Liiklussüüteod

Edasikaebamise kord

1-25-1555 Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus. Kristo-Markus Ärtis, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, 29.01.2025.a kella 22:39 ajal juhtis X maakonnas X linnas X X tee juures suunaga X W OÜle kuuluvat ning P. T vastutavas kasutuses olevat sõiduautot Volvo S80 registreerimismärgiga X isikuna, kellel väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga X (taatlustunnistuse nr X) mõõtes alkoholikontsentratsioon 0,90 mg/l kohta ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,09 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,81 mg/l kohta. Tulenevalt LS § 69 lõike 2 punkti 1 sätetest, mille kohaselt mootorsõidukijuht loetakse alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, juhtis KristoMarkus Ärtis mootorsõidukit alkoholijoobes, millega rikkus LS § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Samuti rikkus Kristo-Markus Ärtis LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust (LS § 201 lg 1 sätestatud rikkumine). Kristo-Markus Ärtisit süüdistatakse KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toimepanemises. Kohtus nõudis prokurör Kristo-Markus Ärtise süüdi tunnistamist KarS § 424 lg 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 3 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 29.–30.01.2025, s.o 2 päeva vangistust ja kandmisele kuulub 2 kuud 28 päeva vangistust. Vastavalt KarS § 74 lg 1, 3 jätta 2 kuu 28 päeva pikkune vangistus K.-M. Ärtise suhtes täielikult tingimuslikult kohaldamata ning vangistust ei pöörata täitmisele, kui K.-M. Ärtis 1 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. Käitumiskontrolli ajal on K.-M. Ärtis kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 tulenevaid kontrollnõudeid ja täitma KarS § 75 lg 2 punktis 8 sätestatud kohustust: elama oma alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustub K.-M. Ärtis osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on arusaadav. Kokkulepe sõlmiti

1-25-1555 kaitsja juuresolekul ning kohus tunnistab Kristo-Markus Ärtise süüdi ja mõistab talle kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tõkendit ei ole kohaldatud. Kristo-Markus Ärtis on kahtlustatavana kinni peetud 29.– 30.1.2025, s.o 2 päeva, milline aeg tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka. Asitõendeid ei ole. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Kokkuleppes on taotlus KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha riigi kanda, sest K-M. Ärtis on noor täiskasvanu, kes ei tööta. Kohus rahuldab taotluse ja ei mõista K-M. Ärtiselt välja riigi kasuks sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 on menetluskuluks käesolevas kriminaalasjas määratud kaitsjale Kristo-Markus Ärtise kaitsmise eest kohtueelses menetluses makstud tasu ja kulud 370,88 eurot (tl 33-36). Kristo-Markus Ärtiselt riigi kasuks välja mõistetav menetluskulu on 370,88 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.