Liiklussüüteod

1-25-2385 viibitud aeg 23-24.12.2024, 20-21.1.2025, 27-28.2.2025 s.o kokku 6 (kuus) päeva ja ärakandmata karistus on 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust.

1-25-2385

Jõustunud kohtuotsus saata süüdimõistetu kriminaalhooldusosakonnale ja Transpordiametile.

elukohajärgsele

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus. Martin Mihk juhtis 23.12.2024.a kella 23:22 ajal XXX km OÜ F kuuluvat mootorsõidukit Mitsubishi Pajero registreerimismärgiga XXX isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 seerianumbriga ARDM-0082 (taatlustunnistuse number TTRC-24/00129) mõõdetuna alkoholikontsentratsioon 1,00 mg/l kohta ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,09 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,91 mg/l kohta. Tulenevalt LS § 69 lõike 2 punkti 1 sätetest, mille kohaselt mootorsõidukijuht loetakse alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, juhtis Martin Mihk mootorsõidukit alkoholijoobes, rikkudes LS § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Sellise tegevusega pani Martin Mihk toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Peale selle tema 20.1.2025.a päeval kella 13.00 ajal tungis omavoliliselt korteri valdaja V R tahte vastaselt korteri välisukse lõhkumise teel sisse Lääne-Nigula vallale kuuluvasse ja V R valduses olevasse korterisse aadressil XXX, rikkudes sellega EV põhiseaduse § 33 sätetega tagatud kannatanu õigust eluruumi puutumatusele ning põhjustades lõhkumisega LääneNigula Vallavalitsusele varalise kahju 100 eurot. Sellise tegevusega pani Martin Mihk toime KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. valdaja tahte vastaselt eluruumi ebaseadusliku tungimise. Peale selle tema isikuna, kes on varem 23.12.2024.a toime pannud KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, juhtis uuesti 27.2.2025 kella 16.22 ajal XXX Coop kaupluse parklas S N’le kuuluvat mootorsõidukit - sõiduautot Chrysler 300c registreerimismärgiga XXX isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 MK III EST seerianumbriga ARDM-0082 (taatlustunnistuse nr TTRC24/00129) mõõdetuna alkoholikontsentratsioon 0,90 mg/l kohta ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,09 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,81 mg/l kohta, sõites tagant otsa seisvale sõidukile registreerimismärgiga XXX, millele põhjustas parempoolse tagumise põrkeraua vigastuse. Tulenevalt LS § 69 lõike 2 punktist 1 sätetest, mille kohaselt mootorsõidukijuht loetakse alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, juhtis Martin Mihk mootorsõidukit alkoholijoobes, millega rikkus LS § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Sellise tegevusega pani Martin Mihk toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduvalt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Kannatanud on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks (tl 46; 102-103).

1-25-2385 Kohtus nõudis prokurör Martin Mihki süüdi tunnistamist: KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ja karistada teda vangistusega 4 kuud; KarS § 424 lg 2 järgi ja karistada teda vangistusega 1 aasta 6 kuud; KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks mõista 1 aasta 7 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 23-24.12.2024, 20-21.01.2025, 2728.02.2025 s.o kokku 6 päeva vangistust ja kandmisele kuulub 1 aasta 6 kuud 24 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1,3 alusel asendada ära kandmata karistus 1 aasta 6 kuud 24 päeva (564 päeva) vangistust üldkasuliku tööga 564 tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg on 2 aastat arvates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Martin Mihk kohustatud täitma KarS § 75 lg 1 tulenevaid kontrollnõudeid: elama oma alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustub Martin Mihk alluma alkoholisõltuvusravile, milleks tuleb ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest pöörduda vaimse tervise õe vastuvõtule ja raviviisi määramisel sellele alluma (kriminaalhooldajale tuleb esitada sellekohane tõend). KarS § 50 lg 3 ja § 424 lg 4 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 7 kuuks. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad, on nõus tegema üldkasulikku tööd ja alluma määratud ravile. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ning kohus tunnistab Martin Mihki süüdi ja mõistab talle kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi. Kannatanu Lääne-Nigula Vallavalitsus on esitanud Martin Mihki vastu tsiviilhagi nõudega hüvitada kuriteoga tekitatud varaline kahju 100 eurot /tl 106-107/. Süüdistatav tunnistab tsiviilhagi ja on nõus kahju väljamõistmisega kannatanu kasuks kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks. Kohus rahuldab VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 132 lg 1 ja 136 lg 1 alusel kannatanu LääneNigula Vallavalitsuse tsiviilhagi ning mõistab Martin Mihkilt välja kannatanu Lääne-Nigula Vallavalitsuse kasuks 100 eurot. Tõkendit ei ole kohaldatud. Martin Mihk on kahtlustatavana kinni peetud 23-24.12.2024, 2021.1.2025, 27-28.2.2025 s.o kokku 6 päeva, milline aeg tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka. Asitõendeid ei ole. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 tuleb Martin Mihkilt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 1329 eurot (1,5*886).

1-25-2385 Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 on menetluskuluks käesolevas kriminaalasjas määratud kaitsjale Martin Mihki kaitsmise eest kohtueelses menetluses makstud tasu 334,28 eurot (tl 85-86, 167-168). Martin Mihkilt riigi kasuks välja mõistetav menetluskulu on 1663,28 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.