Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

1-25-2261

musta värvi meeste rahakott „Guess“ väärtusega 74,49 eurot,

-

musta värvi meeste rahakott „Guess“ väärtusega 59,49 eurot,

-

musta värvi naiste rahakott „Tommy Hilfiger“ väärtusega 83,99 eurot,

-

punase, musta ja beeži kirju naiste rahakott „Tommy Hilfiger“ väärtusega 82,49 eurot,

s.o kaupa koguväärtuses 300,46 eurot. Süüdistatav lahkus nimetatud kaubaga kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kaup tagastatud kauplusele rikkumata. Samuti tema, võttis 25.11.2023 kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajal X tn X Port Artur II kaubanduskeskuses asuvast Rademar OÜ-le kuuluvast kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil „Icepeak“ fliisi väärtusega 79,95 eurot. Süüdistatav lahkus nimetatud kaubaga kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kaup tagastatud kauplusele rikkumata. Seega pani Olegs Horoševs oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toimepandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1-25-2261 Prokurör tegi kohtule ettepaneku käskmenetluses tunnistada Olegs Horoševs süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ja tema karistamist rahalise karistusega 130 päevamäära (üks päevamäär 10 eurot), s.o 1300 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Olegs Horoševsi eelvangistuses viibitud aeg (O. Horoševsi oli kahtlustatava kinni peetud 01.02.2024) 1 päeva, s.o ümberarvestatult vangistuse päevadest 3 päevamäära, karistusaja hulka. Seega kandmisele kuulub rahaline karistus 127 päevamäära, s.o 1270 eurot. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta nimetatud rahaline karistus täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui Olegs Horoševs ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Maakohtu seisukoht Kohus on seisukohal, et tõendamiseseme asjaolud on selged. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on süüdistus tõendatud. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistusseadustiku (KarS) § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud kas rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Kohus nõustus järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis tõendatuse ja karistuse määra kohta. Kohus leiab, et süüdistatava karistamine vangistusega ei ole põhjendatud ja teda on võimalik mõjutada rahalise karistusega. Rahaline karistus on piisav mõjutamaks O. Horoševsi edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. O. Horoševsi süü ei ole suur, süüdistatavat ei ole varem Eesti Vabariigis kriminaalkorras karistatud ning ta on tunnistanud oma süüd. Kuriteoga kahju on väikene, so 49,99 eurot. Samuti ei ole teadaolevalt isik pärast süüdistusaktis etteheidetud tegusid pannud toime uusi kuritegusid. Kohus leiab, et Olegs Horoševsile tuleb määrata rahaline karistus alla sanktsiooni keskmist määra, arvestades, et KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Prokurör on teinud ettepaneku karistada O. Horoševsi rahalise karistusega 130 päevamäära. Vastavalt KarS §-le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus kuriteo toimepanemise ajal oli 10 eurot. Maksu- ja Tolliameti vastusest nähtub, et O. Horoševs ei ole 2022.a Eesti Vabariigis tulu teeninud. Seega tuleb rahalise karistuse kohaldamisel lugeda päevamääraks 10 eurot. Eeltoodud kaalutlustel nõustub kohus prokuröri ettepanekuga süüdistatavale mõistetava karistuse osas. O. Horoševs tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära, s.o 1000 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 01.02.2024, s.o 1 päev vangistust, ehk 3 päevamäära. Seega lugeda kandmisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks 127 päevamäära, s.o 1270 eurot. Põhjendatud on ka prokuröri ettepanek karistuse täitmisele pööramata jätmise osas KarS § 73 lg 1, 3 alusel, kui O. Horoševs ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg kohustab isikut hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Uute tegude toimepanemisele järgneb käesolevas asjas mõistetud kogu karistuse täitmisele pööramine. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 9 kohaselt sundraha 1329 eurot seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega ja KrMS § 175 lg 1 p 4 määratud kaitsjale määratud tasu 131,76 eurot. Seega tuleb O. Horoševsilt välja mõista riigituludesse 1460,76 eurot. Arvestades riigi tuludesse väljamõistetava menetluskulu

1-25-2261 summat ning et süüdistatava igakuise rahalise sissetuleku kohta andmed puuduvad, võimaldab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel O. Horoševsil tasuda menetluskulud 1460,76 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes igakuiselt 15-daks kuupäevaks 121,73 eurot. Maksegraafiku mittetäimisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.