Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku võimu teostamise vastased süüteod

viitenumber 99925700002847. Selgitusse võib märkida: „Danila Fefelov, kriminaalasi 125-465, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Jätta kaitsja sõidukulu 7,32 eurot riigi kanda. Asitõendid – Failikaustad nimedega „30.08.2024 Fefelov viskab telefoniga 2“ ja „30.08.2024 Fefelov viskab telefoniga“ videosalvestiste ja tugifailidega (asuvad xxxx võrgukettal) – kustutada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Danila Fefelovi süüdistatakse selles, et tema 30.08.2024 kella 13.39 ajal olles kinnipeetav aadressil xxxx asuva xxxx-hoone teise üksuse xxxx osakonna kambris xxxx, viskas lauatelefoni läbi avatud ukseluugi ametikohustusi täitnud valvuri T. A. näo suunas selliselt, et lauatelefon tabas kannatanu parema kulmu välimist osa. Oma tahtliku tegevusega põhjustas Danila Fefelov kannatanule füüsilist valu. Sellega pani Danila Fefelov tahtlikult toime vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega, s.o KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Danila Fefelovi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 23.01.2025 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Danila Fefelov süüdi tunnistamist KarS § 274 lg 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 3 kuud. KarS § 65 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Viru Maakohtu 31.10.2024 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-24-5955 mõistetud karistusega, s.o vangistusega 4 aastat 6 kuud ja 22 päeva. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõista liitkaristuseks vangistus 4 aastat 6 kuud ja 22 päeva. Karistusaja alguseks lugeda 02.02.2024. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Failikaustad nimedega „30.08.2024 Fefelov viskab telefoniga 2“ ja „30.08.2024 Fefelov viskab telefoniga“ videosalvestiste ja tugifailidega (asuvad xxxx võrgukettal) – kustutada.

Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskuluna süüdistatavalt välja KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest summas 219,60 eurot. Jätta kaitsja sõidukulu 7,32 eurot riigi kanda. Kuna käesoleva kriminaalasja esemeks olev tegu on toime pandud enne eelmist kohtuotsust, siis juhindudes Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-24-11 ning KrMS § 179 lg-st 2, käesolevas kriminaalasjas sundraha välja ei mõisteta. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-7-16 p-s 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.