Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku võimu teostamise vastased süüteod

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

kui ta tuvastab, et rikutud on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao ehk kokkuleppemenetluse sätteid ja seda rikkumist pole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada. Kokkuleppemenetluse sätete rikkumine on ka see, kui kohus jätab kokkuleppemenetluses kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamata, kuigi puudub mõni KrMS §-s 239 märgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise alustest (vt RKKK 26.06.2020, 1-19-9575/46, p 52). KrMS § 239 lg 2 p 4 järgi ei kohaldata kokkuleppemenetlust, kui sellega ei nõustu kannatanu. Kriminaalasja materjalist nähtub, et kannatanu I.J. ei andnud kokkuleppemenetluse kohaldamiseks nõusolekut. Seda möönab ka prokuratuur apellatsioonile vastates. Toimikule on lisatud dokument pealkirjaga „Kannatanu arvamus süüdistuse ja karistuse kohta kokkuleppemenetluses ning taotlus kannatanu teavitamise kohta“. Sellele dokumendile on kannatanu omakäeliselt kirjutanud arvamuse karistuse, tekitatud kahju ja kuriteo mõju kohta ning lisaks nähtub seegi, et ta tõmbas ringi ümber valikuvariandile „Ei ole nõus kokkuleppemenetluse kohaldamisega“. Kõnealune dokument kannab kannatanu enda allkirja. Seega puudub kokkuleppemenetluse kohaldamise alus ja maakohtul tulnuks KrMS § 248 lg 1 p 1 alusel kriminaaltoimik prokuratuurile tagastada. Kokkuleppemenetlust kohaldades ja kokkuleppekohast otsust tehes rikkus kohus kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme. Kuna kannatanu nõusolek selleks menetluseks puudub, ei saa kõnealust rikkumist kohtumenetluses kõrvaldada. See tingib KrMS § 337 lg 2 p 3 ja § 341 1 p 3 järgi Tartu Maakohtu 29. oktoobri 2024. a otsuse tühistamise ja kriminaaltoimiku tagastamise prokuratuurile. Apellatsioon tuleb rahuldada. (allkirjastatud digitaalselt)

2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.