1-22-6678 Ingrid Kullerkann, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas.
Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 04.09.2024. a määrus Raigo Tamme elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmises
Määruskaebuse esitaja
süüdimõistetu Raigo Tamm (isikukood 38308045222)
Teine määruskaebemenetluse pool
prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin
Asja läbivaatamise viis
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 04.09.2024. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Viru Maakohtu 02.11.2022. a otsusega tunnistati Raigo Tamm süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 1 ja § 4231 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus 20.–21.06.2022, s.o 2 päeva karistusaja hulka. Raigo Tammel kuulus ärakandmisele 3 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 18.05.2022 otsusega nr 1-22-2779 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aasta 3 kuu 19 päeva vangistuse võrra ning mõisteti Raigo Tamme liitkaristuseks 3 aastat 7 kuud 17 päeva vangistust. Raigo Tamme karistuse kandmine algas 02.11.2022 ja lõpeb 19.06.2026.
2.
Viru Vangla esitas 23.08.2024 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetav Raigo Tamme elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Vangla ja prokuratuur toetavad kinnipeetava karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all elektroonilise järelevalve kohaldamisega.
3.Viru Maakohtu 04.09.2024. a määrusega jäeti Raigo Tamm elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kuigi formaalsed alused süüdimõistetu vabastamiseks on olemas, pole materiaalsed eeldused täidetud.
4.Kohus tõi positiivsete asjaoludena välja, et Raigo Tamm on vangistuses läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, kus on analüüsinud oma käitumist ja näidanud üles motiveeritust oma elu muutma. Lisaks on Raigo Tamm vanglas töötanud majandustöödel, kus probleeme ei ole esinenud. Ajavahemikul 19.06.–18.07.2023 töötas AS Eesti Vanglatööstuses, töösuhe lõppes avavanglasse ümberpaigutamise tõttu. Avavanglas käis erinevates ettevõttetes proovipäeval ning alates 09.10.2023 töötab väljapool vanglat tähtajatu töölepinguga ettevõttes Vesboard OÜ. Vabaduses on olemas kindel eluase, töökoht ja toetavad lähedased. Siiski esineb asjaolusid, mis ei tekita kohtus veendumust isiku edasisest õiguskuulekast käitumisest. Raigo Tammel on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Tema suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, sh narkootikume tarvitavad sõbrad, kriminaalkorras karistatud kolm venda ning praegugi vanglakaristust kandev süüdimõistetu abikaasa. Raigo Tamm on kriminaalkorras karistatud neljateistkümnel korral, millest üksteist karistust on arhiveeritud. Vanglas viibib ta seitsmendat korda. Raigo Tamme on varasemalt korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest, mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ning väikses koguses narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise eest. Narkootiliste ainete tarvitamine on olnud õigusvastast käitumist soodustavaks teguriks. Meditsiiniosakonna hinnangul on tal sõltuvus.
5.Maakohus märkis veel, et 19.08.2024 on algatatud kinnipeetav Raigo Tamme suhtes KarS § 331 tunnustel kriminaalmenetlus, kuna tema 15.08.2024 antud uuriniproovist leiti amfetamiini. 30.08.2024 paigutati ta tagasi kinnisesse vanglasse. Raigo Tamme enda sõnul jõi ta kogemata töö juures kolleegi tassist, kuhu oli segatud narkootilist ainet apelsinimahlaga. Tegu on samas töökohaga, kuhu isik asuks ka vabanedes tööle. Selline töökoht ei Raigo Tammele sobivaks keskkonnaks, kuivõrd seal on tal pidevad kontaktid narkootilisi aineid tarvitavate töökaaslastega. Raigo Tammel on vabanemisfondis ligikaudu 900 eurot ja võlgnevusi 1800 euro ulatuses. 2023. aastal kuulutati välja kinnipeetava pankrot. Raigo Tamme on varasemalt kuritegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Eeltoodud asjaolude kogum ei tekitanud kohtus piisavat veendumust, et süüdimõistetu käitumine on edaspidi õiguskuulekas. Määruskaebus
6.Maakohtu määruse vaidlustas 05.09.2024. a määruskaebusega Raigo Tamm, kelle hinnangul ei arvestanud maakohus seda, et ta pole kunagi varem vabanenud elektroonilise järelevalve alla. Arvesse võetud ei ole ka seda, et Raigo Tamm on kõik sotsiaalprogrammid läbinud ja avavanglas juba üks aasta tööl käinud. Negatiivne otsus kohtu poolt tuli põhjusel, et Raigo Tamme vastu on algatatud kriminaalasi, kuid süüdimõistetu on seisukohal, et teda ei või enne süüdimõistvat otsust hukka mõista. Raigo Tamm selgitab, et 12.08.2024 jõi ta tööl kogemata töökaaslase kruusist. Kui kolleeg seda nägi ja Raigo Tammele ütles, mida viimane just jõi, oli juba liiga hilja. Pärast püüdis Raigo Tamm juhtunud varjata, üritades narkotesti ajal sokutada sinna võõrast uriini. Kinnipeetav kartis kriminaalasja algatamist ja arvas, et tema sõnu juhtunu kohta ei usuta, mistõttu niimoodi käituski. Raigo Tamm palub maakohtu määruse tühistada ning vabastada ta elektroonilise valve alla. Kui süüdimõistetut ei vabastada, kaotab ta olemasoleva töökoha, mis hoidis teda kriminaalse käitumise eest. Elektrooniline valve võimaldaks täiendavat kontrolli Raigo Tamme käitumise üle ning ta soovib tõestada, et on võimeline elama seaduskuulekalt.
Ringkonnakohtu seisukoht
7.Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Raigo Tamme vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises.
8.KarS § 76 lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestatakse kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. See säte annab kohtule süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise hindamisel ulatusliku otsustusruumi (RKKKm nr 1-15-2671/174, p 12). Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusõigusesse sekkuda eeskätt siis, kui kohus on teinud seda sätet kohaldades sellise kaalutlusvea, mille tulemiks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine ja millest tingituna võis süüdimõistetu jääda ebaõigesti vabastamata (RKKKm nr 1-09-3703/83, p 8).
9.Vaidlust ei ole selles, et Raigo Tamme puhul on täidetud elektroonilise valve kohaldamisega ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused. Samuti räägivad tema vabastamise kasuks mitmed asjaolud. Ta on osalenud struktureeritud vestlustel kuritegelike hoiakute muutmiseks, läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja tagasilanguse ennetamise programmi. Nende tegevuste raames on Raigo Tamm seadnud endale realistlikud eesmärgid ja paika pannud plaani, mis eesmärkide ja seaduskuuleka elu saavutamist toetavad. Lisaks eeltoodule on kinnipeetav töötanud vanglas majandustöödel ning avavanglas nii AS-s Eesti Vanglatööstus kui ka alates 09.10.2023 ettevõttes Vesboard OÜ. Raigo Tammele meeldib töö Vesboard OÜ-s väga ning ta soovib ka edaspidi seal töötamist jätkata. Vabaduses on kinnipeetaval olemas kindel elukoht ning lähedaste pereliikmete toetus. Kinnipeetav on korduvalt käinud lühiajalistel väljasõitudel kodus ning suhelnud lähedastega telefoni teel. Üldiselt on näha, et Raigo Tamm tunnistab oma probleeme ja on nõus, et nende lahendamiseks peab elustiili täielikult muutma. Tuleviku eesmärke seostab pereeluga, töötamisega, elustiili muutmisega. Eelnevale tuginedes ei kahtle ringkonnakohus, et Raigo Tammel on vabaduses võimalused igapäevaseks normaalseks eluks olemas. Samas on see vaid üks mitmest tegurist, millest tuleb lähtuda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel.
10.Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 21). Vaidlustatud määruses on Raigo Tamme vabastamise üle otsustamisel aluseks võetud KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaolud ning põhjendatud, miks ei saa teda vabastada, vaatamata tema kasuks kõnelevatele asjaoludele. Kohtukolleegiumi hinnangul leidis maakohus õigustatult, et käesoleval hetkel ei võimalda Raigo Tamme retsidiivsusprognoos teda ennetähtaegselt vabastada.
11.Ringkonnakohus märgib, et Raigo Tammele on varasemalt korduvalt antud võimalusi enda hoiakute ja käitumise muutmiseks, kuid neid võimalusi ta kasutanud ei ole. Nimelt on Raigo Tamme kriminaalkorras karistatud kokku 14-l korral. Kehtivaid kriminaalkaristusi on 3, väärteokaristusi 5. Reaalset vangistust kannab Raigo Tamm seitsmendat korda. Seega näitab süüdimõistetu varasem elukäik selgelt, et korduv karistatus ja vangistuse kandmine ei ole Raigo Tammele mingit mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegelikku eluviisi. Toime on pandud eriliigilisi kuritegusid, kuid paljude puhul on läbivaks teguriks olnud narkootilised ained. Raigo Tamme on karistatud mh narkootiliste ainete suures koguses käitlemise eest, narkootiliste ainete tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis juhtimise eest ning korduvalt väärteokorras
väikeses koguses narkootiliste ainete käitlemises. Kuritegude toimepanemise jätkamine pärast mitmeid reaalseid vangistusi annab selge signaali selle kohta, et varasematest menetlustest ja karistustest ei ole isik suutnud järeldusi teha.
12.Lisaks Raigo Tamme varasemale elukäigule tuleb arvesse võtta ka tema käitumist vanglas. Maakohus on asjakohaselt välja toonud, et kuigi isikul on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust (noomitused), ei ole tegu raskete rikkumistega. Samas iseloomustavad need siiski kinnipeetava käitumist vangistuses ja annavad aimu tema hoiakutest kehtestatud reeglite suhtes. Süüdimõistetu hoiakutest ja üldisest arusaamast õiguskuuleka käitumise osas annab aimdust ka 2024. aasta augustis toimunud intsident, kus tema uriinist tuvastati kontrolli käigus amfetamiini ning mille osas on alustatud kriminaalasi. Kolleegium märgib, et maakohtu tuginemine antud juhtumile kui Raigo Tamme negatiivselt iseloomustavale asjaolule ei ole võrdsustatav tema süüdi mõistmisega selles teos. Isegi kui vastab tõele Raigo Tamme kirjeldatu, et ta jõi kogemata kolleegi tassist, kus oli sees narkootiline aine, ei ole võimalik ignoreerida sellele järgnenud käitumist. Raigo Tamm otsustas juhtunut varjata, organiseerides endale kuskilt võõra isiku uriini, mida plaanis narkotesti andes kasutada. Selline käitumine ei tekita isiku suhtes usaldusväärsust. Pigem võib tekkida küsimus, kas isik on sama taktikat ka varasematel testimistel kasutanud. Seega on maakohus põhjendatult eelkirjeldatud juhtumit isiku enne tähtaega vabastamise otsustamisel arvesse võtnud. Asjakohane on ka maakohtu märkus, et selline töökoht ei ole Raigo Tammele sobivaks keskkonnaks, kuivõrd isikul on pidevad kontaktid narkootilisi aineid tarvitavate töökaaslastega.
13.Kaebuses esitatud argument, et Raigo Tamme ei ole varasemalt elektroonilise valve alla vabastatud, ei ole antud juhul isiku vabastamise kasuks rääkivaks asjaoluks. Asja materjalidest nähtuvalt on selge, et Raigo Tammel on olnud pikaaegne sõltuvus narkootilistest ainetest ja nende tarvitamine on olnud soodusteguriks kuritegude toimepanemisel. Samuti on soodusteguriks olnud suhtlemine teiste narkootikume tarvitavate isikutega. Näiteks eelviimase kuriteo pani Raigo Tamm toime koos oma abikaasaga. Elektrooniline valve ei ole piisavaks vahendiks, et takistada kahtlustataval vabaduses uusi kuritegusid toime panemast. Kuigi elektroonilise valve puhul on piiratud kahtlustatava liikumine, ei takista see tema ligipääsu narkootilistele ainetele või suhtlemist kriminaalkorras karistatud isikutega.
14.Ringkonnakohus on seisukohal, et kuigi Raigo Tamm on vanglas astunud kiiduväärt samme võitlemaks sõltuvusega ning parendamaks oma majanduslikku olukorda, ei võimalda tema isik ja varasem elukäik kohut veenda selles, et tema hoiakud ja elustiil on just käesoleva vangistuse tulemusena muutunud piisavalt selleks, et elada edaspidi õiguskuulekalt. Kuigi vanglatingimustes viibides inimese hoiakud tihti tõesti muutuvad, vähemalt mõtetes ja sõnades ning tekib soov vabanedes enda elustiili muuta, siis paraku see väga paljudel juhtudel ei õnnestu. Ebaõnnestumise riski suurendab kindlasti ka narkootiliste ainete kuritarvitamise probleem. Asjaolu, et Raigo Tamm tunnistab oma probleeme ja soovib ennast muuta, on oluline samm õiguskuuleka elu suunas. Kuigi Raigo Tamm palub võimalust tõestada, et ta on võimeline elama õiguskuulekalt, näitavad varasemad menetlused selgelt, et seni mõistetud karistustest ükski isiku käitumist muuta ei suutnud. Kokkuvõtvalt on kohtukolleegium seisukohal, et tulenevalt süüdimõistetu varasemast elukäigust ja käitumisest on uute kuritegude toimepanemise oht endiselt arvestatav.
15.Vangistusseaduse § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks väike. Kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul ei ole Raigo Tamme vangistus oma eesmärke veel täitnud, puudub põhjus maakohtu määruse tühistamiseks.
Süüdimõistetu saab vangistuses jätkata individuaalse täitmiskava raames temale planeeritud tegevusi, sh läbida sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ jätkutegevused. Selliselt on võimalik Raigo Tammest tulenevaid kuritegelikke riske vähendada enne järgmise ennetähtaegse vabanemise taotluse esitamise võimaluse avanemist.
16.Kokkuvõttes ei teinud maakohus Raigo Tamme vabastamata jättes kaalutlusviga – süüdimõistetust lähtuv uute kuritegude toimepanemise oht ei ole piisavalt maandatud. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, tuleb jätta Viru Maakohtu 04.09.2024. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.