Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
1-24-5818 27. märts 2025 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Velmar Brett ja Heili Sepp Kriminaalmenetluse jätkamise vaidlustamine Tallinna Ringkonnakohtu 7. novembri 2024. a määrus Riigiprokuratuur, esindaja riigiprokurör Andres Ülviste, määruskaebus Kannatanu A. B. esindaja vandeadvokaat Andrei Matvejev 5. märts 2025, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 7. novembri 2024. a, Riigiprokuratuuri 6. septembri 2024. a ja Põhja Ringkonnaprokuratuuri 24. juuli 2024. a määrus ning lõpetada kriminaalasja nr 19230100801 menetlus KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu.
2.Määruskaebus rahuldada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet alustas 26. juulil 2019 kriminaalmenetlust karistusseadustiku (KarS) § 197 lg 1 tunnustel samal päeval toimunud tööõnnetuse kohta. Põhja Ringkonnaprokuratuur lõpetas menetluse 24. juulil 2024 kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 199 lg 1 p 1 ja § 200 alusel. Kannatanu esindaja kaebus kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale jäeti Riigiprokuratuuri
6.
septembri 2024. a määrusega rahuldamata. Riigiprokurör leidis, et lisaks KrMS § 199 lg 1 p-s 1 nimetatud alusele on möödunud ka võimaliku kuriteo aegumistähtaeg (KrMS § 199 lg 1 p 2). Selle peale esitas kannatanu esindaja Tallinna Ringkonnakohtule kaebuse, milles taotles prokuratuuri kohustamist menetlust jätkama või lõpetama menetlust aegumise tõttu.
2.Tallinna Ringkonnakohus leidis, et prokuratuuri põhjendused pole piisavad selleks, et lõpetada menetlus KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel, ja tühistas 7. novembril 2024 Riigiprokuratuuri määruse. Kohus selgitas, et tegu aegus 26. juulil 2024, kuid kuna menetluse lõpetamise ajal (24. juulil 2024) ei olnud see veel aegunud, ei saa ringkonnakohus ise menetluse lõpetamise alust muuta. Seetõttu tuleb kohustada Riigiprokuratuuri menetlust jätkama, mis praegusel juhul tähendab prokuratuuri kohustamist menetlust lõpetama KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel. Ringkonnakohus märkis sedagi, et kohtumäärust ei saa vaidlustada.
1-24-5818
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
3.Ringkonnakohtu määruse vaidlustas prokuratuur, kes taotleb asja saatmist ringkonnakohtule uueks arutamiseks või menetluse lõpetamist aegumistähtaja möödumise tõttu. Tegu on aegunud. See välistab menetlemise, mistõttu ei saanud ringkonnakohus kohustada prokuratuuri menetlust jätkama, vaid pidi ise muutma menetluse lõpetamise alust. Ka on ringkonnakohtu lahend vaidlustatav, sest KrMS § 385 p-s 11 sätestatud kaebepiirang ei kohaldu KrMS § 208 lg 6 alusel tehtud määrusele.
4.Kannatanu esindaja määruskaebusele ei vastanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5.Ringkonnakohtu seisukoht, et tulenevalt KrMS § 385 p-st 11 ei saa tema lahendit vaidlustada, on ekslik. KrMS § 385 p 11 kohaselt ei saa määruskaebust esitada sama seadustiku § 208 alusel kriminaalmenetluse alustamata jätmise või menetluse jätkamisest keeldumise määruse peale, välja arvatud määrus, millega on jäetud rahuldamata KrMS § 2052 alusel esitatud kaebus. Seega ei kohaldu kaebepiirang määrusele, millega ringkonnakohus kohustab prokuratuuri kriminaalmenetlust jätkama. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu määrus vaidlustatav.
6.Kolleegium nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et kriminaalmenetlus tuleb lõpetada kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu.
7.24. juulil 2024 koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrus ei ole käimasoleva määruskaebemenetluse tõttu jõustunud. Vaidlust ei ole selle üle, et 26. juulil 2019 väidetavalt toime pandud teise astme kuritegu aegus kaebemenetluse kestel. Olukorras, kus aegumine on selge ning kahtlustatav või süüdistatav pole KrMS § 199 lg 3 või § 274 lg 2 alusel taotlenud menetluse jätkamist rehabiliteerimise eesmärgil, on edasiste menetlustoimingute tegemine ja isiku süüküsimuse sisuline hindamine välistatud (nt RKKK 21.10.2022, 1-22-225/35, p 17).
8.Kuriteo aegumistähtaja möödumisel tuleb kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel olenemata menetlusstaadiumist (KrMS §-d 6, 199 ja 200). KrMS § 213 lg-st 6 koosmõjus sama seadustiku §-ga 6 tuleneb, et kõrgemalseisev prokurör on pädev omal algatusel hindama kriminaalmenetluse lõpetamise või alustamata jätmise seaduslikkust, sõltumata kaebuses esitatud väidetest (RKKK 27.11.2023, 1-20-3101/85, p 31). Niisiis peab ka kohtueelne menetleja hindama menetlust välistava asjaolu olemasolu. Asja sisulist lahendamist saab menetleja jätkata alles seejärel, kui ta leiab, et süütegu ei ole aegunud, või tuvastab, et see on küll aegunud, aga kahtlustatav taotleb menetluse jätkamist rehabiliteerimise eesmärgil.
9.Praeguses asjas aegus tegu kaks päeva pärast kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koostamist. Lahendades selle määruse peale esitatud kaebust, tuvastas riigiprokurör, et tegu on aegunud. Seega oleks Riigiprokuratuur pidanud menetluse lõpetamise määruse tühistama ning lõpetama kriminaalmenetluse KrMS § 199 lg 1 p 2 ja § 200 alusel. Jättes selle tegemata ja hinnates aegumisest hoolimata kaebuses esitatud sisulisi argumente kriminaalmenetluse aluse olemasolu kohta, rikkus Riigiprokuratuur oluliselt menetlusõigust.
10.Ka ringkonnakohus tuvastas, et tegu on aegunud, kuid leidis, et KrMS § 208 ei võimalda kohtul menetlust aegumisega lõpetada. Seetõttu tagastati asi menetluse jätkamiseks prokuratuurile. KrMS § 208 lg 6 kohaselt saab ringkonnakohus tühistada Riigiprokuratuuri määruse ja kohustada prokuratuuri kriminaalmenetlust jätkama siiski vaid juhul, kui kriminaalmenetluse jätkamiseks on alust. Praegusel juhul seda alust ei olnud, sest kohus tuvastas aegumise kui menetlust välistava asjaolu. Kui alust kriminaalmenetluse jätkamiseks ei ole, tuleb ringkonnakohtul järgida KrMS § 208 2(3)
1-24-5818 lg-id 5 ja 9. Neist viimati nimetatu lubab kohtul oma määrusega kriminaalmenetluse lõpetamise määrust muuta. Selline muutmine hõlmab ka kriminaalmenetluse lõpetamise aluse muutmist. Kuna menetluse lõpetamise määrus jõustub seda muutva ringkonnakohtu määruse kuupäevaga, ei õigusta KrMS § 208 lg 9 kohaldamata jätmist ka asjaolu, et väidetav kuritegu ei olnud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koostamise hetkeks veel aegunud. Seega oleks ringkonnakohus pidanud KrMS § 208 lg 9 alusel muutma kriminaalmenetluse lõpetamise alust, lõpetades menetluse kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu. Selle tegemata jätmine on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse rikkumisena KrMS § 339 lg 2 tähenduses.
11.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 361 lg 1 p-st 4, tühistab kolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 7. novembril 2024, Riigiprokuratuuri 6. septembril 2024 ja Põhja Ringkonnaprokuratuuri 24. juulil 2024 selles asjas tehtud määrused ning lõpetab kriminaalasja nr 19230100801 menetluse KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu. Määruskaebus tuleb rahuldada. (allkirjastatud digitaalselt)
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.