Tartu Maakohus 02. aprill 2025, Viljandi kohtumaja 1-25-1065 (23261050552)
Kohtunik Kohtuistungi sekretär
Aivar Hint Kätlin Lumi
Tõlk
Leonora Nõmmik
Kriminaalasi
L.M süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi ja Aleksei Džovani Poljakov süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör Süüdistatav
abiprokurör Valdo Gerassimov L.M (isikukood: XXX; elukoht: XXX ; töökoht: XXX; karistatus: varem kriminaalkorras karistamata, 18.05.2023.a. Tartu Maakohtu otsusega tunnistatud süüdi KarS § 4231 järgi. KarS § 87 lg 1 alusel vabastati karistusest ning allutati käitumiskontrollile üheks aastaks; tõkend: ei ole kohaldatud)
Kaitsja
vandeadvokaat Otto Preem (riigi õigusabi korras)
Süüdistatav
Aleksei Džovani Poljakov (isikukood: 50410206527; elukoht: Allika XXX ; töökoht või õppeasutus: ei tööta, ei õpi; karistatus: varem kriminaalkorras karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud)
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:
mõistetud vangistust 3 (kolm) kuud ei pöörata täitmisele, kui Aleksei Džovani Poljakov ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.
Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile.
Süüdistus
kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 121 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024 määrusest nr 87 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 886 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1329 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava L.M-i kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 248,88 eurot. Süüdistatava L.M-i kaitsja on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 43,92 eurot. Kaitsja kohtus esitatud taotlus on põhjendatud ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjat tuleb selles ulatuses tasustada. Süüdistatava Aleksei Džovani Poljakovi kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 375,03 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. Kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit (KrMS § 180 lg 2). KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et L.M-ilt väljamõistetavast sundrahast ja kaitsjatasust kohtueelses menetluses on põhjendatud jätta 50% riigi kanda. Kaitsjatasu kohtuistungil osalemise eest jätta täies mahus riigi kanda. Aleksei Džovani Poljakovilt väljamõistetavast sundrahast ja kaitsjatasust kohtueelses menetluses on põhjendatud jätta 50% riigi kanda. Kriminaalmenetluses moodustavad süüdistatavate menetluskulud: 1) L.M: sundraha 664,50 eurot ja riigi õigusabi tasu 124,44 eurot; 2) Aleksei Džovani Poljakov: sundraha 664,50 eurot ja riigi õigusabi tasu 187,52 eurot. Arvestades süüdimõistetute majanduslikku olukorda määrata menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused Kriminaalasja juures olevad asitõendid 3 DVD plaati salvestistega tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta toimiku materjalide juurde.
KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.