Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled
Tartu Ringkonnakohus 21. oktoober 2024 1-22-1583 Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus, Mario Truu Asen Yurganchini (ik 38805300107) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu 24. septembri 2024 määrus Ringkonnaprokurör Kalmer Kask Asen Yurganchin
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 24. septembri 2024 määrus, millega Asen Yurganchin vabastati vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.
2.Jätta Asen Yurganchin talle Harju Maakohtu 14. septembri 2022 otsusega mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
3.Rahuldada määruskaebus.
4.Jätta rahuldamata Asen Yurganchini taotlus riigi õigusabi korras kaitsja määramiseks.
5.Jätta läbi vaatamata Asen Yurganchini taotlus algatada tema vabastamise menetlus seoses riigist väljasaatmisega. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.
Asen Yurganchin kannab talle Harju Maakohtu 14. septembri 2022 otsusega karistusseadustiku (KarS) § 118 lg 1 p 1 ja KarS § 423 1 järgi kuritegude kogumi eest mõistetud 5 aasta pikkust vangistust, mida lühimenetluses vähendati 3 aasta ja 4 kuuni. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 14. aprilli 2021 otsusega KarS § 4231 ja § 424 lg 1 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. A. Yurganchini liitkaristuseks kujunes 4 aastat 4 kuud vangistust, millest arvati maha eelvangistuses viibitud 4 päeva. 4 aasta 3 kuu ja 26 päeva pikkust vangistust kannab süüdimõistetu alates 27. septembrist 2021. Karistusaja lõpptähtaeg saabub 22. jaanuaril 2026. Lisakaristusena on A. Yurganchinile kohaldatud Eesti Vabariigist väljasaatmine 5-aastase sissesõidukeeluga.
2.Viru Maakohtu 24. septembri 2024. a määrusega vabastati A. Yurganchin karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega kohtumääruse jõustumisel ilma käitumiskontrollita.
3.A. Yurganchini vangistusaegne käitumine on hea. Ta täidab individuaalset täitmiskava, omandas eriala, töötab ning läbis sotsiaalprogramme. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused. A. Yurganchin on ametnikega koostöövalmis. Vabaduses on tal elukoht. Vangla iseloomustab A. Yurganchinit positiivselt ja toetab tema vabastamist. Vabastamisega nõustus prokuratuurgi. Karistust kui sellist ei saa käsitada isikut negatiivselt iseloomustava asjaoluna, sest kuriteo raskust on seadusandja silmas pidanud juba KarS § 76 lg-tes 1 ja 2 toodud tähtaegade sätestamisel, KarS § 76 lg 4 räägib konkreetse kuriteo toimepanemise asjaoludest (RKKKm 3-1-1-12-17, p-d 19 ja 21). Kuna A. Yurganchin on Eestist väljasaadetav, ei tule talle kohaldada käitumiskontrolli.
MÄÄRUSKAEBUS
4.Ringkonnaprokurör K. Kask palub maakohtu määruse tühistada ja jätta A. Yurganchin karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
5.Kinnipidamisasutus on iseloomustuse koostamisel tähelepanuta jätnud A. Yurganchini toime pandud uued vägivallateod. Nimelt esitas vangla teabe- ja uurimisosakond 8. oktoobril 2024 talle kahtlustuse KarS § 121 lg 2 p 3 ja § 121 lg 2 p 3 - § 25 lg 2 järgi. Kahtlustuse kohaselt ründas A. Yurganchin 25. juulil 2024 kolme kinnipeetavat, mida tõendavad kannatanute ütlused ja vangla videosalvestised. Kuigi kahtlustus esitati peale Viru Maakohtu määruse tegemist, on praeguseks selgunud tema vabastamist välistavad asjaolud. A. Yurganchini ennetähtaegse vabastamise korral ei oleks kaitstud õiguskorra ja uue süüasja kannatanute huvid.
MENETLUS RINGKONNAKOHTUS
6.Ringkonnakohus võttis määruskaebuse menetlusse, määras kindlaks kohtukoosseisu ja lahendi valmimise kuupäeva ning andis menetlusosalistele õiguse esitada kirjalikke seisukohti ja taotlusi kuni 16. oktoobrini 2024.
7.A. Yurganchin taotles riigi õigusabi korras kaitsja määramist. Ta soovib osaleda tingimisi ennetähtaegse vabastamise protsessis.
8.Lisaks taotleb A. Yurganchin ringkonnakohtult tema vabastamise menetluse algatamist kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 4241 järgi. Bulgaaria kodanikuna nõustub ta eluaegse Eesti Vabariiki sissesõidukeelu panemisega.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus põhjendab esmalt seda, miks ta jätab rahuldamata taotluse riigi õigusabi korras kaitsja määramiseks (I), selgitab karistuse kandmisest vabastamise menetluse algatamise taotluse jätmist (II) ning võtab seisukoha määruskaebuse osas (III). I
10.Kaitsja osavõtt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise menetlusest (KrMS § 426) ei ole kohustuslik. KrMS § 432 lg 3 teisest lausest tuleneb küll süüdimõistetu õigus sellele, et tema valitud või määratud kaitsja – kui tal selline on – saaks ennetähtaegse vabastamise menetluses osaleda. Osutatud säte ega ükski teine norm ei pane aga menetlejale kohustust määrata süüdimõistetule tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise menetluses riigi õigusabi korras kaitsja alati, kui süüdimõistetu seda taotleb. Tingimisi enne
tähtaega vangistusest vabastamise menetluses, sh selles menetluses tehtud maakohtu määruse vaidlustamisel ei ole kohaldatav riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 2. Süüdistatavana ei saa osutatud sätte mõttes käsitada enda ennetähtaegset vabastamist soovivat süüdimõistetut. Selline süüdimõistetu saab riigi õigusabi üksnes RÕS § 6 lg-s 1 sätestatud juhul. Selleks peab ta esitama kohtule RÕS § 12 nõuetele vastava taotluse. Kohus otsustab süüdimõistetule riigi õigusabi andmise üldises korras, arvestades RÕS § 7 lg-s 1 ette nähtud riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseid (vt Tartu Ringkonnakohtu 27. novembri 2017. a lahend nr 1-151167/123).
11.A. Yurganchini taotlus riigi õigusabi määramiseks on kolleegiumi hinnangul põhjendamatu. Ta pole esitanud vormikohast majandusliku seisundi teatist, mis võimaldaks ringkonnakohtul hinnata tema maksevõimet RÕS § 6 lg 1 tähenduses. Samas vangla iseloomustusest nähtuvalt on tal võlad (3861 eurot) ning vabanemisfondi hoiustatud vaid 346 eurot. Majandusliku seisundi tõendi esitamise puuduse kõrvaldamise nõudmist ei pea ringkonnakohus aga vajalikuks, kuna RÕS § 7 lg 1 p 1 välistab praegusel juhul riigi õigusabi andmise, olenemata sellest, milline on A. Yurganchini majanduslik olukord. Selle sätte järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma.
12.Vangistusest ennetähtaegse vabastamise menetluse puhul ei lahendata tavaliselt õiguslikult või tõenduslikult keerukaid küsimusi, vaid peamiselt prognoositakse kinnipeetava resotsialiseerumise väljavaateid. Eelnevas menetluses on A. Yurganchin edukalt ennast ise kaitsnud. Määruskaebuse väited ei ole sellised, millele vastuvaidlemine eeldaks õigusalaseid eriteadmisi ja käiks süüdimõistetule üle jõu. Lisaks ei ole A. Yurganchin põhjendanud, miks ta riigi õigusabi korras kaitsjat vajab. Ta on üksnes märkinud, et soovib protsessis osaleda. Määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses (KrMS § 390 lg 3). Ringkonnakohus andis A. Yurganchinile võimaluse esitada prokuratuuri määruskaebuse peale omapoolne seisukoht. A. Yurganchin seisukohta ei esitanud. Eeltoodut arvestades jätab kohtukolleegium taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. II
13.A. Yurganchin taotleb KrMS § 4241 alusel tema edasisest karistuse kandmisest vabastamise menetluse algatamist. Ringkonnakohtul puudub pädevus nimetatud taotluse menetlemiseks. KrMS § 4241 lg 1 järgi võib karistuse kandmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik vangla taotlusel KrMS § 416 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud alustel ning § 416 lõikes 2 sätestatut arvesse võttes oma määrusega vabastada süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest. Seega saab isiku edasisest karistuse kandmisest vabastamise menetluse algatada vangla, mitte ringkonnakohus. Vangla edastab vastava taotluse lahendamiseks maakohtule. III
14.Ringkonnaprokuröri määruskaebus kummutab maakohtu seisukoha raske isikuvastase kuriteo eest vangistust kandva A. Yurganchini tulevase õiguskuulekuse prognoosi osas tõigaga, et temale esitati 8. oktoobril 2024 uus kahtlustus kehalise väärkohtlemise toimepanemises kolme kaaskinnipeetava suhtes. Seda asjaolu ei kajastanud süüdimõistetu iseloomustus. Kahtlustuse esitamine ei olnud maakohtule lahendi tegemise ajal teada. Määruskaebusele on lisatud kahtlustust kinnitavad tõendid.
15.Riigikohus on leidnud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamise menetlus, sh tõendite kogumise ja esitamise kord, ei ole ega pea olema reguleeritud sarnase
põhjalikkusega nagu süüküsimuse lahendamisel ning kohtule on jäetud menetluse kujundamisel avar otsustusruum (vt ka RKPJK 12. märts 2021, 5-20-11/9, p-d 21 ja 25). Lisaks ei näe määruskaebusele nõudeid sätestav KrMS § 386 ette KrMS § 321 lg-ga 6 sarnast piirangut (vt KrMS § 384 lg 3). Järelikult võib ringkonnakohus isiku ennetähtaegse vabastamise otsustamisel vastu võtta ka edasikaebemenetluses esitatud tõendeid (RKKK 9. mai 2024, 1-20-1503, p 18).
16.Maakohus märkis õigesti, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Ringkonnakohus leiab sarnaselt määruskaebuse esitajaga, et A. Yurganchini vabastamine kätkeks ohtu õiguskorrale. A. Yurganchin kannab karistust kuritegude kogumi eest, millest ühe osa moodustab teisele inimesele 21. septembril 2021 raske tervisekahjustuse tekitamine, millega ta põhjustas ohu kannatanu elule. Teine osa karistusest on mõistetud liiklussüütegude eest. Lisaks on teda varasemalt karistatud KarS § 424 lg 1 järgi. Olles Harju Maakohtu 14. aprilli 2021. a otsusega karistatud KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises (26. jaanuari 2021. a tegu), juhtis A. Yurganchin uuesti tahtlikult 10. juunil 2021 ja 17. septembril 2021 mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega iseloomustab tema varasemat elukäiku enne vangistust kõrge kuritegelik aktiivsus. Ainuüksi mingi õigushüve rikkumine süstemaatiliselt näitab suurt vastandumist õiguskorrale.
17.Kõnekas on fakt, et järjekordse mootorsõiduki juhtimise ilma selleks õigust omamata pani A. Yurganchin toime Harju Maakohtu 14. aprilli 2021. a otsusega määratud katseajal vaid veidi hiljem kui ühe kuu möödumisel otsuse jõustumisest. Isikuvastase kuriteo pani ta samuti toime katseajal. Kuritegude asjaoludest tulenevalt võib A. Yurganchin panna kuritegusid toime nii üksi kui ka grupis. Viimase kuriteo puhul oli süüdimõistetutel plaan kannatanut rünnata. Selleks varitses ta kannatanut koos kaaslasega. A. Yurganchin lõi kannatanut selja tagant noaga paremale kaelapoolele, põhjustades talle eluohtliku kehavigastuse. Otsusest järelduvalt võib süüdimõistetu isiklike tülide tekkimisel vägivallaga kätte maksta. A. Yurganchini varasemast elukäigust nähtuvalt võib ta panna toime kuritegusid nii planeeritult kui ka impulsiivselt, joobeseisundis ja kainena ning puuduliku probleemilahenduse oskuse tõttu.
18.Analüüsides, kas vangistus on A. Yurganchini käitumist muutnud, möönab kohtukolleegium, et tema vangistusaegses käitumises on mõndagi positiivset. Näiteks on A. Yurganchin omandanud abikoka eriala, töötab ning on läbinud „Eluviisitreeningu“ ja „Viha juhtimise“ programmid. Mõlema programmi jätkutegevused on planeeritud vabanemisjärgse kriminaalhoolduse ajaks. Sõltuvusteemaline „Eluviisitreening“ on samuti läbitud. Samas nähtub iseloomustusest, et vaatamata erinevate narkootikumide (marihuaana, kokaiini ja amfetamiini) tarvitamise algusajale (2001), ei tunnista A. Yurganchin sõltuvust, põhjendab tarvitamist kokkusattumisega halbade inimestega ning narkojoobes juhtimist epilepsiaravimite tarvitamisega. Programmis oli ta enamasti kuulaja rollis. Seega vaatamata peamiste riskiolukordade kaardistamisele ning eesmärgile lõpetada narkootikumide tarvitamine, esineb mitmeid viiteid probleemi tegelikule eitamisele. Läbituks on loetud ka vägivaldset käitumist maandav sotsiaalprogramm "Viha juhtimine". Praegusel juhul on aga määruskaebust arvestades algatatud uus kriminaalasi (nr 24922700107), kus A. Yurganchinit kahtlustatakse mitme kaaskinnipeetava kehalises väärkohtlemises. Sestap ei saa välistada olukorda, et süüdimõistetul, kellel varasema vangistuse ajal oli viha taltsutamisega probleeme (kambri ukse tagumised, vangla vara loopimine, ebatsensuursete sõnade kasutamine, ametnikuga manipuleerimine ja korraldustele mitteallumine), ei ole siiski 2024. a läbitud sotsiaalprogrammist vajalikke järeldusi teinud. Kohtupraktikas ollakse seda meelt, et kui
kinnipeetav pole suutnud oma käitumist korrigeerida isegi kinnipidamiskohas karistuse kandmise ajal, pole põhjust eeldada, et ta suudab jääda õiguskuulekaks vabanemisjärgselt.
19.Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et vaatamata positiivsetele asjaoludele esineb A. Yurganchini puhul suur oht, et ta võib vabanedes toime panna uue kuriteo. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 p-st 4, tühistab ringkonnakohus maakohtu lahendi ja teeb uue määruse, millega rahuldab määruskaebuse ning jätab A. Yurganchini tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.