Erkki Pärna (Pärn) süüdistuses karistusseadustiku (KarS) §de 274 lg 2 p 3, 2751 lg 1, 323 lg 1 ja 120 lg 1 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 30. jaanuari 2025. a otsus
Apellandid
süüdistatav Erkki Pärn süüdistatava kaitsja
Süüdistatav
Erkki Pärn, isikukood 38805080265, ülejäänud isikuandmed maakohtu otsuses, kd II tlk 225
Prokuratuur
Põhja Ringkonnaprokuratuur, prokurör Eneli Laurits
Kaitsja
määratud korras Urmas Simon
Kannatanud
B.P R.H
RESOLUTSIOON
1.Jätta süüdistatava Erkki Pärna ja süüdistatava kaitsja Urmas Simoni apellatsioonid rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 30. jaanuari 2025. a otsus muutmata.
3.Määrata Advokaadibüroo Simon vandeadvokaadile Urmas Simonile makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Erkki Pärnale apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 417,24 eurot ning mõista see summa süüdistatavalt Eesti Vabariigi kasuks välja.
Jätta rahuldamata Erkki Pärna taotlus avalikustada kohtuotsuse avalikustamisel ainult selle sissejuhatus ja resolutiivosa.
5.Jätta rahuldamata Erkki Pärna taotlus, et ringkonnakohus edastaks talle kohtuotsuse koopia paberkandjal. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale saab esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Esitatud süüdistus.
1.Erkki Pärnale esitati süüdistus KarS §-de 274 lg 2 p 3, 2751 lg 1, 323 lg 1 ja 120 lg 1 järgi. 1.1 Süüdistuse kohaselt1 osales politseiametnik R.H Erkki Pärna kahtlustatavana kinnipidamisel kriminaalasjas nr 17230101589 ning alates sellest ajast näitas süüdistatav oma tööülesandeid täitnud kannatanu suhtes üles vastumeelsust. Seejärel menetleti kriminaalasjas nr 22230100011 küsimust, kes kirjutas R.H sõiduautode peale sõnumid „Me teame kus elad ment“ ja „PEDOFIIL“ ning torkas läbi rehvid. R.H süüstas nii kohtueelses- kui ka kohtumenetluses nendes tegudes Erkki Pärna, kuid Harju Maakohus mõistis 02.02.2023. a otsusega nr 1-22-3005 süüdistatava nendes etteheidetes õigeks. Alates kriminaalasja nr 1-223005 kohtumenetlusest ning vahetult pärast kohtuotsuse kuulutamist on Erkki Pärn saatnud R.H kodusele ja töökoha aadressile järjepidevalt ehk 06.02.2023. a, 28.02.2023. a, 11.04.2023. a, 05.05.2023. a, 08.05.2023. a 19.06.2023. a 12.07.2023. a, 01.08.2023. a, 26.09.2023. a ja 29.09.2023. a ähvarduskirju. Nendes kirjades ähvardas süüdistatav tappa kannatanu elukaaslase ja lapse ning põletada auto. R.H jaoks olid Erkki Pärna ähvardused veenvad, sest süüdistatava kättemaksuhimulise iseloomu ja mineviku tõttu oli kannatanul põhjust karta, et Erkki Pärn viib oma ähvardused ka täide. Kuna Erkki Pärna viha kannatanu vastu on seotud asjaoluga, et R.H täitis kriminaalasjas nr 17230101589 võimuesindajana oma tööülesandeid ning samuti on ülalviidatud kirjad saadetud pärast seda, kui R.H andis eelmises kriminaalasjas nr 22230100011 kannatanuna ütlusi, on Erkki Pärnale etteheidetavad teod kvalifitseeritud KarS §-de 274 lg 2 p 3 ja 323 lg 1 järgi. 1.2 Veel süüdistatakse Erkki Pärna selles, et ta kahjustas tahtlikult politseiametnik R.H mainet. Süüdistatav saatis 08.05.2023. a, 09.06.2023. a ja 28.06.2023. a Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuurile kirjad, milles ta teatab, et R.H on pedofiil. 01.08.2023.a Põhja Prefektuurile ja 17.08.2023. a Siseministeeriumile adresseeritud kirjades lisab Erkki Pärn, et lisaks pedofiiliale valmistab R.H lapspornot, on andnud valeütlusi, teostanud ebaseaduslikku jälitustegevust ja pannud toime ka kelmuse. Siseministeeriumile edastatud pöördumine suunati edasi Politsei- ja Piirivalveametile ning prokuratuurile. Kuivõrd toodud kirjades sisalduvad faktiväited R.H kohta on valed, kannatanut häbistavad ning tema mainet kahjustavad, on need Erkki Pärnale etteheidetavad teod kvalifitseeritud KarS § 2751 lg 1 järgi. 1.3 Lisaks süüdistatakse Erkki Pärna selles, et ta ähvardas B.P suures ulatuses vara hävitamisega, kuna süüdistatav saatis 13.06.2023. a ja 08.07.2023. a kannatanule kaks kirja, milles lubas süüdata põlema B.P ema maja. Kannatanu jaoks olid Erkki Pärna ähvardused veenvad, sest esiteks on süüdistatav kannatanu silmis kättemaksuhimuline inimene, kes
muudetud süüdistus kd I tlk 192-194
ülaltoodud kirjades avaldas oma pahameelt kannatanu suhtes. Teiseks ei olnud B.P-l kahtlust, et Erkki Pärn võib oma ähvardused kas ise või kolmandate isikute kaudu ellu viia, kuna ta on koos süüdistatavaga pannud toime kuritegusid, mis on seotud vara süütamisega. Need Erkki Pärna teod on kvalifitseeritud KarS § 120 lg 1 järgi. Maakohtu otsus.
2.Harju Maakohtu 30. jaanuari 2025. a otsusega: -
tunnistati Erkki Pärn KarS §-de 274 lg 2 p 3 ja 323 lg 1 järgi süüdi ning teda karistati KarS § 63 lg 1 alusel vangistusega 3 aastat;
-
tunnistati Erkki Pärn KarS § 2751 lg 1 järgi süüdi ja teda karistati vangistusega 1 aasta;
-
tunnistati Erkki Pärn süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega 4 kuud;
-
moodustati KarS §-de 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel liitkaristus. Erkki Pärnale KarS § 120 lg 1 järgi mõistetud kergem karistus ehk 4 kuud vangistust loeti kaetuks Harju Maakohtu
2.veebruari 2023. a otsusega asjas nr 1-22-3005 mõistetud raskema karistusega ehk 6 aasta 2 kuu 29 päeva pikkuse vangistusega. Saadud liitkaristusest arvati maha eelmise kohtuotsuse alusel kantud osavangistus 3 aastat 3 päeva ning ärakandmata karistuseks arvestati 3 aastat 2 kuud 26 päeva vangistust; KarS §-de 63 lg 2 ja 64 lg 1 alusel suurendati Erkki Pärnale KarS § 274 lg 2 p 3 järgi mõistetud vangistusest 3 aastat ja KarS § 2751 lg 1 järgi mõistetud vangistusest 1 aasta raskeimat ning Erkki Pärnale mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust; KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Erkki Pärnale mõistetud liitkaristust ehk 4 aasta pikkust vangistust talle eelmise, Harju Maakohtu 2. veebruari 2024. a otsusega asjas nr 1-22-3005 mõistetud karistuse ärakandmata osa ehk 3 aasta 2 kuu 26 päeva vangistuse võrra ning Erkki Pärnale mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 7 aastat 2 kuud 26 päeva, mille kandmise alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 31. jaanuar 2025. a; Erkki Pärnalt mõisteti menetluskuluna välja sundraha ja talle riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu; jäeti rahuldamata Erkki Pärna taotlus avaldada kohtuotsuse avalikustamisel üksnes selle resolutiivosa.
-
-
-
Maakohtu motiivid olid kokkuvõtlikult järgmised.
2.Erkki Pärnale KarS §-de 274 lg 2 p 3 ja 323 lg 1 järgi esitatud süüdistuses on tõendatud, et politseiametnikust kannatanu R.H puutus Erkki Pärnaga esimest korda kokku 2017. a ja see kokkupuude oli tööalane, sest Erkki Pärn peeti kinni kahtlustatavana autode süütamises. Juba tol korral, selle kriminaalasja menetluse kestel, saatis Erkki Pärn R.H ülemusele menetlusega seotud politseinikke halvustavaid kirju. Seejärel alustati 2021. a või 2022. a menetlust kriminaalasjas, kus R.H oli kannatanu ning Erkki Pärn oli kahtlustatav ja hiljem ka süüdistatav. Selles asjas oli R.H kannatanuks sellepärast, et tema isiklikule sõiduautole kirjutati „teame kus sa elad ment“ ja hiljem ka „pedofiil“ ning autol lõigati läbi rehvid. Lisaks eeltoodule heideti Erkki Pärnale ette eraviisilist jälitustegevust R.H suhtes. Tegudes, mille toime panemist R.H Erkki Pärnale
kannatanuna antud ütlustes ette heitis, mõistis kohus süüdistatava 02.02.2023. a otsusega kriminaalasjas nr 1-22-3005 ebapiisava tõendikogumi tõttu õigeks. Pärast seda, kui R.H andis kriminaalasjas nr 1-22-3005 kohtus kannatanuna ütlusi, hakkas ta saama ähvardava sisuga kirju. Ajavahemikul 06.02.2023.a – 22.12.2023. a saadeti R.H kodusele aadressile üheksa ja töökoha aadressile ühe kirja. 2.1 Süüdistuse väide, et kõik need kirjad saatis kannatanule süüdistatav, on õige. Kirjad sisaldasid R.H lähedaste ja vara vastu suunatud ähvardusi. Kuigi ümbrikutel ei olnud kirja saajana märgitud R.H nime, vaid suvalised nimed, seostas kannatanu põhjendatult kirju endaga nendes sisalduvate viidete ja mõistukõne tõttu. Nii näiteks oli ümbrikutel või kirjades ära toodud eelmises kriminaalasjas käsitletud soditud kannatanu sõiduki registreerimisnumber või selle tähed, eelmise kohtumenetluse ajal kehtinud ID-kaardi seerianumber, jutt Mustamäel elava politseiniku naise ja lapse topeltmõrvast jpm. Erkki Pärna ütlused selle kohta, et tal pole R.H koju ja tööle saadetud kirjadega vähimatki pistmist, ei ole õiged. Kannatanu veendumust, et kirjad olid adresseeritud talle ning saatjaks oli Erkki Pärn, kinnitavad peale tema ütluste teisedki tõendid. Esiteks on kõikidest kümnest kirjast välja loetav rahulolematus R.H tööalase tegevusega või viited kannatanuna menetluses osalemisele. Teiseks on kümnest kirjast üheksa saadetud kannatanud kodusele aadressile. Kolmandaks on ümbrikele märgitud andmed kirja saatja, saatmiskoha ja -aja kohta. Neljandaks fikseeriti süüdistuses toodud kirjade saatmise fakt vangla poolt peetavas Erkki Pärna kirjavahetuse kaardil, kus kajastatakse vanglateenistuja juuresolekul kõik kinnipeetu ja/ või vahistatu väljaminevad kirjad. Viiendaks võib nii kirjade kui ka ümbrike visuaalsel vaatlemisel ja võrdlemisel täheldada, et kõik need on kirjutanud üks ja sama inimene. Selle järelduse võib eeskätt teha põhjusel, et suurte kirjatähtede „E“ ja „L“ kirjapilt on läbivalt samasugune. Vaatamata mõistukõnele on ilmne, et kannatanule süstemaatiliselt saadetud kirjades ähvardab Erkki Pärn tappa kannatanu abikaasa ja alaealise lapse ning põletada tema auto, mille puhul on eluliselt usutav, et selle väärtus ületab 4000 eurot ehk vastab KarS § 120 lg 1 ja KarS § 12 1 p 1 sätestatud ulatusele. 2.3 Kannatanu R.H jaoks olid Erkki Pärna saadetud kirjades sisalduvad ähvardused veenvad ning neid võtaks tõsiselt ka keskmine kõrvalseisja. Pikaajalise kokkupuute tõttu süüdistatavaga teab R.H, et Erkki Pärn on pika vihaga ning sedagi, et teda on varem karistatud KarS §-de 203 lg 1 – 22 lg-te 2 ja 3 järgi. R.H tekitasid kirjad stressi, kannatanu ja tema abikaasa tegid Erkki Pärna kirjade tõttu oma elus ümberkorraldusi. Kui asetada keskmine mõistlik kõrvalseisja kannatanuga samasse olukorda, tekiks temalgi hirm oma lähedaste ja vara pärast. Kokkuvõtlikult ründas Erkki Pärn R.H-le ähvardava sisuga kirju saates psühilise vägivallaga kannatanu vaimset tervist ja selline tegevus on käsitletav ähvardamisteona. 2.4 Erkki Pärna teod tuleb kvalifitseerida KarS §-de 274 lg 2 p 3 ja 323 lg 1 järgi.
Politseiametnikuna töötav ja 2017. aastal Erkki Pärnaga tööalaselt kokku puutunud R.H on võimuesindaja KarS § 274 objektiivse koosseisu tähenduses. Kuna Erkki Pärn kirjutas ja saatis ajavahemikul 6. veebruarist 2023. a kuni 22. detsembrini 2023. a varem tema kriminaalasja menetlemisega seotud R.H-le kokku kümme ähvarduskirja, oli tema tegevus KarS § 274 lg 2 p 3 mõttes korduv. Kuna R.H oli kriminaalasjas nr 1-22-3005 kannatanu ning Erkki Pärn hakkas ähvarduskirju saatma vaid mõni päev pärast Harju Maakohtu 2. veebruari 2023. a otsuse kuulutamist, siis väljendas süüdistatav kirju saates rahulolematust selle üle, et R.H osales kriminaalmenetluses kannatanuna. Erkki Pärn pani talle etteheidetavad teod toime kavatsetult. Süüdistatava kirjad olid kättemaks selle eest, et R.H osales temaga seotud kriminaalmenetluses nii menetlejana kui ka kannatanuna. Kirju saates soovis süüdistatav, et kannatanul tekiks hirm oma lähedaste ja vara pärast. Kokkuvõtlikult tuleb Erkki Pärnale etteheidetavad teod kvalifitseerida KarS §-de 274 lg 2 p 3 ja 323 lg 1 järgi.
3.KarS § 2751 järgi esitatud süüdistuses ei vaja üle kordamist kohtu tuvastatud faktid Erkki Pärnale KarS §-de 274 lg 2 p 3 ja 232 lg 1 järgi esitatud süüdistuses. Lisaks nähtuvad tõenditest järgmised asjaolud. 3.1 Ajavahemikul 8. maist 2023. a kuni 1. augustini 2023. a laekus Politsei- ja Piirivalveameti aadressile viis kirja ning Siseministeeriumi aadressile üks kiri, milles üldistatult väideti, et politseiametnik R.H ahistab ja käperdab võõraid lapsi, on pedofiil, valmistab lapspornot, on andnud valeütlusi ning pannud toime ebaseadusliku jälitustegevuse ning kelmuse. 3.2 Kõik need kirjad kirjutas Erkki Pärn, kuigi süüdistatav möönis ainult seda, et ta kirjutas Siseministeeriumile põhjusel, et uuritaks R.H sõidukile kirjutatud sõna „pedofiil“ kirjutamise tagamaid. Politsei- ja Piirivalveametile adresseeritud kirjade kirjutamist Erkki Pärn ei tunnistanud. Esiteks on kirjade ümbrikel olevate andmete abil tuvastatav kirjade sihtkoht, saatja, saatmiskoht ja saatmisaeg. Teiseks fikseeriti süüdistuses toodud kirjade saatmise fakt vangla poolt peetavas Erkki Pärna kirjavahetuse kaardil, kus kajastatakse vanglateenistuja juuresolekul kõik kinnipeetu ja/või vahistatu väljaminevad kirjad. Kolmandaks võib nii kirjade kui ka ümbrike ning samuti R.H-le saadetud ähvarduskirjade ja ümbrike visuaalsel vaatlemisel ja võrdlemisel täheldada, et kõik need on kirjutanud üks ja sama inimene. Selle järelduse võib eeskätt teha põhjusel, et suurte kirjatähtede „E“ ja „L“ kirjapilt on läbivalt samasugune. 3.3 Politsei- ja Piirivalveametile ning Siseministeeriumile saadetud kirjades loetletud faktiväited käivad R.H kui politseiametnikuna töötava isiku kohta ning on kannatanu mainet kahjustavad ja teda häbistavad. Need faktiväited ei ole õiged, sest väidete õigsust kinnitavaid tõendeid ei ole. R.H-d halvustavate kirjadega tutvusid lisaks kannatanule veel Politsei- ja Piirivalveameti ja Siseministeeriumi töötajad, kes tegelesid sissetuleva posti registreerimisega ning kirjad olid nähtavad kõikidele asutuses töötavatele inimestele. Sel põhjusel pidi R.H
jagama oma kolleegidele kirjade sisu kohta selgitusi. Kuna Siseministeeriumile laekunud kiri suunati edasi lahendamiseks Politsei- ja Piirivalveametile ning prokuratuurile, on 28. augusti 2024. a kirja sisuga tutvunud lisaks Siseministeeriumi töötajatele ka nende asutuste töötajad, kuhu see kiri edastati. 3.4 Väljamõeldud sisuga häbistavate kirjade kirjutamine politseiametniku kohta ning nende kirjade saatmine ametiasutustele, kus sellega tutvuvad teisedki inimesed ja kõikidel asutuse töötajatel on kirjadele juurdepääs, on käsitletav võimuesindaja laimamisena KarS § 275 1 lg 1 mõttes. 3.5 Erkki Pärn pani KarS § 2751 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime vähemalt otsese tahtlusega. Süüdistatav tundis varasemate kriminaalmenetluste tõttu R.H suhtes viha ning häbistavaid valeväiteid sisaldavate kirjade saatmisega ametiasutustele soovis süüdistatav kannatanule kätte maksta ning kahjustada R.H mainet võimalikult paljude inimeste silmis.
4.Erkki Pärnale KarS § 120 lg 1 järgi esitatud süüdistuses on tõendatud, et B.P sai 2022. a suvel kaks kirja, milles lubati süüdata maja, mis on tema ja tema lähedaste kodu. 4.1 Need kirjad kirjutas B.P kaaskinnipeetav Erkki Pärn. Esiteks võib kirjade sisu põhjal mõista, et saatja on rahulolematu kannatanu varasema tegevusega. Teiseks on kirjade ümbrikel olevate andmete abil tuvastatav kirjade sihtkoht, saatja, saatmiskoht ja saatmisaeg. Kolmandaks fikseeriti süüdistuses toodud kirjade saatmise fakt vangla poolt peetavas Erkki Pärna kirjavahetuse kaardil, kus kajastatakse vanglateenistuja juuresolekul kõik kinnipeetu ja/ või vahistatu väljaminevad kirjad. Neljandaks sisaldavad kirjad kannatanu hüüdnime („XXX“), mida B.P sõnul teadis ka Erkki Pärn. 4.2 Erkki Pärna ütlused selle kohta, et hoopis B.P kirjutas talle ähvarduskirju, ei ole usaldusväärsed järgmistel põhjustel. B.P sõnul pole ta süüdistatavale ähvarduskirju kirjutanud ja saatnud. Süüdistatav esitas need kirjad koos ümbrikutega tõendina kohtule ning kui võrrelda ümbrikutel olevaid templeid B.P kinnipeetava ja/või vahistatu kirjavahetuse kaardi andmetega on põhjust väita, et süüdistatava esitatud ümbrikud on need, milles olid kannatanu 6. juunil 2022. a ja 17. juunil 2022. a saadetud vastused Erkki Pärna kirjadele, mis jõudsid B.P-ni 2. juunil 2022. a ning 16. juunil 2022. a. Kuigi ümbrikud pärinevad B.P-lt, on nendes olnud kirjad kirjutanud süüdistatav, mitte kirjade kirjutamist eitav kannatanu. Esiteks on kirjad samasugusel ruudulisel ja sama formaadiga paberil nagu Erkki Pärna poolt B.P-le 30. mail 2022. a saadetud kiri. Teiseks on kirjades ja ümbrikel olevat käekirja võrreldes ka eriteadmisteta vaatajale ilmne, et kirju ei kirjutanud kannatanu. Kui kõrvutada B.P-le saadetud kirjade käekirja kannatanu R.H-le ning R.H kohta ametiasutustele saadetud kirjadel ja ümbrikel oleva käekirjaga, siis need on tõenäoliselt kirjutanud üks ja sama inimene. Sellise järelduse saab teha eeskätt suurtähe „E“ ja „L“ sarnase kirjaviisi tõttu. 4.3 Kuigi B.P-le 13. juunil 2022. a ja 8. juulil 2022. a saadetud kirjades kasutatakse mõistukõnet, võimaldavad vihjed ja viited lugejal raskusteta mõista, et Erkki Pärn räägib
kannatanu lähedaste ja kannatanu YYY asuva kodu maha põletamisest. On ilmne, et eramu süütamine ületaks KarS § 120 lg 1 nõutava olulise ulatuse ehk 4000 eurot. 4.4 B.P jaoks oli Erkki Pärna 13. juuni 2022. a kirjas sisalduv ähvardus veenev, 8. juuli 2022. a kirja, milles viidatakse peatselt saabuvale külmale ilmale, kannatanu tõsiselt ei võtnud. Kannatanu on süüdistatavaga varem kokku puutunud ning teab nii tema võimet pidada viha ja kättemaksuhimu kui ka seda, et too on kirjades kirjeldatud teoks võimeline. Süüdistatav on osavõtjana ja kannatanu täideviijana süüdi mõistetud KarS § 203 lg 1 järgi autode süütamise eest. Kirjade sisust on näha, et Erkki Pärn suhtub kannatanusse negatiivselt ja peab B.P-d valetajaks, äraandjaks (n-ö „kitseks“) ja ärplejaks. B.P ütles, et kuna 13. juuni 2022. a kirjas on otsene viide vanematekodu süütamisele, tekkis tal hirm, et süüdistatav võibki kas ise või kolmandate isikute käe läbi oma ähvarduse teoks teha. Järelikult ründas Erkki Pärn psüühilise vägivallaga kannatanu vaimset tervist. Kui asetada keskmine mõistlik kõrvalseisja sarnasesse situatsiooni, võtab temagi taolisi ähvardusi tõsiselt. KarS § 120 lg 1 objektiivne koosseis on seega täidetud. Kuigi kannatanu ei tajunud 8. juuli 2022. a kirjas sisalduvaid viiteid ilma külmenemisele ähvardusena, seostaks keskmine mõistlik kõrvalseisja sarnases situatsioonis vihjet eelnevas kirjas seisva vara hävitamise ähvardusega. Sel põhjusel on tegu kõlbmatu katsega. 4.5 Erkki Pärn pani KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toime kavatsetulQ suhtes pahameelt tundev süüdistatav sai aru, et kannatanu mõistab kirja pandud ja teele saadetud lubadusi nii, et tema kodumaja põletatakse maha ning tunneb ka hirmu. Seda kõike Erkki Pärn ka soovis.
5.Erkki Pärnale mõistetud karistust põhjendas maakohus kokkuvõtlikult nii. R.H-le ähvarduskirjade saatmine vastab korraga nii KarS § 274 lg 2 p 3 kui ka KarS § 323 lg 1 teokoosseisule ja seega tuleb karistus mõista KarS § 63 lg 1 sätestatut järgides raskemat sanktsiooni ette nägeva KarS § 274 lg 2 p 3 järgi. Viidatud norm näeb karistuseks ette vangistuse 1-5 aastat. Süü suuruse määratlemisel tuleb arvestada, et Erkki Pärn saatis kannatanule poole aasta jooksul õige mitu ähvarduskirja, mis tähendab, et süüdistatav kahjustas pikka aega kannatanu vaimset heaolu. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid pole. Erkki Pärn pani teod toime ajal, mil ta kandis eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistust. Ka on süüdistatav vaatamata sellele, et teda on varem KarS § 120 lg 1 järgi karistatud, jätkanud vaimse vägivallaga seotud kuritegude toime panemist. Kirjeldatut silmas pidades tuleb Erkki Pärnale mõista sanktsiooni keskmäära jääv karistus. Kuigi R.H laimamise eest KarS § 275 1 lg 1 järgi võiks mõista ka rahalise karistuse, ei tule see kõne alla. See pole mõjus olukorras, kus väärteoasjas kohaldatud rahatrahv on makstama ning isegi vangistus pole suunanud Erkki Pärna õiguskuulekale teele. Süü suurust mõjutab siingi tõsiasi, et laimavaid kirju oli rohkem kui üks ja neid saatis Erkki Pärn nelja kuu vältel. See tähendab, et süüdistatav diskrediteeris politseiametnikust kannatanut võrdlemisi pikka aega. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid pole. Eripreventiivseid kaalutlusi pole mõtet korrata. Kõike arvesse võttes tuleb Erkki Pärnale mõista sanktsiooni keskmäära jääv karistus.
KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul võib samuti mõista rahalise karistuse, kuid kaalutlust, miks see Erkki Pärna puhul mõeldav pole, ei ole mõtet üle korrata. Kuigi süüdistatav lähetas kannatanule kaks ähvarduskirja, piirdusid B.P kannatused ühe kirjaga, sest kannatanu ei mõistnud teises kirjas sisalduvat rafineeritud ähvardust. Toodu annab alust sanktsiooni keskmäärast allapoole jääva karistuse mõistmiseks. Kuna Erkki Pärn pani KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toime enne Harju Maakohtu 2. veebruari 2022. a otsuse nr 1-22-3005 kuulutamist, tuleb talle mõista liitkaristus KarS §-de 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel. Erkki Pärnale KarS § 120 lg 1 järgi mõistetud vangistuse 4 kuud võib lugeda kaetuks raskema karistusega ehk 2. veebruari 2022. a otsusega nr 1-22-3005 mõistetud 6 aasta 2 kuu 29 päeva pikkuse vangistusega. Liitkaristusest tuleb maha arvata eelmise kohtuotsusega kantud karistus, mis on seisuga 30. jaanuar 2025. a 3 aastat 3 päeva vangistust. Ärakandmata karistus on seega 3 aastat 2 kuud 26 päeva vangistust. Erkki Pärnale KarS § 274 lg 2 p 3 järgi mõistetud vangistus 3 aastat ja KarS § 275 1 lg 1 järgi mõistetud vangistus 1 aasta tuleb liita KarS §-des 63 lg 2 ja 64 lg 1 alusel. Süü suurust silmas pidades tuleb mõistetud üksikkaristustest suurendada raskemat ja liitkaristuseks mõista vangistus 4 aastat. Kuna Erkki Pärn pani KarS §-de 274 lg 2 p 3 ja 275 1 lg 1 järgi kvalifitseeritavad teod toime pärast Harju Maakohtu 2. veebruari 2023. a otsuse nr 1-22-3005 kuulutamist, kuid enne mõistetud karistuse ärakandmist, tuleb lõplik liitkaristus mõista KarS § 65 lg 1 alusel. Seega tuleb Erkki Pärnale KarS §-de 274 lg 2 p 3 ja 275 1 lg 1 järgi mõistetud liitkaristust ehk 4 aasta pikkust vangistust suurendada eelmise kohtuotsuse alusel mõistetud, kuid ärakandmata karistuse, 3 aasta 2 kuu 26 päeva võrra. Lõplik liitkaristus on seega 7 aastat 2 kuud 26 päeva. Erkki Pärna kaitsja apellatsioon.
6.Kaitsja taotleb Harju Maakohtu 30. jaanuari 2025. a süüdimõistva kohtuotsuse täielikku tühistamist ning Erkki Pärna õigeks mõistmist KarS §-de 274 lg 2 p 3, 323 lg 1, 275 1 lg 1 ja 120 lg 1 järgi esitatud süüdistustes. Kõik menetluskulud palub kaitsja jätta riigi kanda. Oma taotlusi põhjendab apellant kokkuvõtlikult nii. 6.1 Erkki Pärn ütles kohtus, et ta pole ei B.P-le ega R.H-le ja R.H kohta mitte mingisuguseid kirju saatnud. Olukorras, kus mitte keegi ei ole süüdistatavalt käekirja näidisproove võtnud ning käekirjaekspertiisi tegemine on eksperdi pädevuses, ei võinud maakohus hakata käekirja põhjal kirjutajat tuvastama. Enne kirjades sisalduvate ähvarduste analüüsimist tuleks välja selgitada, kes kirjad kirjutas. Kuna ekspertiisi läbi ei viidud ja kirjade autorit välja selgitatud ei ole ning Erkki Pärn süüdistuses kajastatud kirju ei kirjutanud, tuleb süüdistatav õigeks mõista. 6.2 Apellandi klient soovib, et asi lahendataks kirjalikus menetluses. Erkki Pärna apellatsioon.
7.Süüdistatav taotleb Harju Maakohtu 30. jaanuari 2025. a süüdimõistva kohtuotsuse täielikku tühistamist ning enda õigeks mõistmist KarS §-de 274 lg 2 p 3, 323 lg 1, 275 1 lg 1 ja
120 lg 1 järgi esitatud süüdistustes. Alternatiivselt taotleb Erkki Pärn kriminaalasja tagastamist Harju Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Lisaks soovib süüdistatav, et kohtuotsuse avalikustamisel tuleks kohaldada KrMS § 408 1 lg 3 sätestatut ja avaldada üksnes otsuse sissejuhatus ja resolutiivosa. Apellatsioonis esitatud argumendid on kokkuvõtlikult järgmised.
8.Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ning rikkus kriminaalmenetlusõigust.
9.Kohtule esitati tõendina süüdistuses loetletud kirjad, mille osas asus maakohus seisukohale, et autoriks oli tema. Kohus käsitles lahendis küll protseduurireegleid, mida vangla siis, kui kinnipeetav soovib kusagile kirja saata, kuid mitte mingisugust tõendit (nt videosalvestist) selle kohta, mis kinnitaks, et ta on kuidagi seotud süüdistuses kajastatud kirjadega, asjas ei ole. Käekirju võrreldes väljus maakohus oma pädevuse piiridest. Seda, kes kirjad kirjutas, peab ütlema ekspert. Käekirjaekspertiisi kriminaalasjas tehtud ei ole. 9.1 Talle ei saadetud enne asja kohtusse saatmist süüdistusakti. Selle sai ta esimest korda 16. detsembril 2024. a ning alles siis, kui ta teema tõstatas. 9.2 Kannatanud R.H ja B.P kasutasid ristküsitluse ajal abimaterjale. Lisaks esitas prokurör suunavaid küsimusi ning sisuliselt dikteeris kannatanutele ette, mida nad peavad kohtule ütlema. Tema esitatud küsimustele kannatanud adekvaatselt vastata ei suutnud, ta ei saanud vastuseid oma küsimustele ning seega jäigi selgusetuks, mida kannatanud siis kardavad. 9.3 Kriminaalasjas ei kutsutud kohtusse olulisi kannatanuid ja/või tunnistajaid. Eeskätt R.H elukaaslast ja B.P ema. 9.4 Maakohtu otsuse p-s 12 viidatakse Tallinna Vangla vastusele teabenõudele. Jääb mulje, et kohus on teinud kinnipidamisasutusele teabenõude, mis omakorda tähendab, et kohus asus tõendeid koguma.
10.Episoodid, mis on seotud R.H-le ähvarduskirjade saatmisega ning on kvalifitseeritud KarS § 274 lg 2 p 3 ja 323 lg 1 järgi. 10.1 Kannatanu valetas. Maakohus rajas süüdimõistva otsuse R.H paljasõnalistele ütlustele, mida ei kinnita mitte ükski tõend ja mis ei ole usaldusväärsed. Esiteks oleks saanud tema ütluste tõelevastavust hõlpsasti kontrollida teiste inimeste ütluste abil. Seda ei tehtud. Nii näiteks ei kutsutud kohtusse R.H elukaaslast, kelle pihta väidetavalt kirjades olevad ähvardused olid suunatud; seda, kas on tõesti õige, et ta solvas R.H-d juba 2017. aastal, oleks võinud küsida tunnistajatelt BP, MV või JO, kuid neid üle ei kuulatud. Siin väärib esile tõstmist, et kõik väited 2017. a alguse saanud vihavaenust R.H vastu, on juba ümber lükatud asjas nr 1-22-3005. 10.2 Teiseks jääb arusaamatuks, miks oli olukorras, kus väidetavad ähvardused puudutasid kannatanu elukaaslast ja last, kannatanuks R.H. Seda, et kirjad teda ei puudutanud, möönis kohtus R.H ise. Kui vaadata R.H umbmäärast sõnakasutust („ei oska öelda“, „kujutan ette“, „ma eeldan“ jpm) ning tõdemust, et „kirjad olid segased“, on ilmne, et kannatanu ütlustes väljendub soovmõtlemine ja olematute seoste loomine. Siin oleks pidanud täpsustavaid
küsimusi esitama ähvarduste adressaadiks olnud R.H elukaaslasele. Seda ei kohtueelses- ega kohtumenetluses ei tehtud. 10.3 Kolmandaks ei ole võimalik mõista, miks peaks üldse seostama kirju, mis olid adresseeritud näiteks F-nimelisele isikule, V-nimelisele isikule, AKle JKle jne, R.H-ga. Seda enam olukorras, kus kannatanu ise kinnitas, et kirjades või ümbrikutel ei mainita kordagi tema nime ja kirjad ei sisaldanud tema pihta suunatud ähvardusi. See, et kirjades sisalduvad tähekombinatsioonid (nt auto registreerimisnumber, ID-kaardi nr) või nimed viitavad talle, viitavad R.H-le, ei ole fakt, vaid kannatanu meelevaldne ettekujutlus. 10.4 Neljandaks räägib ütluste ebausaldusväärsuse kasuks ka tõsiasi, et käsilolevas kriminaalasjas antud ütlused on vastuolus ütlustega, mis kannatanu andis kohtueelses menetluses ning kriminaalasjas nr 1-22-3005. Eelmises asjas sai maakohus aru, et R.H ütlused ei olnud eluliselt usutavad ning sel põhjusel mõistetigi ta tol korral kannatanuga seotud episoodis õigeks. 10.5 Viiendaks on põhjust kahelda kannatanu ütlustes selle kohta, et ta võttis ähvardusi tõsiselt. R.H kinnitas mitu korda, et temast kirjades juttu ei olnud. Ka ei esitatud kohtule tõendeid, mis kinnitaks, et R.H tegi kirjade tõttu oma elus mingisuguseid ümberkorraldusi. Lisaks jääb arusaamatuks, kuidas on tal vanglas viibimise ajal võimalik kannatanule kahju tekitada. 10.6 Kuuendaks kõigutab kannatanu ütlusi hirmutunde kohta asjaolu, et kui KarS § 120 lg 1 järgi esitatud süüdistuses, kus kannatanuks oli B.P, alustati menetlust septembris 2023. a ning R.H-ga seotud kirjad ilmusid kannatanu postkasti ajavahemikul 6. veebruar 2023. a kuni 22. detsember 2023. a, siis mida tehti ca 6 kuu pikkusel ajavahemikul 6. veebruarist 2023. a kuni
1.augustini 2023. a? 10.7 Seitsmendaks on maakohus otsuse p-s 25 meelevaldselt järeldanud, et sõna „küna“ tähendab sõidukit. Küna on sigade sööginõu.
11.R.H ähvardamist puudutav kriminaalasi sarnaneb tehioludelt kohtuasjadega nr 1-20-2772 ja 1-18-4600. Toodud näidete puhul mõisteti süüdistatavad sarnaste asjaoludega kaasustes õigeks ja nii tuleks toimida ka selles asjas.
12.Episoodid, mis on seotud R.H-d laimavate kirjade saatmisega ning on kvalifitseeritud KarS § 2751 lg 1 järgi. 12.1 Kannatanu esitas kohtus arvukalt paljasõnalisi, tõendamata väiteid, millega maakohus nende õigsust kontrollimata nõustus. Nii näiteks on tõendusliku katteta järgmised R.H väited: -
asutustele saadetud kirju näevad ja nägid kõik töötajad;
-
kirjad tekitasid talle mainekahju;
-
ta solvas kannatanut juba 2017. aastal ning sellest ajast sai alguse ka tema viha R.H vastu. Kõik taolised väited said ümber lükatud varasemas, õigeksmõistva kohtuotsusega päädinud asjas nr 1-22-3005.
13.Episoodid, mis on seotud B.P-le ähvarduskirjade saatmisega ning on kvalifitseeritud KarS § 120 lg 1 järgi. 13.1 Kuigi esitatud süüdistuse järgi saatis ta väidetavalt kannatanule kirjad juba 30. mail 2022. a, 13. juunil 2022. a ning 8. juulil 2022. a, alustati kriminaalasja alles septembris 2022. a. Lisaks menetleti alustatud asja ebamõistlikult kaua – kahe aasta vältel ei tehtud asjas mitte ühtegi menetlustoimingut. Menetluse lõpetamise asemel liideti kriminaalasi R.H-d puudutavate episoodidega ja seda tehti tõenäoliselt ainult selle pärast, et asi kaalukam saaks. Seda, et B.P ähvardas nii teda kui ka tema perekonda, menetlejad (sh kohus) ei kontrollinud. Sealjuures tunnistas B.P kohtus talle kirjade saatmist, kuid eitas nende sisu. 13.2 Ta ei ole mitte kunagi B.P-d või tolle ema ähvardanud. Kannatanu mõtles selle loo välja. Kannatanu kohtueelses menetluses ja kohtus antud ütlused on vastuolus. Väärib märkimist, et B.P ei rääkinud kohtus väidetavatest ähvardustest konkreetselt, kui vaadata tema ütlusi, siis on need laialivalguvad, seosetud ja oletuslikud. B.P kasutas palju väljendeid „ei oska öelda“, „ma pakun“, „ma arvan“. Ka ütles kannatanu korduvalt ja selgelt, et ei karda teda. B.P rääkis kohtus seosetut juttu oma perekonna ähvardamisest, samas kannatanu ema Q-d ütlusi andma ei kutsutud. 13.3 Maakohtu põhjendused on vastuolulised. Eeskätt avalduvad need maakohtu otsuse p-des 65, 66 ja 73. Lisaks ei haaku kohtu järeldused kannatanu korduvate avaldustega, mille kohaselt too ei karda teda. 13.4 Sarnastel asjaoludel on varasemas kohtupraktikas tehtud õigeksmõistvaid lahendeid. Näiteks asjades nr 1-18-9378, 1-17-9050 (Tartu Ringkonnakohtu lahendid) või 1-23-2368, 119-7953 (Tallinna Ringkonnakohtu lahendid).
14.Karistuse kohta märkis süüdistatav üksnes seda, et maakohus on talle KarS § 275 1 lg 1 järgi karistust mõistes viidanud varasemale väärteoasjale. Nii on meelega jäetud mulje nagu teda oleks varem sarnase asja eest karistatud.
15.Süüdistatav palus asi lahendada kirjalikus menetluses. Menetluse edasine käik ringkonnakohtus.
16.Ringkonnakohus tegi süüdistatava ja kaitsja apellatsioonid e-toimiku kaudu apellatsioonimenetluse pooltele nähtavaks. KrMS § 322 lg 3 sätestatud tähtaja jooksul reageeris kannatanu R.H, kes esitas täiendava omapoolse selgituse ning leidis, et Erkki Pärnale maakohtu poolt mõistetud karistus tuleb jätta muutmata. Kannatanule vastanud Erkki Pärn on seisukohal, et R.H vastulause on laialivalguv, ütlused paljasõnalised ning süüdistatav esitab ühtlasi ka omapoolsed kommentaarid kannatanu selgitustele.
17.Ringkonnakohtu määratud tähtajaks esitasid kirjalikud seisukohad prokurör ja süüdistatav. 17.1 Prokurör palub jätta vaidlustatud otsus muutmata, sest ei süüdistatava ega tema kaitsja apellatsioonide rahuldamiseks alust pole. Prokuratuuri arvates andsid mõlemad kannatanud kohtus usaldusväärseid ütlusi. Mõlemad kirjeldasid veenvalt, mida nad tajusid ning mis oli nende jaoks ähvardav ning miks nad kartsid ähvarduste täide viimist. Mis puudutab süüdistatava väidet, et R.H oleks pidanud oma mainekahju tõendama, siis asjaolu, kas Erkki
Pärna tegevus võis kannatanu mainet kahjustada, on kohtu hinnata. Käekirja ekspertiis vajalik ei olnud, sest käekirja sarnasus oli üks paljudest kohtu argumentidest selle kohta, miks kirjade autor oli süüdistatav. Kehtiva kohtupraktika järgi ei ole ekspertiisi korraldamine tingimata nõutav (RKKKo 3-1-1-35-06 p 7.5, 3-1-1-79-10 p 13.4). 17.2 Süüdistatav jäi apellatsioonis esitatud seisukohtade ja taotluste juurde. Erkki Pärna hinnangul tuleks kõik taotlused siiski rahuldada, sest kannatanu R.H üritab oma selgitustega ringkonnakohut eksitada. Prokuratuuri viide kohtupraktikale, mis peaks õigustama käekirjaekspertiisi tegemata jätmist, on meelevaldne. Fakt, et ekspertiisi ei tehtud, illustreerib ilmekalt seda, et prokuratuur ei soovinudki vastuseid. Ringkonnakohtu seisukoht.
18.Süüdistatava ja tema kaitsja apellatsioonid jäävad rahuldamata. Harju Maakohtu 30. jaanuari 2025. a otsus jääb muutmata.
19.Tallinna Ringkonnakohus jättis 6. märtsi 2025. a apellatsioonide arutamisele määramise määruses rahuldamata lõviosa süüdistatava Erkki Pärna apellatsioonis esitatud taotlustest. Süüdistatav leidis kirjalikus seisukohas, et kuna R.H on oma 21. veebruari 2025. a vastuses ringkonnakohut eksitanud, tuleks kõik taotlused siiski rahuldada. 19.1 Kannatanu R.H vastuse kohta märgib kolleegium esmalt seda, et kriminaalmenetluses on kooskõlas KrMS § 63 lg 1 tõendiks kannatanu ja süüdistatava ütlus, mis vormub tõendiks seaduses sätestatud reegleid järgides (nt enne ütluste andmist tuleb inimesele selgitada tema õigused ja kohustused, ülekuulamise ja/või ristküsitluse viib reeglina läbi menetleja jpm) ning sel põhjusel pole R.H 21. veebruari 2025. a selgitused asjas tõendiks. Ringkonnakohus saab asja lahendamisel aluseks võtta kannatanu poolt maakohtus antud ütlused2. Samas võimaldab KrMS § 329 lg 3 apellandil eelmenetluses rahuldamata jäetud taotlusi korrata. Kolleegium vaatas need uuesti läbi ja tuvastas järgmised asjaolud. 19.2 Eelmenetluses lükati tagasi süüdistatava taotlused:
-
et ringkonnakohus teeks järelepärimise Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi PPA) ja kontrolliks, kas kannatanu R.H suhtes on hetkel pooleliolevaid kriminaalasju või mitte;
-
et ringkonnakohus tutvuks Harju Maakohtu 16. detsembri 2024. a kohtuistungi stenogrammiga;
-
et ringkonnakohus kontrolliks, kas kannatanu B.P viibis septembris 2018 ca 2 nädalat arestimajas;
-
et ringkonnakohus kontrolliks kannatanute R.H ja B.P kohtueelses menetluses antud ütlusi;
-
et ringkonnakohus teeks kohtule esitatud originaalapellatsiooni materjalidest koopia ja saadaks selle talle paberkandjal kinnipidamisasutusse.
kd I tlk 174-184pö
Ringkonnakohus tutvus märtsi 2025. a määruses toodud põhjendustega ning leiab viimaseid kordamata, et süüdistatava taotluste rahuldamiseks ei ole jätkuvalt alust. Kolleegium märgib täiendavalt järgmist. 19.2.1 Soovides, et ringkonnakohus teeks järelepärimisi PPA-le ja arestimajale, tahab Erkki Pärn, et asja juurde võetaks uued tõendid, mida maakohtus ei käsitletud. Taotlus uute tõendite kogumiseks lükati 6. märtsil 2025. a tagasi väga lihtsal põhjusel: kriminaalasja arutamine apellatsioonimenetluses ei ole esimese astme kohtu menetluse kordamine samasuguses mahus ning sel põhjusel sätestab KrMS § 321 lg 6 maakohtus esitamata ja uurimata jäänud tõendite vastuvõtmiseks selgelt piiritletud ja piiratud võimalused. Süüdistatav ei toonud oma taotlust korrates jätkuvalt välja, kas ta ei saanud mingisugusel temast mitteoleneva ja kaaluka asjaolu tõttu neid tõendeid varem esitada või ta küll taotles tõendite vastuvõtmist ka maakohtult, kuid too tegi vea taotlust põhjendamatult tagasi lükates. Kolleegium nendib, et kohtumenetluses jääb oma soovi ehk taotluse sõnastamisest väheseks, seda on vaja ka põhjendada. Kuna süüdistatav piirdus taotluse kordamisega asjakohaseid põhjendusi lisamata, siis pole kolleegiumil jätkuvalt võimalik kontrollida KrMS § 321 lg 6 toodud aluse või aluste esinemist. 19.2.2 Erkki Pärna arusaam selle kohta, et ringkonnakohtul (ja samamoodi ka maakohtul) on võimalik omaalgatuslikult ja iseseisvalt võrrelda kabinetivaikuses kannatanute ja/või tunnistajate kohtueelses ning kohtus antud ütlusi ning valida asja lahendamiseks emb-kumb, on õiguslikult asjakohatu. Kohtus ristküsitletavate kohtueelse menetluse ülekuulamisprotokollide tervikuna kohtule üleandmist ning nende kasutamist asja lahendamisel iseseisva tõendina keelab nii kehtiv seadus (KrMS § 289) kui ka väga pikaajaline ja järjepidev kohtupraktika (vt RKKKo asjakohased lahendid alates 3-1-1-52-06).
20.Järgnevalt vastab ringkonnakohus Erkki Pärna ja tema kaitsja apellatsioonis esitatud argumentidele, mis puudutavad üldisi küsimusi.
21.Erkki Pärna arvates tuleks kontrollida, kas talle esitatud süüdistus on nõuetekohane ning pealegi sai ta süüdistusakti esimest korda kätte 16. detsembril 2024. a kohtuistungil alles pärast seda, kui ta selleks ise soovi avaldas. 21.1 Kolleegium nendib, et käsiloleval juhul on maakohus süüdistatavat kohtu alla andes deklareerinud mh seda, et süüdistusakt on kohtu hinnangul nõuetekohane3. Ringkonnakohus maakohtu otsustusse sekkuda ei või, sest maakohus võttis süüdistusakti esitatud kujul menetlemiseks vastu ja see otsustus on jõustunud. Küsimusele, kas Erkki Pärnale esitatud süüdistusaktis sisalduvad teokirjeldused sisaldavad kõiki karistusõigusliku vastutuse seisukohalt olulisi fakte, on maakohus asja sisuliselt lahendades vastanud jaatavalt ning ringkonnakohuski siin vigu ei näe. See, kas maakohtu seisukoht, et Erkki Pärnale etteheidetavad teod on tõendatud või mitte, on apellatsioonimenetluse esemeks ning selles osas võtabki ringkonnakohus edaspidi seisukoha. 21.2 Mis puudutab süüdistusakti kätte toimetamist, siis maakohtus 16. detsembril 2024. a toimunud kohtuistungil avaldas süüdistatav tõepoolest, et ta pole süüdistusakti saanud. Prokurör seevastu kinnitas, et see on kinnipidamisasutuses viibinud Erkki Pärnale siiski
kd I tlk 14-17
edastatud.4 Kuna kohtuistungi protokollist nähtub, et Erkki Pärnale anti süüdistusakt kätte ja ta ei soovinud pärast selle saamist kasutada tutvumiseks kohtu poolt vaheaega, ei ole süüdistatava õigusi rikutud.
22.Edasi märgib kolleegium, et kuna Erkki Pärn tsiteerib oma apellatsioonis ulatuslikult kannatanute ütlusi ja avaldab taotlustes läbivalt soovi, et ringkonnakohus tutvuks asja lahendamisel istungite stenogrammidega, siis peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada järgmist. 22.1 Nagu ringkonnakohus süüdistatavale 6. märtsi 2025. a määruses juba ütles, ei tunne kehtiv KrMS mõistet stenogramm. Kohtuistung helisalvestatakse ja protokollitakse (KrMS §d 155-156). Kooskõlas KrMS § 155 lg 2 p 7 tuleb protokollida ristküsitlusel kohtumenetluse poole esitatud küsimused ja ülekuulatava ütlused. Seda on käsilolevas asjas ka tehtud ning ringkonnakohus kinnitab, et kannatanute B.P ja R.H ütlusi sisaldavad protokollid on köidetud kriminaaltoimikusse5 ja see toimik on ringkonnakohtule maakohtu poolt ka edastatud. Süüdistatava arusaam, et kolleegiumil on võimalik tema apellatsioon lahendada nii, et kolleegium kannatanute kohtus antud ütlustega ei tutvu, on ekslik.
23.Erkki Pärn heidab maakohtule ette, et too on kogunud iseseisvalt tõendeid. Süüdistatav viitab, et talle jäi maakohtu otsuse lk 5 p 12 6 lugedes silma viide teabenõudele, millest tema midagi ei tea. Põhimõtteliselt on süüdistataval õigus, et võistlevas menetluses on kohtu algatusel tõendite kogumine pigem erandlik (KrMS § 14 lg 1) ning kehtiv seadus ei näe ette võimalust, et kohus võiks seda teha kohtumenetluse poolte teadmata (KrMS § 297 lg 1). Toodule vaatamata jääb Erkki Pärna kriitika tagajärjetuks. Maakohus on viidanud süüdistatava enda poolt Tallinna Vanglale 11. septembril 2022. a tehtud teabenõude vastusele7. Tegu on KrMS § 297 korras kogutud tõendiga, mille esitamist taotles 7. jaanuari 2025. a kohtuistungil süüdistatav ise8.
23.Ringkonnakohus ei nõustu Erkki Pärnaga, et kannatanud R.H ja B.P valetasid ning sel põhjusel tuleks nende ütlused kui ebausaldusväärsed kõrvale jätta. 23.1 Kõigepealt palub Erkki Pärn anda ringkonnakohtul hinnang selle kohta, kas R.H ja B.P võisid ristküsitluse käigus kasutada märkmeid. Kolleegium vastab, et sellist keeldu pole. KrMS § 68 lg 3 võimaldab isikul, kes teab tõendamiseseme asjaolusid, kasutada ütluste andmisel arvandmete, nimede ja muude raskesti meelespeetavate andmete kohta märkmeid ning muid dokumente. Mõistetavalt saab abivahendit kasutada menetleja eelneval loal ja kohtumenetluses tuleks ära kuulata ka vastaspoole arvamus, kellele võiks anda võimaluse märkmetega tutvumiseks, et ta saaks oma seisukoha kujundada teavitatult. Paraku eeltoodu antud asjas ei aktualiseerunudki, sest ringkonnakohus ei tähelda, et kannatanutel oleks olnud kohtus kaasas KrMS § 68 lg 3 kirjeldatud märkmed, mida nad kasutasid või soovisid ristküsitluse käigus kasutada.
kd I tlk 153 kd I tlk 156pö-160pö (B.P poolt 16. detsembril 2024. a kohtuistungil antud ütlused) ja tlk 174-184pö (R.H poolt 7. jaanuaril 2025. a kohtuistungil antud ütlused).
Tegelikult Harju Maakohtu 30.01.2025. a otsuse lk 5 p 7
kd I tlk 167
kd I tlk 186-187pö
23.2 Kui vaadata kohtuistungite protokolle, siis B.P ristküsitlusel kirjalikke märkmeid ei kasutanud9. Prokurör näitas kannatanule ristküsitluse käigus 13. juunil 2023. a ja 8. juulil 2023. a kannatanule saadetud ähvarduskirju ja esitas nende kohta ka küsimusi. R.H küll soovis kasutada oma valduses olevaid kirju, millele ta oli lisanud enda märkmed, kuid istungil lepiti Erkki Pärna kaitsja vastuseisu tõttu kokku, et prokurör kasutab ristküsitluse käigus siiski märkusteta ehk kohtule eelnevalt tõendina üle antud kirju. Edasi kulges R.H küsitlemine nii, et prokurör kuvas kirja, mille kohta ta küsimusi esitada soovis, seinale 10. Kolleegium nendib, et kuna kohtumenetluse poolel on kooskõlas KrMS § 228 lg 9 p-de 1-3 lubatud kasutada ristküsitluse käigus abivahendeid, dokumente ja asitõendeid, siis võiski prokurör nii toimida. 23.3 Erkki Pärna märkus, et suunavaid küsimusi esitades pani prokurör kannatanutele n-ö sõnad suhu, ei ole põhjendatud olukorras, kus sellist vastuväidet R.H ja B.P ristküsitluse käigus kordagi ei kõlanud. 23.4 Süüdistatava hinnangul on kannatanute, eeskätt R.H, ütlused ebausaldusväärsed kuna need on paljasõnalised. Erkki Pärn heidab ühtlasi ette seda, et kannatanute ütlusi oleks saanud kontrollida näiteks apellatsioonis nimetatud tunnistajate ütluste abil, kuid neid millegipärast kohtusse ei kutsutud. 23.4.1 Vastab tõele, et kontrollimaks, kas inimene räägib tõtt või mitte, on võimalik tema ütlusi kõrvutada teiste olemasolevate (sh ka kaudsete) tõenditega, tegemaks kindlaks võimalikud vastuolud. Juhul, kui inimese ütlused vastanduvad ülejäänud ja kohtu jaoks usaldusväärsetele tõendile, tõenditele või tõendikogumile, võib kohtul olla põhjust tunnistada need ütlused ebausaldusväärseks. Paraku on selliste n-ö kontrolltõendite olemasolu korral nende esitamise kohustus sellel kohtumenetluse poolel, kelle huvides on inimese ütlusi õõnestada. Kriitika stiilis, et midagi oleks võinud teha, kuid see jäeti millegipärast tegemata on põhjendamatu, sest apellatsioonis loetletud tõendite esitamise kohustus lasus eeskätt süüdistataval ja kaitsjal. Apellatsioonis ei ole esitatud argumente selle kohta, et taoliste tõendite esitamiseks taotlused esitati ja need jäeti põhjendamatult rahuldamata. 23.4.2 Edasi on praktikas tõesti üheks kaalukaks ütluste usaldusväärsuse kriteeriumiks peetud seda, et räägitu oleks üldjoontes ajaliselt järjepidev. Peaks kohtumenetluse pool ristküsitlusel märkama, et küsitletav räägib sootuks teistsugust juttu kui varem, tuleb kehtiva seaduse (vt KrMS § 289) ja sätte tõlgendamist käsitava kohtupraktika järgi ütluste usaldusväärsust rünnata kohe, ristküsitluse ajal, taotleda kohtult vastuolu avaldamist ja küsida ristküsitletavalt selle kohta selgitust. Kui vaadata kannatanute ristküsitluse käiku maakohtus, siis ei taotletud kordagi B.P ja/või R.H varasemate ütluste (sh R.H puhul ka maakohtule tõendina esitatud asjas nr 1-22-3005 kohtus antud ütluste11) avaldamist sel põhjusel, et nad on varem midagi muud rääkinud. Apellatsioonis esitatud kriitika, et R.H ja B.P on eri menetlusetappides andnud tõendamiseseme asjaolude kohta erineva sisuga ütlusi, jääb seega ainetuks. 23.4.3 Kannatanu R.H puhul rõhutab Erkki Pärn korduvalt, et varasemalt on kriminaalasja nr 1-22-3005 lahendanud kohtukoosseis leidnud, et R.H ütlused pole eluliselt usutavad. Maakohtule esitati tõendina küll Harju Maakohtu 2. veebruari 2023. a kohtuotsus 12, kuid tegu
vt uuesti B.P ütlused vt uuesti R.H ütlused
vt kd I tlk 109-119
kd I tlk 100-108
on resolutiivosaga ning seega pole kolleegiumil võimalik kohtu motiividega tutvuda. See pole tegelikult ka oluline, kuna inimese ütluste usaldusväärsuse hindamisel ei saagi olla määravaks hinnang, mis on tema ütlustele mõnes varasemas menetluses antud. Kooskõlas KrMS § 61 lg 1 ei saa ühelgi tõendil olla ette kindlaksmääratud jõudu. Asjaolu, et inimese ütlused on kunagi kusagil tunnistatud ebausaldusväärseks või on suisa tuvastatud valeütluste andmine, ei tähenda, et tema ütlused tuleks juba eos vaikimisi kõrvale jätta või hinnata neid eelarvamuslikult või lihtsustatud korras. 23.4.4 Erkki Pärna hinnangul viitab R.H ja B.P ütluste ebausaldusväärsusele fakt, et need olid ebamäärased ja laialivalguvad. Apellatsioonis toob süüdistatav selle kohta ka arvukalt näiteid. Selles küsimuses on kolleegium täielikult päri prokuröriga: süüdistatavale ette heidetud tegude tõendamiseseme asjaolude kindlaks tegemiseks on vältimatult vaja, et kannatanud kirjeldaksid ka neid vallanud emotsioone ja seda, mida nad kirju lugedes tajusid. Ringkonnakohus ei näe sõnakasutuses mitte midagi sellist, mis viitaks valeütluste andmisele. Pigem räägib kahe erineva inimese sarnane kõneviis selle poolt, et nad kogesid süüdistatava kirju lugedes sarnaseid tundeid.
24.Kui vaadata Erkki Pärna kaitsja ja süüdistatava apellatsioone, siis ei vaidlusta apellandid asjaolu, et R.H, B.P, PPA ja Siseministeerium said süüdistuses kajastatud kirjad, mis esitati tõendina ka kohtule. Apellandid ei soostu maakohtu seisukohaga, et kõik need kirjad kirjutas Erkki Pärn. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu seisukoht õige ning ekspertiisi korraldamine selles asjas tõe tuvastamiseks vajalik ei ole. 24.1 Üldistatult tuvastas maakohus Erkki Pärna autorluse järgmiste tõendite põhjal: -
ümbrikud, milles saadeti süüdistuses kajastatud kirjad13;
-
süüdistuses kajastatud kirjade saatmise ajal kinnipidamisasutuses viibinud Erkki Pärna kirjavahetuse kaardid14;
-
R.H ja B.P ütlused;
-
kirjadel ja ümbrikel oleva käekirja võrdlus.
24.1.1.Maakohus märkis ülaltoodud tõendeid analüüsides esmalt seda, et kõik ümbrikud, mille sees R.H-le, B.P-le, PPA-le ja Siseministeeriumile saadetud kirjad olid, on varustatud saatja andmetega - Erkki Pärn, Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, 75322 Rae vald, Harju Maakond. Kinnipidamisasutuses viibinud Erkki Pärna kirjavahetuse kaartide järgi on süüdistatav väljastanud vanglast kirju, mille saatmise kuupäevad ühtivad süüdistusel kajastatud kirjade saatmiskuupäevadega. Edasi viitab maakohus justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kinnitatud Vangla sisekorraeeskirja §-s 48 sätestatule ehk asjaolule, et kinnipidamisasutuses viibival kinnipeetul ja/või vahistatul pole võimalik saata kirja nii, et saatmisest ei jääks märget ning isikul tuleb märkida saatja andmetena enda andmed. 24.1.2 Lisaks kirjalikele tõenditele on maakohus pidanud usaldusväärseks kannatanute ütlusi, milles nad põhjendavad, miks on nende hinnangul saatjaks Erkki Pärn ning lugenud
kd I (vt lk numbrid kilekaante vahele pandud ümbrikutel) tlk 24, 27, 31, 35, 37, 40, 47, 51, 55, 58, 60, 62, 64, 68, 70, 145, 147, 152
kd I tlk 71-80, 81-89, 90-93
ebausaldusväärseks Erkki Pärna ütlused, et ta pole teinud mitte midagi sellist, mida süüdistus talle ette heidab. Viimaks on maakohus visuaalselt võrrelnud käekirju, näidanud ära silma hakanud sarnasused ja leidnud, et seegi tõendab, et süüdistuses kajastatud kirjad kirjutas Erkki Pärn. 24.1.3 Ringkonnakohus nendib pärast tõenditega ja kannatanute ütlustega tutvumist, et maakohtu hinnang tõenditele on veatu ning Erkki Pärna seos saadetud kirjadega on ilmne ka siis, kui eemaldada mõtteliselt maakohtu arutluskäik, mis puudutab käekirja sarnasust. 24.1.4 Viide käekirjade sarnasusele on vaid üks paljudest maakohtu argumentidest olukorras, kus Erkki Pärna autorlust kinnitavad teisedki tõendid ning sellepärast on õigus apellatsioonidele vastanud prokuröril, et ekspertiisi määramine ei olnudki tingimata tarvilik 15. Arvestades, et süüdistatav esitas aktiivse kaitseväite – ma pole ähvardus- ja laimukirju kirjutanud – ei saa kolleegium märkimata jätta, et iseenesest võinuks ekspertiisi ju taotleda ka Erkki Pärn või tema kaitsja, kuid seda millegipärast ei tehtud ning arvestades ülejäänud tõendikogumit, on taotluse esitamata jätmine ja hilisemate etteheidete esitamine süüdistatava teadlik kaitsetaktika. 24.1.5 Erinevalt süüdistatavast ei pea kolleegium vajalikuks, et vangla poolt peetud kinnipeetu ja/või vahistatu kirjavahetuskaardile tuleks lisada veel mõni tõend, näiteks videosalvestus. Ringkonnakohus nendib, et Erkki Pärna süü tõendamiseks juba esitatud tõendid ei võimalda paraku rääkida veast või juhuslikkusest või kõrvaldamata kahtlusest, nii näiteks klapivad kõikidel kannatanutele saadetud kirjadel olevad kuupäevad nendega, mis on toodud Erkki Pärna kirjavahetuskaardil. 24.1.6 Viimaks märgib kolleegium, et kaudselt kinnitab Erkki Pärna seotust süüdistuses kajastatud ähvardus- ja laimukirjadega seegi, et maakohtule tõendina esitatud jõustunud kohtuotsused kinnitavad, et taoline teguviis on varemgi olnud Erkki Pärnale omane ja seega on põhjust rääkida väljakujunenud käitumismustrist16.
25.Erkki Pärn seab apellatsioonis kahtluse alla selle, kas R.H ja B.P on üldse asjas kannatanud. Süüdistatav rõhutab, et nii R.H kui ka B.P ütlesid korduvalt seda, et nende isikuid kirjades ei rünnatud. Sel põhjusel leiab Erkki Pärn, et kui üldse võiks asjas olla keegi kannatanu, siis peaks need olema R.H elukaaslane ja B.P ema, keda üle ei kuulatud ja kohtussegi ei kutsutud. Ringkonnakohus süüdistatavaga ei nõustu. 25.1 Asjaolu, kuidas tundsid ennast R.H elukaaslane, kelle tapmisega R.H-d ähvardati ning B.P ema, kelle maja lubati maha põletada, asjasse ei puutu. Esitatud süüdistus lähtub loogikast, et Erkki Pärn saatis R.H-le ja B.P-le kirjad, milles ähvardas rünnata kannatanutele olulisi inimesi või nende jaoks väärtuslikku vara. Erkki Pärna arusaam, et KarS § 120 lg 1 selliseid juhtumeid ei kaitse, ei ole õige. Olukorras, kus süüdistuse järgi rünnati psüühilise vägivallaga R.H ja B.P vaimset tervist nii, et ähvardati neilt igaveseks ära võtta midagi, mis on nende jaoks oluline ja kallis ning mille kaotamise ees nad tunnevad siirast hirmu, on kannatanuks R.H ja B.P.
vt prokuratuuri vastus süüdistatava ja kaitsja apellatsioonidele kd I tlk 94-99, 100-108
26.Süüdistatava viited varasemale kohtupraktikale ehk sarnaste asjaoludega kaasustele, kus tehti õigeksmõistvad otsused, tuleb jätta tähelepanuta. Kohtud lähtuvad kriminaalasja lahendamisel konkreetse kaasuse, mitte mõne muu kaasuse asjaoludest. Erkki Pärna üldsõnaline palve kontrollida, kas maakohus rikkus ausa ja õiglase kohtupidamise põhimõtet, jääb tagajärjetuks, sest süüdistatav ei ole väidetavaid rikkumisi välja toonud.
27.Episoodide kohta, mis on seotud R.H (s.o Erkki Pärnale esitatud süüdistus KarS §-de 274 lg 2 p 3, 323 lg 1 ja 2751 lg 1 järgi) märgib kolleegium maakohtu asjakohaseid argumente kordamata järgmist.
28.Erkki Pärna seisukoht, et R.H-ga seotud episoodid on tõendamata, ei ole õige. Kolleegium on juba varem öelnud, et kannatanu ütlused on usaldusväärsed ning süüdistatava kriitika jääb ainetuks. Väide, et kirjad ei olnudki mõeldud R.H-le, kuna need olid adresseeritud kolmandatele isikutele, ei pea paika. Maakohtu argumendid on asjakohased ning ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kirju koostoimes kannatanu ütlustega vaadates ei jää lugejale vähimatki kahtlust, et need on mõeldud R.H-le, mitte kolmandatele isikutele. Maakohus on sidunud fakti, et kirjad saadeti kannatanu elukohta koos asjakohase ja ammendava ülevaatega kirjades sisalduvates viidetest ning vihjetest ja toonud välja nende seose R.H-ga.
29.Süüdistatav ei eksi, et sõnaga „küna“ tähistatakse üldjuhul muuhulgas ka loomade jootmis- või sööginõud (https://arhiiv.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=k%C3%BCna). Tooduga tahab Erkki Pärn seega väita, et R.H-le 8. mail 2023. a kirjutatud kirjas ei peeta silmas kannatanu autot17. Ringkonnakohtu hinnangul on Erkki Pärn üksiku sõna kontekstist välja rebinud, sest 8. mai 2023. a kirja lugedes ei teki kordagi kahtlust, et selles kirjas mõeldakse sõna „küna“ all midagi muud, kui R.H autot, mille sodimine oli menetluse esemeks Erkki Pärna eelmises kriminaalasjas18.
30.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et R.H ütlustes, mis puudutavad hirmutunnet, ei ole alust kahelda. Kannatanule saadetud kirjad sisaldavad läbivalt ähvardusi tappa tema elukaaslane ja/või laps ning samuti ähvardust hävitada tema auto. Erkki Pärna seisukoht, et R.H ei tundnud hirmu, sest ta ei teinud oma elus mitte mingisuguseid ümberkorraldusi, on vastuolus kannatanu ütlustega19. Süüdistatava väited, et kannatanu sõnul too enda pärast ei kartnud, ei puutu asjasse. Hirm lähedaste elu ja tervise pärast on sama suur ja võib teatud juhtudel olla suuremgi. Süüdistatava argumendi, et kannatanul pole tema vanglas viibimise tõttu midagi karta, on maakohus viitega Erkki Pärna minevikule veenvalt ümber lükanud20. Maakohtuga on põhjust nõustuda siingi, et Erkki Pärna kirjad kogumis, nendes antud värvikad, mõistukõnes jagatud lubadused, ähvarduskirjade süstemaatilisus ning Erkki Pärna varasem karistatus ehk fakt, et ta võibki oma ähvardused täide viia, tekitaks hirmutunnet ka keskmises kõrvalseisjas.
31.Erkki Pärnale süüks arvatud tegude kvalifikatsiooni KarS §-de 274 lg 2 p 3 ja 323 lg 1 järgi ei vaidlustata. Kolleegium vajadust apellatsiooni piiridest väljumiseks ei näe. Selle mõistmiseks, et Erkki Pärn täitis R.H-le ähvarduskirju saates mõlemad kvalifikatsioonid, on
kd I tlk 36 kd I tlk 107
kd I tlk 178pö
vt maakohtu otsuse p 26
vaja kõik kirjad hoolikalt läbi lugeda. Maakohtul on õigus, et ajaliselt hakkas kannatanu kirju saama vahetult pärast seda, kui R.H oli käinud asjas nr 1-22-3005 kannatanuna maakohtus ütlusi andmas21 ning kohus tegi 2. veebruaril 2023. a otsuse. Esimene kiri R.H-le pärineb 6. veebruarist 2023. a ning selles on rida: „Mõlemad teame, et ma ei ole sind torkinud. Milleks selliseid asju valetada“. Ringkonnakohtu hinnangul on see otsene viide ütluste andmisele ning seega on maakohtul õigus, et ähvardused on osaliselt tingitud süüdistatava soovist kätte maksta selle eest, et R.H käis kohtus ütlusi andmas. Samas heidab süüdistatav kannatanule kirjades läbivalt ette ka oma ja enda lähedaste elu ära rikkumist. Kui siia lisada fakt, et R.H on olnud menetlejaks Erkki Pärna kriminaalasjas ning puutunud temaga kokku ainult sel põhjusel, et ta pidi süüdistatava kriminaalasju menetledes täitma oma tööülesandeid ning Erkki Pärna suhtes alustatud kriminaalmenetlused päädisid süüdimõistvate kohtuotsuste ning reaalse vangistusega, on maakohtul õigus, et süüdistatavale etteheidetud tegu – ähvarduskirjade saatmine – täidab ka KarS § 274 lg 2 p 3 objektiivse teokoosseisu. Maakohus pole ringkonnakohtu arvates eksinud ka subjektiivse koosseisu sisustamisel öeldes, et Erkki Pärn pani KarS §-de 274 lg 2 p 3 ja 323 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteod toime kavatsetult.
32.Maakohtu põhjendusi ja järeldusi pole põhjust muuta ka osas, mis puudutab Erkki Pärnale etteheidetud tegu KarS § 2751 lg 1 järgi. Ringkonnakohus märgib lühidalt üksnes järgmist.
33.Kannatanu ütlused on KrMS § 63 lg 1 järgi tõendiks, mille abil saab tuvastada tõendamiseseme asjaolusid ning erinevalt Erkki Pärnast ei näe kolleegium, et R.H usaldusväärseid ütlusi peaks tingimata toetama veel mõni tõend selleks, et ütlusi oleks võimalik asja lahendamisel kasutada. Seda, et PPA-le ja Siseministeeriumile R.H-d pedofiiliks, lasteahistajaks, kelmiks, lasteporno valmistajaks jne tembeldavad kirjad saadeti, süüdistatav ei vaidlusta. Ka on ringkonnakohus varem öelnud, et maakohtu järeldus, et kõik need kirjad kirjutas Erkki Pärn, on õige22. Kolleegium ei pea vajalikuks korrigeerida maakohtu seisukohta, et kirjades sisalduvad faktiväited ei ole õiged ja need ehk sisuliselt väljamõeldud süüdistused (sh rasketes lastevastastes) kuritegudes on politseiametnikust kannatanut halvustavad ning tema mainet kahjustavad. Ainuke pisipuudus maakohtu argumentatsioonis on subjektiivse külje juures pehme väljendi (vähemalt otsene tahtlus) kasutamine olukorras, kus kohus eelnevalt sedastab, et Erkki Pärn kirjutas ja saatis kirjad sooviga kannatanut tema tööandja ja töökaaslaste silmis mustata.
34.Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ka osas, mis puudutab B.P ähvardamist KarS § 120 lg 1 järgi. Kolleegium märgib siingi maakohtu argumentatsiooni üle kordamata lühidalt ainult järgmist. 34.1 Erkki Pärn on seisukohal, et B.P ähvardamist puudutavad episoodid liideti R.H-d puudutava kriminaalasjaga üksnes selle tõttu, et näidata teda halvemas valguses. Tegelikult tulnuks kriminaalasi KarS § 120 lg 1 järgi lõpetada ja seda juba ebamõistlikult pika menetlusaja tõttu. 34.1.1 Ringkonnakohus nendib, et kriminaalasjad tuleb üldjuhul ühendada, kui isikut kahtlustatakse mitme kuriteo toimepanemises (KrMS § 216 lg 3 p 1). Kuna nii maakohus kui ka ringkonnakohus nõustuvad prokuröriga Erkki Pärna süü tõendatuses osas, mis puudutab B.P suhtes toime pandud kuritegu, ei ole põhjust rääkida sellest, et alustatud
kd I tlk 109-119 vt käsiloleva otsuse p 24 koos alapunktidega
kriminaalmenetluse pidanuks lõpetama. Kuigi B.P ähvardamises alustati kriminaalemenetlust süüdistatava väitel septembris 2022. a, pole põhjust karta, et lähiajal ehk 2025. a jooksul selles asjas lahendini ei jõuta. See ajaraam ei ole endas ühendatud kriminaalasju kätkevas kriminaalasjas veel ebamõistlik. 34.1.2 Erkki Pärna väited, et B.P ähvardas tegelikult teda, on maakohus tõendipõhiselt ja veenvalt vaidlustatud otsuse p-des 55-57 ümber lükanud. Kannatanu ütluste usaldusväärsusel on ringkonnakohus eelnevalt juba peatunud23. Kuigi süüdistataval on õigus, et kannatanu teda ei karda, on B.P maakohtus väga selgelt väljendanud, miks ta võttis süüdistatava ähvardusi tõsiselt ja kartis oma ema ning kodu pärast24. Kuna maakohus tuvastas, et Erkki Pärn saatis B.P-le kaks ähvarduskirja, millest kannatanu jaoks oli äratuntavalt ähvardava sisuga ainult esimene, on Erkki Pärna teole antud õiguslik hinnang, s.o lõpuleviidud tegu esimese kirja puhul ning kõlbmatu katse teise kirja puhul, korrektne. Maakohus tõi õigesti välja sellegi, et KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo pani Erkki Pärn toime kavatsetult.
35.Erkki Pärnale mõistetud karistuste ja liitkaristuste revideerimiseks kolleegium vajadust ei näe ning seda pole ringkonnakohtul tegelikult taotletudki. Süüdistatav teeb küll möödaminnes võimaliku viite maakohtu veale öeldes, et maakohus on KarS § 275 1 lg 1 järgi karistust mõistes viitega varasemale väärteole jätnud ekslikult mulje, et teda on sarnase teo eest varem karistatud, kuid see argument on ainetu. Maakohus viitab varasemale väärteokaristusele tasumata rahatrahvide ja sellest tuleneva rahalise karistuse mõistmise võimatuse kontekstis25.
36.Kokkuvõtlikult ei tuvastanud ringkonnakohus, et maakohus oleks Erkki Pärna kriminaalasja lahendamisel rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust või kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Erkki Pärna ja tema kaitsja apellatsioonid tuleb jätta rahuldamata ning Harju Maakohtu 30. jaanuari 2025. a otsus tuleb kooskõlas KrMS § 337 lg 1 p-ga 1 jätta muutmata.
37.Erkki Pärnale riigi õigusabi korras määratud kaitsja esitas koos apellatsiooniga taotluse riigi õigusabi kulude kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks. Taotluse järgi osutas kaitsja Erkki Pärnale apellatsioonimenetluses õigusabi 285 minutit (4,75h), mille eest on arvestatud tasu 417,24 eurot. Kulutatud aja jooksul tutvus kaitsja maakohtu otsusega, pidas kliendiga nõu, tutvus kliendi apellatsiooniga ja koostas apellatsiooni. Toimingud olid kolleegiumi arvates vajalikud ja nendeks kulunud aeg mõistlik. Järelikult tuleb taotlus rahuldada. Määrata Advokaadibüroo Simon vandeadvokaadile Urmas Simonile makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Erkki Pärnale apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 417,24 eurot (summa sisaldab käibemaksu). 37.1 Kooskõlas KrMS § 185 lg 2 järgi jäävad apellatsioonimenetluse kulud juhul, kui ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud lahendi, selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon esitati. Järelikult jäävad apellatsioonimenetluse kulud 417,24 eurot Erkki Pärna kanda, sest kaitsja esitas apellatsiooni tema huvides. Kuigi süüdistatav on taotlenud menetluskulude täielikku või osalist riigi kanda jätmiseks, jääb see taotlus rahuldamata. Menetluskulude täielikuks riigi kanda jätmiseks seaduslikku alust pole, sest KrMS § 180 lg 3 võimaldab seda teha üksnes osaliselt. Selleks, et kohus saaks võtta seisukoha, kas isiku taotlus
vt käsiloleva otsuse p 22 vt kd I tlk 157pö, 158pö, 159-160
vt maakohtu otsuse p 72 ja süüdistatava karistusregistri õiend kd I tlk 149-151
menetluskulude osaliseks riigi kanda jätmiseks on põhjendatud, peab taotleja näitama ära oma varalise seisundi ja tõendama, et menetluskulude kandmine käib tal ilmselgelt üle jõu. Seda ei ole tehtud. Eeltoodu tõttu tuleb Erkki Pärnalt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista 417,24 eurot.
38.Erkki Pärn esitas taotluse avalikustada kohtulahendi avalikustamisel kooskõlas KrMS § 4081 lg 3 üksnes kohtuotsuse sissejuhatus ja resolutiivosa. See taotlus jääb rahuldamata. KrMS § 4081 lg 3 järgi piiratakse kohtulahendi avalikustamisel üldsuse võimalust selle sisuga tutvuda siis, kui kohtulahendi põhiosa või põhjendav osa sisaldab eriliiki isikuandmeid või isikuandmeid, mille suhtes kehtib seadusega ettenähtud muu juurdepääsupiirang ning kohtulahend võimaldab isiku tuvastamist ka vaatamata sellele, et nimed ja muud isikuandmed on asendatud initsiaalide või tähemärgiga. Ringkonnakohus viidatud normis esinevaid aluseid ei näe ning nendele ei viita ka süüdistatav.
39.Erkki Pärn esitas taotluse, et ringkonnakohus edastaks talle käsiloleva kohtuotsuse paberkandjal. Kolleegiumile teadaolevalt on kinnipeetutele tagatud nutiseadmete kaudu juurdepääs e-toimikule ning seega on Erkki Pärnal võimalik lahendiga tutvuda ka nii, et ringkonnakohus talle paberkandjal eksemplari ei saadeta. Otsustuse, kas kohtuotsus välja printida või mitte, teeb kinnipidamisasutus.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.