Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-24-6962

1-24-6962 läbiotsimise käigus ära võetud järgmised esemed: - puidust kabaga üheraudne sileraudne püss IžK kaliibriga 16 nr X, mis on pakendatud pakendisse turvakleebistega X, X, X; - vintraudne püss Mosin 1891 kaliibriga 7,62x54R, mille relvaraud on asendatud kaliiber 7,62x53R kuulipilduja Lahti-Saloranta M26 relvarauaga nr X ja on varustatud optilise sihikuga "Pilad P8X56L N 4Б456", mis pakendatud pakendisse turvakleebistega X ja X; - 14 vintraudse püssi padrunisütikut karbis „Winchester Rifle“, padrunivöö ja kaks tühja papist karpi, mis pakendatud pakendisse turvakleebisega X ; - pael, mis pakendatud pakendisse turvakleebisega X; - relva puhastusvahendi komplekt tulirelvale kaliibriga 7,62 ja signaalpüstoli adapter kaliiber 12, mis pakendatud pakendisse turvakleebisega X; - rohelist värvi magamiskott, mis pakendatud pakendisse turvakleebisega X; - läbipaistev kilekott, mis pakendatud pakendisse turvakleebisega X; - üks valget värvi signaalpadrun kaliiber 12, mis pakendatud pakendisse turvakleebisega X; - üks rohelist värvi tühi sileraudse tulirelva padruni kest ja 1 pruuni värvi papist laskekõlbmatu sileraudse tulirelva padruni kest, mis pakendatud pakendisse turvakleebisega X; - sinist ja musta värvi kilepakend koos halli värvi teibiga, mis pakendatud pakendisse turvakleebisega X.

Edasikaebamise kord Lk 4 / 10

1-24-6962 Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

1) Ardi Aleksandrovi süüdistatakse selles, et tema 05.02.2024. a kella 10.37 ajal helistas enda mobiiltelefonilt XXX Politsei- ja Piirivalveameti Sisekontrollibüroo Lääne sisekontrollitalituse eriasjade uurija A.P töö mobiiltelefonile, kus kõne lõpetuseks ähvardas uurijat, et viimane peab nüüd väljas ringi liikudes ettevaatlik olema ning kahe päeva pärast ta enam sisekontrollitalituses ei tööta. Ardi Aleksandrov oli kahtlustatav sisekontrollitalituse menetluses olevas kriminaalasjas 22210000031, milles teda kahtlustati KarS § 214 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning milles teda kahtlustatavana ülekuulamisele kutsus/esitas kutse uurija A.P. A.P kriminaalasja 22210000031 menetlejana omas ülevaadet kogutavatest tõenditest, sealhulgas ka jälitustoimingutega kogutud tõenditest ning oli teadlik, et Ardi Aleksandrov avaldas 10.06.2023. a seda, kuidas Soomes on mehed olemas ning ta laseks selle Järvakandist uurija kinni võtta ja pagasnikusse visata. Sõidutada natukene ja küsida, mis värk täpselt on. Lisaks täpsustas Ardi Aleksandrov, et tal on aadress juba teada ja pimedad õhtud sügisel hakkavad. Seega olles tulenevalt oma tööülesannete täimisega seonduvalt teadlik Ardi Aleksandrovi vägivaldse käitumisega minevikust, viimase endast füüsiliselt üleolekust, otseselt tema suhtes kavandatavate kuritegude toimepanemisest, oli A.P-l reaalne alus karta Ardi Aleksandrovi poolt vägivalla kuriteo tunnuseid sisaldavate tegude toimepanemisega seotud ähvarduse täideviimist, ohuga tema elule ja tervisele. Arvestades, et Ardi Aleksandrov teadis kes on kannatanu ja kuidas ta on tema kriminaalasja uurimisega seotud ning eesmärgiks oli teadlikult uurijat hirmutada vägivalla kasutamisega, on tuvastatud tema käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Seega Ardi Aleksandrov ähvardades kasutada vägivalda võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuse täimisega, pani toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Ardi Aleksandrovit selles, et tema 13.05.2022 koos X ja A. A Pärnu maakonnas Pärnu linnas Audru XXX 2 maja juures ähvardas C.A-d viimase ära tapmisega. Ähvarduste veenvamaks tegemiseks lõi Ardi Aleksandrov C.A-d näo piirkonda. Samuti tiriti ja raputati kannatanut tema riietest ning A. A ähvardas viia C.A kalale, kust ta enam tagasi ei tule. H. K ähvardas, et C.A-l Audrus elu ei ole ning kui tahab veel Audrus elada, tuleb tal lahendada nende omavahelised probleemid. Kannatanult nõuti omavaheliste rahaliste probleemide lahendamist X ning Ardi Aleksandrov kinnitas, et kui probleemid lahendatud ei saa, tulevad nad tagasi ja hakkavad käima iga nädal. Selline isikute ühine tegevus kannatanu suhtes pani C.A tundma hirmu enda elu ja tervise pärast. Arvestades, et Ardi Aleksandrovi eesmärgiks oli koos teistega teadlikult vägivalda kasutades Lk 5 / 10

1-24-6962 kannatanut ähvardada, on tuvastatud tema käitumine kavatsetult. Seega Ardi Aleksandrov koos teiste isikutega kannatanut ähvardades tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega, kus kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist, pani toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Ardi Aleksandrovit selles, et tema võttis ebaseaduslikult enda valdusesse kriminaalmenetluses tuvastamata ajal, kuid enne 21.10.2022 piiratud tsiviilkäibega kaliiber 16 üheraudse sileraudse püssi IžK (ИжK) numbriga X. Nimetatud tulirelva hoidis Ardi Aleksandrov enda lähedaste elukohas X kinnistul kuni 22.10.2022, mil andis selle edasi Janek Tohvile. 11.01.2023 leiti Kaitsepolitseiameti töötajate poolt teostatud läbiotsimise käigus Janek Tohvi elukoha XXX juurde kuuluvast kuurist laskekõlbliku kaliiber 16 üheraudse sileraudse püssi IžK (ИжK) numbriga X. RelvS § 11 lg 2 mõistes on relva käitlemine relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine. Üheraudne sileraudne kaliibriga 16 püss IžK (ИжK) numbriga X on RelvS § 11 p 1, § 12 lg 1 p 1 ja § 19 lg 1 p 5 järgi piiratud tsiviilkäibega tulirelv. RelvS § 32 lg 1 järgi on piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks vajalik soetamisluba. RelvS § 32 lg 2 järgi annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni. RelvS § 34 lg 2 järgi annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva käitlemiseks RelvS ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. Ardi Aleksandrovil puudus piiratud tsiviilkäibega tulirelva omamiseks vajalik relvasoetamisluba ja relvaluba. Arvestades, et Ardi Aleksandrovi eesmärgiks oli teadlikult võtta enda valdusesse, hoida ning seejärel üle anda piiratud tsiviilkäibega tulirelv, on tuvastatud tema käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Seega Ardi Aleksandrov käideldes ebaseaduslikult piiratud tsiviilkäibega tulirelva, pani toime KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Ardi Aleksandrovit selles, et tema võttis ebaseaduslikult enda valdusesse kriminaalmenetluses tuvastamata ajal, kuid enne 21.10.2022 tsiviilkäibes keelatud kaliiber 7,62x54R vintraudse püssi Mosin 1891, millelt on eemaldatud luku number ning mille relvaraud on asendatud kaliiber 7,62x53R kuulipilduja Lahti-Saloranta M26 relvarauaga nr X . Nimetatud relva hoidis Ardi Aleksandrov enda lähedaste elukohas X kinnistul kuni 22.10.2022, mil andis selle edasi Janek Tohvile. 11.01.2023 leiti Kaitsepolitseiameti töötajate poolt teostatud läbiotsimise käigus Janek Tohvi elukoha XXX juurde kuuluvast kuurist laskekõlbliku tsiviilkäibes keelatud kaliiber 7,62x54R vintraudse püssi Mosin 1891, millelt on eemaldatud luku number ning mille relvaraud on asendatud kaliiber 7,62x53R kuulipilduja Lahti-Saloranta M26 relvarauaga nr X . RelvS § 21 lg 1 järgi on tulirelva olulised osad relvaraud, relvaraam, relva lukukoda, sealhulgas vajaduse korral hõlmates nii lukukoja kui ka relvaraami, püstolikelk, trummel, lukk, sulgur ja adapter, mis eraldi esemetena kuuluvad samasse klassi kui tulirelv, mille külge need on kinnitatud või mille külge kinnitamiseks need on ette nähtud. RelvS § 21 lg 2 järgi laieneb tulirelva olulistele osadele sama kord, mis käesoleva seadusega on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti. RelvS § 20 lg 1 p 6 mõistes on tsiviilkäibes keelatud tulirelv, millel puudub valmistaja markeering. Ekspertiisiakti nr X järgi on vintraudsel püssil Mosin 1891 eemaldatud lukult markeering. Lisaks kuulub relvaraud nr X ekspertiisiakti nr X järgi automaattuld võimaldavale kuulipildujale Lahti-Saloranta M26. RelvS § 20 lg 1 p 5 järgi on tsiviilkäibes keelatud Lk 6 / 10

1-24-6962 automaattulirelv, mille ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu. Ekspertiisiakti nr X ning relvaseaduses sätestatu järgi moodustab eemaldatud markeeringuga luku ja kuulipilduja Lahti-Saloranta M26 relvarauaga nr X modifitseeritud vintraudne püss Mosin 1891 kombineeritult tsiviilkäibes keelatud tulirelva. Arvestades, et Ardi Aleksandrovi eesmärgiks oli teadlikult võtta enda valdusesse, hoida ning seejärel üle anda tsiviilkäibes keelatud tulirelv, on tuvastatud tema käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Seega Ardi Aleksandrov käideldes ebaseaduslikult tsiviilkäibes keelatud tulirelva, pani toime KarS § 4181 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuritegude kvalifikatsioonidega ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuvõtvalt on kokkulepitud liitkaristuseks 2 aastat vangistust, mis jäetakse tingimuslikult kogu ulatuses täitmisele pööramata kahe aasta pikkuse katseajaga KarS § 73 lg 1, 3 alusel. 2) Janek Tohvi süüdistatakse selles, et tema soetas täpselt tuvastamata asjaoludel ebaseaduslikult 141 grammi brisantset lõhkeainet trotüül. J. Tohv hoidis lõhkeainet ebaseaduslikult enda valduses elukoha XXX juurde kuuluvas keldris kirjutuslaua sahtlis, kuni Kaitsepolitsei selle 11.01.2023 läbiotsimise käigus leidis ja ära võttis. Lõhkeaine trotüül on tööstuslikult valmistatud brisantne lõhkeaine, mille laenguid kasutatakse erinevatel lõhketöödel plahvatuste tekitamiseks keskmisejõulise brisantlõhkeainena ning seda saab kasutada lõhkeseadeldise osana. Lõhkematerjaliseaduse (edaspidi LMS) § 2 lg 1 kohaselt on lõhkematerjal lõhkematerjaliseaduse tähenduses lõhkeaine ja lõhkeainet sisaldav toode, mida käsitatakse lõhkematerjalina ohtlike kaupade transporti käsitlevates ÜRO soovitustes ning mis kuulub ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe lisade kohaselt esimesse ohuklassi. Trotüül ehk trinitrotolueen kuulub esimesse ohuklassi. LMS § 12 lg 1 kohaselt võib lõhkematerjali ja pürotehnilist toodet käidelda vaid tegevusloa alusel. J. Tohvile ei ole väljastatud lõhkematerjali ja pürotehnikaga seotud lubasid või ohtlikuma lõhketöö luba. Sellele vaatamata hoidis ta teadlikult ebaseaduslikult enda valduses lõhkeainet. Seega Janek Tohv lõhkeaine ebaseadusliku valdamisega pani toime KarS § 414 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Janek Tohvi selles, et tema hoidis kuni 11.01.2023 ebaseaduslikult enda elukohaga seotud ruumides kahte kasutuskõlblikku asfalteeritud kattega OŠA tüüpi süütenööri lõiku pikkustega 95 mm ja 80 mm, ühte kasutuskõlblikku lühiviitega ED-8 tüüpi elektridetonaatorit ning kasutuskõlbliku vahedetonaatoriga lennukipommi päisosa metallfragment. OŠA tüüpi süütenöör on tööstuslikult valmistatud, mis sisaldab paiskelõhkeainet musta ehk suitsuga püssirohtu ligikaudu 6 g ühe meetri kohta. Janek Tohvi valduses olevad süütenöörid olid pikkustega ligikaudu 95 mm ja 80 mm ning läbimõõduga 5,2 mm ning sisaldasid arvutuslikult (0,095+0.08)×6=1,05 g suitsuga püssirohtu. OŠA tüüpi süütenööri kasutatakse viiteelemendina kapseldetonaatorite initsieerimiseks või püssirohulaengute süütamiseks lõhketöödel ehk neid on võimalik kasutada lõhkeseadeldise osadena. ED-8 tüüpi elektridetonaator on valmistatud tööstuslikult, mida kasutatakse detonatsiooni esilekutsumiseks brisantlõhkeainetes elektrisüütega lõhkamistel ja seda saab kasutada lõhkeseadeldise osana. Elektridetonaator on vasetatud terasplekist korpusega, mille pikkus on 71,7 Lk 7 / 10

1-24-6962 mm ja läbimõõt 7,1 mm. Elektridetonaatori plastkorgi ja kolme valtssoonega suletud otsast väljusid valget värvi isolatsiooniga lühistatud otstega elektrijuhtmed. ED-8 tüüpi elektridetonaator sisaldab kokku 1,3 kuni 1,6 initseerivat ja tugevajõulist brisantlõhkeainet. Lennukipommi päisosa metallfragment lõhkeainelaengut ei sisaldanud, kuid säilinud oli objekti esiosas silindrikujuline vahedetonaatori osa pikkusega ligikaudu 110 mm ja läbimõõduga 42 mm. Sellist tüüpi vahedetonaator sisaldab ligikaudu 200 kuni 250 g tetrüüli ning seda saab kasutada lõhkeseadeldise osana vahe- või lõhkeainelaenguna. LMS § 2 lg 1 alusel on lõhkematerjal lõhkeaine ja lõhkeainet sisaldav toode, mida käsitatakse lõhkematerjalina ohtlike kaupade transporti käsitlevates ÜRO soovitustes ning mis kuulub ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe lisade kohaselt esimesse ohuklassi. LMS § 12 lg 1 järgi võib lõhkematerjali ja pürotehnilist toodet käidelda vaid tegevusloa alusel. LMS § 17 lg 1 järgi on lõhkaja isik, kellele on antud kutsetunnistus, mis annab õiguse lõhketöö tegemiseks ning lg 3 järgi on lõhkemeister isik, kellele on antud kutsetunnistus, mis annab õiguse teha lõhketööd iseseisvalt. J. Tohvile ei ole väljastatud lõhkematerjali tegevusluba ning lõhkaja või lõhkemeistri kutsetunnistust, mistõttu on ta hoidnud tahtlikult ja ebaseaduslikult oma valduses lõhkeseadeldise olulisi osasid ehk lennukipommi päise metallfragmenti koos vahedetonaatoriga, ED-8 tüüpi elektridetonaatorit ja kahte asfalteeritud kattega OŠA tüüpi süütenööri. Seega Janek Tohv lõhkeseadeldise olulise osa ebaseadusliku hoidmisega pani toime KarS § 415 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Janek Tohvi selles, et tema hoidis alates 22.10.2022 kuni 11.01.2023 oma elukoha XXX juurde kuuluvas kuuris laskekõlbliku kaliiber 16 üheraudse sileraudse püssi IžK (ИжK) numbriga X . Relva koos laskemoonaga andis J. Tohvile üle varasema kokkuleppe alusel Ardi Aleksandrov. Läbiotsimise käigus võeti J. Tohvi valdusest ära 14 vintraudse püssi padrunile mõeldud sütikut ning kokku 105 erineva kaliibriga tulirelva padrunit. Lisaks laskemoonale, mille oli andnud hoiule Ardi Aleksandrov, oli J. Tohvi valduses 341,18 grammi kasutuskõlblikku suitsuta püssirohtu, 29 sileraude püssi padrunile mõeldud sütikut ning 160 erineva kaliibriga tulirelva padrunit. RelvS § 11 lg 2 mõistes on relva käitlemine relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine. Üheraudne sileraudne kaliibriga 16 püss IžK (ИжK) numbriga X on RelvS § 11 p 1, § 12 lg 1 p 1 ja § 19 lg 1 p 5 järgi piiratud tsiviilkäibega tulirelv. Samuti on piiratud tsiviilkäibega RelvS § 19 lg 3 järgi piiratud tsiviilkäibega tulirelvadele mõeldud laskemoon, püssirohi ja sütikud, mida võib soetada RelvS §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel. RelvS § 32 lg 1 järgi on piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks vajalik soetamisluba. RelvS § 32 lg 2 järgi annab soetamisluba selle omajale õiguse soetada loal märgitud relva koos selle laskemoonaga RelvS § 46 lõikes 5 nimetatud koguses ning selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni. RelvS § 34 lg 2 järgi annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona käitlemiseks relvaseaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. RelvS § 46 lg 5 järgi võib füüsiline isik hoida tulirelva laskemoona kuni 200 padrunit. J. Tohvi valdusest leiti kokku 265 tulirelva padrunit, mis ületab füüsilisele isikule lubatud piirmäära ning mille puhul on tegemist suure koguse tulirelva laskemoonaga. J. Tohvil puudus piiratud tsiviilkäibega tulirelva, tulirelva laskemoona, püssirohu ja tulirelva Lk 8 / 10

1-24-6962 padrunite sütikute hoidmiseks vajalik relvasoetamisluba ja relvaluba. Arvestades, et vaatamata sellele oli tema eesmärgiks teadlikult võtta enda valdusesse ja hoida piiratud tsiviilkäibega tulirelva ja laskemoona, on tuvastatud tema käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Seega Janek Tohv käideldes ebaseaduslikult piiratud tsiviilkäibega tulirelva ja laskemoona, pani toime KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Janek Tohvi selles, et tema võttis 22.10.2022 ebaseaduslikult Ardi Aleksandrovilt enda valdusesse hoiule laskekõlbliku tsiviilkäibes keelatud kaliiber 7,62x54R vintraudse püssi Mosin 1891, millelt on eemaldatud luku number ning mille relvaraud on asendatud kaliiber 7,62x53R kuulipilduja Lahti-Saloranta M26 relvarauaga nr X . Nimetatud relva hoidis J. Tohv kuni 11.01.2023, mil see leiti Kaitsepolitseiameti töötajate poolt teostatud läbiotsimise käigus J. Tohvi elukoha XXX juurde kuuluvast kuurist. RelvS § 21 lg 1 järgi on tulirelva olulised osad relvaraud, relvaraam, relva lukukoda, sealhulgas vajaduse korral hõlmates nii lukukoja kui ka relvaraami, püstolikelk, trummel, lukk, sulgur ja adapter, mis eraldi esemetena kuuluvad samasse klassi kui tulirelv, mille külge need on kinnitatud või mille külge kinnitamiseks need on ette nähtud. RelvS § 21 lg 2 järgi laieneb tulirelva olulistele osadele sama kord, mis käesoleva seadusega on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti. RelvS § 20 lg 1 p 6 mõistes on tsiviilkäibes keelatud tulirelv, millel puudub valmistaja markeering. Ekspertiisiakti nr X järgi on vintraudsel püssil Mosin 1891 eemaldatud lukult markeering. Lisaks kuulub relvaraud nr X ekspertiisiakti nr X järgi automaattuld võimaldavale kuulipildujale Lahti-Saloranta M26. RelvS § 20 lg 1 p 5 järgi on tsiviilkäibes keelatud automaattulirelv, mille ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu. Ekspertiisiakti nr X ning relvaseaduses sätestatu järgi moodustab eemaldatud markeeringuga luku ja kuulipilduja LAHTI-Saloranta M26 relvarauaga nr X modifitseeritud vintraudne püss Mosin 1891 kombineeritult tsiviilkäibes keelatud tulirelva. Arvestades, et Janek Tohvi eesmärgiks oli teadlikult võtta enda valdusesse ja hoida tsiviilkäibes keelatud tulirelva, on tuvastatud tema käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Seega Janek Tohv käideldes ebaseaduslikult tsiviilkäibes keelatud tulirelva, pani toime KarS § 4181 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuritegude kvalifikatsioonidega ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuvõtvalt on kokkulepitud liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust, mis jäetakse tingimuslikult kogu ulatuses täitmisele pööramata kahe aasta ja kuue kuu pikkuse katseajaga KarS § 73 lg 1, 3 alusel.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatavad on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppemenetluse kohaldamisega nõus. Süüdistatavad jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatavate tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Ardi Aleksandrovi episoodi kannatanud on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks (I kd tl 5; III kd tl 129). Süüdistatav Ardi Aleksandrov tunnistas end kohtueelses menetluses osaliselt süüdi. Süüdistatav Janek Tohv tunnistas end kohtueelses menetluses kogu ulatuses süüdi. Nende käitumises teo Lk 9 / 10

1-24-6962 õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatavad süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb Ardi Aleksandrovilt riigituludesse välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha summas 1230 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiiside tegemise kulud kokku 3130 eurot (1/2 ekspertiisiaktide nr X (2308,50 eurot), X (210 eurot), X (331,50 eurot), X (210 eurot) ning kogu ulatuses ekspertiisiakti nr X (70 eurot) eest), kokku 4360 eurot, mille tasumine tuleb võimaldada ositi 12 kuu jooksul. Janek Tohvilt tuleb KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista menetluskuludena riigituludesse 3425,40 eurot ning ülejäänu, s.o 3469,52 eurot, jätta Eesti Vabariigi kanda. Menetluskulu tasumine tuleb võimaldada ositi 12 kuu jooksul. Asitõendite ja konfiskeerimisele kuuluva vara osas on võetud seisukoht kohtuotsuse resolutsiooni punktis 4.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik

Lk 10 / 10

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.