukulud Narva – Jõhvi - Narva 30,60 €, käibemaks 36,43 €). Taotlus on rahuldatud Viru Maakohtu 27.02.2025 määrusega summas 202,03 €. Peale selle esitas kaitsja 24.07.2025 taotluse summas 225,18 € (23.07.2025 vestlus kaitsealusega 2 €, 24.07.2025 vestlus kaitsealusega 18 €, 24.07.2025 kohtuistungil osalemine 75 €, 03.09.2025 kohtuistungil osalemine 36 €, tasu sõidule kulutatud aja eest Narva - Jõhvi 20 €, sõidukulud Narva – Jõhvi - Narva 30,60 €, käibemaks 43,58 €). Maakohus leiab, et kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täielikult. Maakohus leiab, et kaitsjatasud kohtulikus menetluses (v.a. sõidukulud ja tasu sõidule kulutatud aja eest) kuuluvad seoses süüdimõistmisega väljamõistmisele süüdistatavalt. Maakohus toob eraldi välja, et enne Viru Maakohtu 27.02.2025 määrusega rahuldatud kaitsjatasu taotluse puhul arvestab maakohus käibemaksu 20% määras ja 24.07.2025 kaitsjatasu puhul käibemaksu 22% määras, lähtudes Käibemaksuseaduse §15 lg.1. Eeltoodust tulenevalt kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele kaitsjatasu kohtulikus menetluses summas 302,74 € (koos käibemaksuga). Kaitsjatasud summas 124,47 € (koos käibemaksuga) tuleb jätta riigi kanda. Kohtuvaidlustes palus kaitsja ajatada sundraha ja menetluskulude tasumine 1 aasta võrra. Maakohus nõustub selle seisukohaga ja leiab selle oleva põhjendatud.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.