Liiklussüüteod

1-24-7133 jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal Priit Kalling kohustub täitma KarS § 75 lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 8, lg 4 alusel määratud kohustusi:

1-24-7133 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus. Priit Kalling, juhtis 04.08.2024 kella 20:32 ajal Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas R alevikus P mnt xx juures enda seaduslikus valduses olevat mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxxxxx isikuna, kellel väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510 EE seerianumbriga ARMD-0151 (taatlustunnistuse nr TTRC-24/00083) mõõtes alkoholikontsentratsioon 0,91 mg/l kohta ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,09 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,82 mg/l kohta. Tulenevalt LS § 69 lõike 2 punkti 1 sätetest, mille kohaselt mootorsõidukijuht loetakse alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, juhtis Priit Kalling mootorsõidukit alkoholijoobes, millega rikkus LS § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Sellise tegevusega pani Priit Kalling toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise Peale selle, tema, olles varem, s.o 04.08.2024.a kella 20:32 ajal juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis, seega varem mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toime pannud isikuna, juhtis uuesti 27.10.2024 kella 20.54 ajal Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas R alevikus J x maja juures enda seaduslikus valduses olevat mootorsõidukit - sõiduautot xxx registreerimismärgiga xxxxxx, kellel väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 Typ MKIII EST seerianumbriga ARDM-0082 (taatlustunnistuse nr TTRC-24/00129) mõõtes alkoholikontsentratsioon 0,92 mg/l kohta ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,09 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,83 mg/l kohta. Tulenevalt LS § 69 lõike 2 punktist 1, sätetest, mille kohaselt mootorsõidukijuht loetakse alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, juhtis Priit Kalling mootorsõidukit alkoholijoobes, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Sellise tegevusega pani Priit Kalling toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o korduvalt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Kohtus nõudis prokurör Priit Kallingu süüdi tunnistamist KarS § 424 lg 2 järgi ja tema karistamist vangistusega 1 aasta 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 04-05.08.2024 ja 27-28.10.2024, s.o 4 päeva vangistust ja kandmisele kuulub 1 aasta 5 kuud 26 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1,3 alusel asendada ära kandmata karistus 1 aasta 5 kuud 26 päeva (536 päeva) vangistust üldkasuliku tööga 536 tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg on 2 aastat arvates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Priit Kalling kohustatud täitma KarS § 75 lg 1 tulenevaid kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 8 tulenevat kohustust: elama oma alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle

1-24-7133 andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. KarS § 75 lg 4 alusel on Priit Kalling kohustatud alates kohtuotsuse jõustumisest kuni käitumiskontrolli lõpuni tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) määramiseks ning esitama vastava vereanalüüsi vastuse kriminaalhooldusametnikule viimase määratud tähtajaks. Analüüside arv, mida rakendada, on üks analüüs katseaja kolme kuu kohta. Katseajaks ette antud analüüside arvu võib vähendada, kui PEth analüüsi tulemus on kuni 20 ng/ml või kui kordusanalüüsid näitavad alkoholi tarbimise vähenemist katseajal. Esmasel analüüsil nõutav näit puudub. Kordusanalüüside tulemused peavad olema kuni 20 ng/ml või peavad olema väiksemad eelneva analüüsi tulemusest. KarS § 50 lg 3 ja § 424 lg 4 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. On nõus tegema karistusena ÜKT-d ja andma vereproove. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ning kohus tunnistab Priit Kallingu süüdi ja mõistab talle kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tõkendit ei ole kohaldatud. Priit Kalling on kahtlustatavana kinni peetud 4-5.8.2024 ja 2728.10.2024, s.o 4 päeva, milline aeg tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka. Asitõendeid ei ole. DVD-plaat asub ja jääb kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 tuleb Priit Kalling kohtuotsusega välja mõista riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 1230 eurot (1,5*820). Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 on menetluskuluks käesolevas kriminaalasjas määratud kaitsjale Priit Kallingu kaitsmise eest kohtueelses menetluses makstud tasu ja kulud 141,52 eurot. Priit Kallingult riigi kasuks välja mõistetav menetluskulu on 1371,52 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.