Tartu Maakohus 01. aprill 2025, Viljandi kohtumaja 1-25-1789 (22261000484)
Kohtunik Kohtuistungi sekretär
Aivar Hint Kätlin Lumi
Kriminaalasi
Ilmar Kikas süüdistuses KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
abiprokurör Valdo Gerassimov
Süüdistatav
Ilmar Kikas (isikukood: 35605010313; elukoht: XXX-i ; töökoht: XXX ; karistatus: XXX ; tõkend: ei ole kohaldatud)
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:
EE957700771001523585 (AS LHV Pank), märkides ära viitenumbri 99925700010376 ning selgituse “Ilmar Kikas, otsus nr 1-25-1789, menetluskulu“. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus Ilmar Kikaselt väljamõistetavast sundrahast 664,50 eurot ja kaitsjatasust 69,54 eurot riigi kanda.
Süüdistus Ilmar Kikast süüdistatakse selles, et tema omades vaba juurdepääsu XXXas asuvasse eramusse, varastas sealt tuvastamata ajal välisukse võtme ja tungis 04.06.2022.a. valdaja M.R tahte vastaselt kannatanu elamiseks kasutatavasse eramusse XXX . Võttis toast laualt kaasa M.R-ile kuuluva kehtiva Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi. Ilmar Kikas tagastas varastatud võtme ja M.R-ile kuuluva kehtiva Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi 22.08.2022.a jättes eelnimetatud esemed ümbrikus trepile aadressil XXX . Valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi tungimisega, pani Ilmar Kikas toime KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui Ilmar Kikas 1 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel
KarS § 266 lg 2 p 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024 määrusest nr 87 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 886 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1329 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Ilmar Kikase kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 139,08 eurot. KrMS § 176 lg 1 p 2 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks erikulud, milleks on kriminaalasjas sundtoomise kulud 78,40 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Ilmar Kikaselt väljamõistetavast sundrahast ja kaitsjatasust on põhjendatud jätta 50% riigi kanda. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 812,44 eurot: sundraha 664,50 eurot, riigi õigusabi tasu 69,54 eurot ja sundtoomise kulud 78,40 eurot. Menetluskulude tasumine määrata ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused Kriminaalasja juures olev asitõendina DVD plaat salvestisega tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel toimiku materjalide juurde. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.