Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
1-24-4607 26. märts 2025 Eesistuja Saale Laos, liikmed Juhan Sarv ja Margit Vutt Kriminaalmenetluse lõpetamise vaidlustamine Tallinna Ringkonnakohtu 26. augusti 2024. a määrus Osaühingu X esindaja vandeadvokaat Gregori Palm, määruskaebus Riigiprokuratuur, esindaja riigiprokurör Kati Reitsak 26. veebruar 2025, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus läbi vaatamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing X (edaspidi X), osaühing Y ja T. A (edaspidi kõik koos ka kaebajad) esitasid lepingulise esindaja vandeadvokaat Gregori Palmi kaudu 5. oktoobril 2021 kuriteokaebuse kriminaalmenetluse alustamiseks nimetatud äriühingute juhatuse liikme ja osaniku U. R-i ning osaniku M. R-i suhtes. Kaebuses leiti, et U. R. ja M. R. on omastanud äriühingute ja T. A. vara.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) jättis 14. oktoobril 2021 kriminaalmenetluse alustamata. Kaebajad vaidlustasid selle otsustuse prokuratuuris.
3.Põhja Ringkonnaprokuratuuri 4. novembri 2021. a määrusega rahuldati kaebus osaliselt ja alustati menetlust karistusseadustiku (KarS) § 201 või alternatiivselt § 2172 tunnustel.
5.Riigiprokuratuur rahuldas 7. detsembril 2021 kaebuse osaliselt ja alustas KarS § 201 lg 2 p 1 tunnustel menetlust täiendavate tegude uurimiseks. Lisaks alustati menetlust KarS § 3811 lg 1 tunnustel.
6.PPA 6. juuni 2024. a määrusega lõpetati prokuratuuri kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 199 lg 1 p 1 alusel.
loal
kriminaalasja
menetlus
7.Vandeadvokaat G. Palm esitas 18. juunil 2024 X-i ja T. A. esindajana menetluse lõpetamise määruse peale kaebuse Riigiprokuratuurile, taotledes määruse tühistamist ja kriminaalmenetluse jätkamist.
1-24-4607
8.Riigiprokuratuuri 12. juuli 2024. a määrusega jäeti kaebus kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata. Prokuratuur leidis, et T. A. ei ole kannatanu, sest talle kui osaühingu osanikule ei ole väidetavate kuritegudega vahetult kahju tekitatud. X-i esindamiseks ei olnud T. A-l ega vandeadvokaadil aga volitust.
9.Vandeadvokaat G. Palm esitas X-i nimel Riigiprokuratuuri määruse peale kaebuse, milles taotles selle tühistamist. Kaebuses leiti, et T. A-l X-i osanikuna on õigus kannatanu nimel kriminaalmenetluse lõpetamist vaidlustada.
10.Tallinna Ringkonnakohtu 26. augusti 2024. a määrusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohus märkis järgmist.
11.See, et T. A. on X-i osanik, ei anna alust käsitada teda kriminaalmenetluses kannatanuna. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kelle õigushüve on tema vastu suunatud kuriteoga vahetult kahjustatud. Omastamisest saab vahetult kahju see, kelle vara omastatakse. Järelikult võib kannatanuks olla X.
12.Riigikohtu 11. juuni 2021. a otsuses nr 1-18-5732/226 esitatud seisukohad kohalduvad üksnes tsiviilhagi esitamisele ega anna alust käsitada osaühingu osanikku kannatanuna KrMS § 37 lg 1 mõttes. Osaühingut esindab äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 1 kohaselt juhatus, mille valivad osanikud. Kui osanikud leiavad, et juhatuse liige ei täida hoolsus- ja lojaalsuskohustust, on nende pädevuses juhatuse liikme tagasikutsumine. Ka näeb ÄS § 168 lg 1 p 10 ette, et osanike pädevuses on juhatuse liikmega õigusvaidluse pidamise otsustamine ja selles vaidluses osaühingu esindaja määramine.
13.X-i juhatuse liige ja seega esindusõigust omav isik on U. R. Kuivõrd U. R-i suhtes on esitatud kuriteokaebus, on tema poolt osaühingu esindamine problemaatiline. Sellises olukorras on osanike pädevuses õigusvaidluse pidamise üle otsustamine, aga mitte kriminaalmenetluses kannatanuna osalemine. Tuvastatud ei ole, et T. A-le oleks ÄS § 168 lg 1 p 10 alusel antud volitus osaühingut õigusvaidluses esindada.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
Määruskaebus
14.Vandeadvokaat G. Palm taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja Riigiprokuratuuri kohustamist X-i 18. juuni 2024. a kaebuse läbivaatamiseks. Kaebaja leiab järgmist.
15.T. A-l X-i osanikuna on õigus otsustada U. R-i ja M. R-iga õigusvaidluse pidamise üle. Riigikohus on jaatanud osaniku õigust esitada äriühingu nimel kriminaalmenetluses tsiviilhagi (vt viidatud 1-18-5732/226). Selles asjas leidis kohus, et kahe osaniku korral, kellest üks on süüdistatav, saab äriühingut kui kannatanut esindada teine osanik ja süüdistatavast osanik ei saa seda takistada. Kuigi see seisukoht öeldi välja tsiviilhagi esitamise kontekstis, kohaldub see ka kannatanu teiste õiguste teostamise puhul, sh kriminaalmenetluse lõpetamise vaidlustamisel. Vastupidine tõlgendus jätaks äriühingu efektiivse õiguskaitseta olukorras, kus juhatuse liige tema huve kahjustab.
16.X-il on sisuliselt kolm osanikku, kellest kaks on kahtlustatavad. Järelikult on T. A. ainukene osanik, kellele ei laiene ÄS § 177 lg-s 1 toodud piirang ja kes saab seega üksinda U. R-i ja M. R-iga õigusvaidluse pidamise üle otsustada. Prokuratuuri vastus
2(4)
1-24-4607
17.Prokuratuuri hinnangul ei ole T. A. kriminaalasjas kannatanu, kes saaks süüdistuskohustuskaebust esitada. Kannatanuna võiks käsitada X-i, kelle osanikud ei ole aga volitanud T. A-d äriühingut esindama. Järelikult jättis ringkonnakohus T. A. kaebuse põhjendatult rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
18.Kolleegium märgib esmalt, et ringkonnakohtule esitati kaebus vaid X-i nimel ja selles ei vaieldud enam selle üle, kas kannatanuks saab pidada ka äriühingu osanikku T. A-d. Kaebuses tõstatatud küsimus puudutas üksnes seda, kellel on õigus X-i kui võimalikku kannatanut kriminaalmenetluses esindada, sh tema nimel menetluse lõpetamist vaidlustada. Sel põhjusel on asjakohatud ringkonnakohtu määruses ja prokuratuuri vastuses toodud argumendid selle kohta, miks T. A-le ei saanud väidetava kuriteoga vahetult kahju tekkida.
19.Kolleegium jagab ringkonnakohtu järeldust, et T. A-l polnud õigust X-i süüdistuskohustusmenetluses esindada, kuid ei nõustu vaidlustatud määruses toodud põhjendustega. Kolleegium selgitab järgnevalt tingimusi, mida tuleb järgida osaühingust kannatanu esindaja määramisel, kui kuriteokahtlustus puudutab osaühingu juhatuse liiget ja osanikku.
20.KrMS § 37 lg 2 kohaselt osaleb juriidilisest isikust kannatanu kriminaalmenetluses oma seadusliku esindaja, seadusliku esindaja volitatud töötaja, pankrotihalduri või lepingulise esindaja kaudu. ÄS § 180 lg-s 1 sätestatud üldreegli järgi on osaühingu seaduslikuks esindajaks tema juhatus. Samas näeb ÄS § 168 lg 1 p 10 ette, et nõukoguta osaühingu juhatuse liikmega õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles vaidluses osaühingu esindaja määramine on osanike ainupädevuses. Riigikohus on varem selgitanud, et tegemist on osaühingu juhatuse esindusõiguse piiranguga, mida tuleb järgida ka tsiviilhagi esitamisel kriminaalmenetluses (vt viidatud 1-18-5732/226, p 58). Kolleegium on seisukohal, et õigusvaidluse pidamisena osutatud sätte tähenduses tuleb käsitada ka kannatanu teiste õiguste kasutamist kriminaalmenetluses, mitte üksnes juhatuse liikme vastu suunatud tsiviilnõude menetlust. Niisiis on osanike ainupädevuses otsustada sedagi, kas vaidlustada kannatanust osaühingu juhatuse liikme suhtes kriminaalmenetluse lõpetamine ja keda määrata selles vaidluses osaühingut esindama.
21.Erinevalt juhatuse liikmega õigusvaidluse pidamisest ei kuulu osanikuga õigusvaidluse pidamise otsustamine ÄS § 168 järgi osanike ainupädevusse ja seda saab otsustada osaühingu juhatus (vt lähemalt RKTK 20.03.2019, 2-16-6563/81, p-d 12–15). Samas annab ÄS § 168 lg 2 osanikele õiguse võtta vastu otsuseid ka juhatuse ja nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes. Järelikult võivad osanikuga õigusvaidluse pidamise üle lisaks juhatusele otsustada ka osanikud.
22.Ülaltoodust tuleneb, et osaühingu osanikel on õigus otsustada nii selle juhatuse liikme kui ka osanikuga õigusvaidluse pidamise üle. Seejuures keelab ÄS § 177 lg 1 hääletada osanikul, kellega õigusvaidluse pidamist ja selles õigusvaidluses osaühingu esindaja määramist otsustatakse.
23.Kõnealuses kriminaalasjas alustati menetlust X-i kolmest osanikust kahe, s.o U. R-i ja M. R-i suhtes. Sel põhjusel on T. A. kaebuse esitaja hinnangul X-i osanikest ainukene, kellele ÄS § 177 lg-s 1 sätestatud hääleõiguse piirang ei laienenud ja kes sai seega üksinda kriminaalmenetluse lõpetamise vaidlustamise ja selles menetluses osaühingu esindaja määramise üle otsustada. Kolleegium niisuguse seisukohaga ei nõustu.
24.Nimelt ei tulene ÄS § 177 lg-st 1 keeldu, mis välistaks M. R-i hääleõiguse U. R-iga õigusvaidluse pidamise üle otsustamisel ning U. R-i hääleõiguse M. R-iga õigusvaidluse pidamise üle otsustamisel. Kui õigusvaidlust soovitakse pidada kahe isikuga, siis on kummagi hääleõigus üldjuhul piiratud vaid temaga õigusvaidluse pidamise otsustamisel (vt ka RKTK 23.05.2018, 2-16-9415/41, p 17). 3(4)
1-24-4607 Teistsugune on olukord aga siis, kui isikud, kellega ühing õigusvaidlust pidada soovib (U. R. ja M. R.), on väidetava rikkumise (praegusel juhul kuriteo) pannud toime ühiselt. Hääleõiguse piirangu eesmärk on vältida huvide konflikti ja olukorras, kus ühing soovib pidada õigusvaidlust isikutega, kes on ühingule ühiselt kahju tekitanud või ühiselt pannud toime kuriteo, on mõlema kõnealuse isiku huvi ja eesmärk sama – takistada hagi või kaebuse esitamist. Seetõttu tuleb ÄS § 177 lg-t 1 tõlgendada nii, et osanik ei või hääletada ka siis, kui otsustatakse, kas pidada temaga ühiselt rikkumise toime pannud isikuga õigusvaidlust ja määrata selles õigusvaidluses esindaja (vt ka RKTK 10.01.2012, 3-2-1-144-11, p 13). X-i suhtes väidetavalt toime pandud kuriteo puhul selliseid asjaolusid kindlaks tehtud ei ole.
25.Kokkuvõttes leiab kolleegium, et T. A-l ei olnud õigust üksinda juhatuse liikme ja osanikuga õigusvaidluse pidamist otsustada ega sõlmida vandeadvokaat G. Palmiga lepingut selles vaidluses Xi esindamiseks. G. Palmile antud volitus on järelikult tühine, kuivõrd osaühing pole seda ka hiljem heaks kiitnud (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 129 lg 1).
26.Eeltoodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 384 lg-st 2 ja § 350 lg 2 p-st 2, jätab kolleegium vandeadvokaat G. Palmi esitatud määruskaebuse läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.