Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
1-24-6623 16. juuni 2025 Eesistuja Velmar Brett, liikmed Juhan Sarv ja Heili Sepp Kriminaalasi A süüdistuses KarS § 3811 lg 1 järgi ja B OÜ süüdistuses KarS § 3811 lg 3 järgi Tallinna Ringkonnakohtu 2. aprilli 2025. a määrus Prokuratuur, esindaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Õnne Neare-Vaarmann, määruskaebus A kaitsja vandeadvokaat Steven-Hristo Evestus ja B OÜ kaitsja vandeadvokaat Madis Piirla 4. juuni 2025, kirjalik menetlus
RIIGIKOHUS MÄÄRAB
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 2. aprilli 2025. a ja Harju Maakohtu 10. veebruari 2025. a määrus osas, millega A suhtes lõpetati kriminaalmenetlus KrMS § 2742 lg 1 alusel seoses menetluse mõistliku aja möödumisega.
2.Lõpetada kriminaalmenetlus A süüdistuses KarS § 3811 lg 1 järgi KrMS § 199 lg 1 p 4 alusel süüdistatava surma tõttu.
3.Jätta kohtumäärused muus osas muutmata.
4.Jätta prokuratuuri määruskaebus rahuldamata.
5.
Maksta Riigikohtus toimunud määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest tasu Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ-le 263 eurot 52 senti (sh käibemaks) ja Advokaadibüroo Legalt OÜ-le 175 eurot 68 senti (sh käibemaks).
6.Jätta eelmises punktis nimetatud summad menetluskuluna riigi kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Süüdistus
1.Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur saatis 13. novembril 2024 kohtusse süüdistusakti, milles A-d süüdistati karistusseadustiku (KarS) § 3811 lg 1 järgi ja B OÜ-d KarS § 3811 lg 3 järgi B OÜ raamatupidamise korraldamise nõuete teadvas rikkumises.
2.Süüdistuse kohaselt tootis B OÜ aastatel 2010–2020 telesaadet „Kodutunne“. Selles kajastati vähekindlustatud perede elamistingimuste parandamiseks tehtavaid remonditöid. Telesaates näidati telefoninumbreid, millele helistades oli saate vaatajatel võimalik nendeks töödeks raha annetada.
1-24-6623
3.B OÜ juhatuse ainukene liige ja ainuosanik A, kes tegutses selle äriühingu huvides, rikkus süüdistuse kohaselt 1. jaanuarist 2019 kuni 31. oktoobrini 2020 raamatupidamise seaduse nõudeid järgmiselt: 1) ta ei andnud raamatupidamisteenuse osutajale korraldust eristada B OÜ raamatupidamises heategevusprojektiga seotud tulusid ja kulusid osaühingu muudest tuludest ja kuludest. Ka pärast seda, kui süüdistatavad asutasid 20. mail 2019 Maksu- ja Tolliameti suunistel annetuste kogumiseks MTÜ Kodutunne, laekus osa annetusi B OÜ arvelduskontole. Osaühingu raamatupidamises ei olnud eraldi kulukontosid heategevusprojektide kulude kajastamiseks. Samuti ei rakendatud raamatupidamises projektipõhist arvestust ega tegevuspõhise kuluarvestuse põhimõtteid. Selle tagajärjel ei võimalda B OÜ raamatupidamine ebamõistliku pingutuseta eristada heategevuslikke kulusid ega annetuste jääki; 2) 31. oktoobril 2020 esitatud B OÜ 2019. majandusaasta aruande põhjal ei ole tuvastatav, kui palju sai osaühing annetusi, kuidas neid kasutati ja milline oli annetuste jääk aruandeperioodi lõpus. Aruande lisas on välja toodud vaid see, et 2019. aastal laekus osaühingule 2018. aasta eest telefoniannetusi 47 465 eurot ja et 2019. aastast kogub annetusi MTÜ Kodutunne. Tegelikult laekus B OÜ arvelduskontole 2019. aasta jooksul annetusi 165 610 eurot 14 senti, millele lisandus 21 400 eurot kohaliku omavalitsuse üksuste sihtotstarbelisi toetusi. Annetustena saadud tulu on B OÜ 2019. majandusaasta kasumiaruandes kajastatud muude äritulude hulgas. Menetlus maakohtus
4.Harju Maakohus andis 6. jaanuaril 2025 süüdistatavad kohtu alla ja määras kriminaalasja arutamisele kümnel istungipäeval vahemikus 29. jaanuarist kuni 4. aprillini 2025.
5.10. veebruaril 2025 rahuldas maakohus kaitsjate 27. jaanuaril esitatud taotlused ja lõpetas mõlema süüdistatava suhtes kriminaalmenetluse kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 2742 lg 1 alusel seoses mõistliku menetlusaja möödumisega. Sama määrusega jäeti riigi õigusabi tasu menetluskuluna riigi kanda, tühistati konfiskeerimise asendamise ja rahalise karistuse tagamiseks kohaldatud abinõud ja otsustati osa andmekandjatega toimimise viis.
6.Maakohus leidis, et menetlusaja mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse periood alates
20.juulist 2020, mil süüdistatavate suhtes alustati kriminaalmenetlust kelmuse tunnustel. Pole tähtsust, et kahtlustus raamatupidamise kohustuse rikkumises esitati alles 2024. aastal. See kahtlustus puudutab asjaolusid, mille osas toimub kriminaalmenetlus juba aastast 2020.
7.Kuigi kohtulik arutamine on planeeritud suhteliselt lühikesele perioodile, eeldab kohtuotsuse tegemine mahuka tõendikogumi analüüsimist. Võttes arvesse ka tõenäolist edasikaebemenetlust, kuluks kohtuotsuse jõustumiseni ilmselt ligikaudu kaks aastat. Seega kujuneks menetluse kogukestuseks kuus ja pool aastat, mis on praeguses asjas ebamõistlikult pikk aeg. Arvestades KarS § 3811 lg 1 sanktsiooni ja seda, et prokuratuur on pidanud võimalikuks menetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel, on menetletav kuritegu pigem kerge ja süüdistatava võimalik süü ei ole suur. Süüdistuses kirjeldatud kuriteo tõendamine ei ole keerukas ega mahukas. On alust arvata, et suurem osa prokuratuuri viidatud 15 köitest tõenditest koguti annetuskelmuse kohta. Annetuskelmuse osas lõpetas prokuratuur aga ise kriminaalmenetluse ja seega ei saa selle kuriteo uurimisega menetlusaja mõistlikkuse hindamisel arvestada. Kohtueelse menetluse kestus ei vasta kriminaalasja keerukusele ega vajalike uurimistoimingute ajakulule. Süüdistatavad ega kaitsjad ei ole menetlust märkimisväärselt pikendanud.
2(5)
1-24-6623
8.Süüdimõistmise korral karistataks süüdistatavaid eelduslikult rahalise karistusega alla sanktsiooni keskmise määra. Seetõttu ei oleks karistuse kergendamine KrMS § 306 lg 1 p 61 alusel piisav, heastamaks süüdistatavate õiguste rikkumine. Avalik menetlushuvi raamatupidamiskuriteo menetluse jätkamise vastu on vähene. Kriminaalmenetlus on A-d oluliselt mõjutanud, sest ta on olnud selle tõttu meedia tähelepanu all ning kaotanud töö ja sissetuleku. Samuti on lakanud B OÜ majandustegevus. Menetluse jätkamine veel mitme aasta vältel rikuks süüdistatavate õigusi. Seetõttu tuleb kriminaalmenetlus lõpetada. Menetlus ringkonnakohtus
9.Tallinna Ringkonnakohus jättis 2. aprillil 2025 maakohtu määruse muutmata ega rahuldanud prokuratuuri määruskaebust, milles taotleti kriminaalmenetluse jätkamist.
10.Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole süüdistatavatele tehtud karistusõiguslik etteheide õiguslikult ega tõenduslikult keeruline, mistõttu ei ole sellele kulunud menetlusaeg põhjendatud. Maakohus selgitas põhjalikult, miks ei heastaks karistuse kergendamine süüdistatavate õiguste riivega kaasnevat kahju.
11.Asjakohatu on prokuratuuri argument, et menetlus oli mahukas, kuna kulus palju aega, loomaks detailset pilti B OÜ tuludest ja kuludest. Sel asjaolul pole süüdistuses kirjeldatud kuriteo seisukohalt tähtsust. Faktid, mille alusel hinnata, kas ja milliseid raamatupidamise nõudeid rikuti, olid menetlejale teada juba menetluse alguses. Nii oli teada, et ülevaate saamine B OÜ varalisest seisundist on oluliselt raskendatud. Seda näitab seegi, et prokuröri kinnitusel tuli menetlejal kõnesoleva ülevaate saamiseks teha massiliselt päringuid B OÜ pangakonto väljavõttel märgitud isikutele, analüüsida tundide kaupa telesaadet „Kodutunne“ jne. Ka see, et B OÜ raamatupidamises ei peetud arvestust annetuste kasutamise kohta, pidi selguma kohe menetluse alguses.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
Prokuratuuri määruskaebus ja teade
12.Prokuratuur taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja asja saatmist uueks sisuliseks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
13.Määruskaebuse esitaja ei nõustu ringkonnakohtuga, et A-le ja B OÜ-le esitatud süüdistuse seisukohalt ei olnud menetlejal tarvis kindlaks teha B OÜ tulusid ja kulusid. Selle väljaselgitamine, et annetustest laekunud tulu kajastus B OÜ majandusaasta aruande kasumiaruandes muude äritulude hulgas, eeldas aeganõudvat analüüsi. Kui kahtlustus raamatupidamise kohustuse rikkumises oleks esitatud varem, ei oleks see menetlust kiirendanud, sest seda kuritegu ei oleks saanud menetleda eraldi kelmusekahtlusest. Viimase osas lõpetati kriminaalmenetlus alles 29. augustil 2024. Kohtueelses menetluses ei olnud seisakuid. Kohtud alahindasid kriminaalasja mahtu ja keerukust. Isegi kui nõustuda, et mõistlik menetlusaeg on ületatud või see ületataks enne kohtuotsuse jõustumist, ei ole põhjust kriminaalmenetlust lõpetada.
14.27. mail 2025 esitas prokuratuur rahvastikuregistri väljavõtte süüdistatav A surma kohta. A kaitsja vastus määruskaebusele
15.Kaitsja palub jätta ringkonnakohtu määruse muutmata või lõpetada kriminaalmenetlus A suhtes tema surma tõttu. Määruskaebuses ei ole arvestatavaid argumente, miks kriminaalasja menetlemisele kulus nii ohtralt aega. Tegemist ei olnud keeruka ega mahuka kriminaalasjaga ja menetletav kuritegu ei ole raske. Vaatamata pikale menetlusajale on osa KarS § 3811 koosseisulisi asjaolusid jäänud 3(5)
1-24-6623 kohtueelses menetluses välja selgitamata. Ebamõistlikult kaua kestnud menetlus rikkus süüdistatava õigusi ja kohtud reageerisid sellele kohaselt. B OÜ kaitsja vastus määruskaebusele
16.Kaitsja palub jätta prokuratuuri määruskaebuse rahuldamata. Mõistlik menetlusaeg on möödunud ja seda rikkumist ei ole võimalik heastada muul viisil kui kriminaalmenetlust lõpetades. Süüdistatavale tehtud etteheide ei ole mahukas ega keerukas. Kohtueelses menetluses ei kasutatud menetlusressurssi otstarbekalt. Juba 2021. aastal kogutud tõendid võisid olla piisavad, et esitada B OÜ-le kahtlustus raamatupidamise nõuete rikkumises. Kogu menetluse vältel on B OÜ majandustegevus lakanud, sest telesaate „Kodutunne“ tootmine lõppes. Vaidlustatud kohtumääruste tühistamise korral tuleks B OÜ-le määrata kohtumenetluse ajaks seaduslik esindaja ja see pidurdaks menetlust. Menetluse jätkumine põhjustaks selles osalejatele põhjendamatu kulu.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
17.Rahvastikuregistrist nähtub, et süüdistatav A suri 18. mail 2025. Olukorras, kus süüdistatava lähedane ei taotle KrMS § 274 lg 2 p 2 alusel kriminaalmenetluse jätkamist rehabiliteerimise eesmärgil, on süüdistatava surm KrMS § 199 lg 1 p 4 kohaselt absoluutne menetlustakistus, mis ei võimalda tema suhtes kriminaalmenetlust jätkata (vt ka RKKK 21.10.2022, 1-22-225/35, p-d 17–18). Kaitsja ei ole avaldanud, et keegi süüdistatava lähedastest sooviks kriminaalmenetluse jätkamist. Järelikult tuleb kriminaalmenetlus A suhtes tema surma tõttu lõpetada. Kuna sel põhjusel ei ole kolleegiumil enam menetluslikku alust kontrollida, kas kohtute otsustus lõpetada kriminaalmenetlus A suhtes KrMS § 2742 lg 1 alusel oli põhjendatud, tuleb muuta kriminaalmenetluse lõpetamise alust.
18.Edutuks jääb ka prokuratuuri taotlus tühistada kriminaalmenetluse lõpetamine B OÜ suhtes. Kuriteokahtluse sisu viitas algusest peale suurele avalikule huvile kriminaalasja kiireks lahendamiseks. Määruskaebuse esitaja väited asja erilise keerukuse ja mahukuse kohta ei ole veenvad. Kohtutel oli õigus, et süüdistuses väidetud puudused B OÜ raamatupidamises pidid olema menetleja jaoks ilmsed juba kohtueelse menetluse algstaadiumis. Seega leidsid kohtud põhjendatult, et kohtueelne menetlus B OÜ suhtes vältas ebamõistlikult kaua ja seda riigivõimu tõttu. Menetlusaja mõistlikkuse hindamisel ei ole tähtsust, kas menetluse venimine on tingitud mõne ametniku eksimustest, puudustest kriminaalasja menetleja (KrMS § 16 lg 1) töökorralduses või sellest, et riik ei ole taganud menetlejale piisavalt ressursse, mis lubaksid lahendada kriminaalasju mõistliku ajaga. Kõigil neil juhtudel lasub vastutus liiga pika menetlusaja eest riigil.
19.Kriminaalmenetluse lõpetamine on mõistliku menetlusaja nõude rikkumisele reageerimisel viimane ja erandlik abinõu ning enne selle kasuks otsustamist peab kohus vaagima, kas rikkumise heastaks piisav rahaline hüvitis süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 5 lg 1 p 6 või lg 4 alusel, karistuse kergendamine või karistusest vabastamine KrMS § 306 lg 1 p 61 alusel (RKKK 28.06.2024, 1-20-3101/99, p 45). Menetletavas asjas kujunenud olukorras ei näe kolleegium alternatiivi B OÜ suhtes ebamõistlikult kaua väldanud kriminaalmenetluse lõpetamisele KrMS § 2742 lg 1 alusel. Seetõttu ei pea kolleegium ka vajalikuks vaagida lähemalt kohtute põhjendusi ses küsimuses.
20.Neil põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 361 lg 1 p-st 4, tühistab Riigikohus nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu määruse osas, millega kriminaalmenetlus A suhtes lõpetati KrMS § 2742 lg 1 alusel, ja lõpetab kriminaalmenetluse tema suhtes KrMS § 199 lg 1 p 4 alusel. Muus osas, sh B OÜ suhtes kriminaalmenetluse lõpetamises kolleegium kohtumäärusi ei muuda. Prokuratuuri määruskaebus jääb rahuldamata.
4(5)
1-24-6623
21.Riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1 ja justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 lg-te 1, 6 ja 10 ning § 7 lg 1 alusel rahuldab kolleegium kaitsjate riigi õigusabi tasu taotlused. Riigikohtus toimunud määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest A kaitsjale määratav tasu on 263 eurot 52 senti ja B OÜ kaitsja tasu on 175 eurot 68 senti (mõlemad summad koos käibemaksuga). KrMS § 187 lg 1 ja lg 2 esimese lause alusel jääb määruskaebemenetluse kulu riigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.