lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-24-5063/5

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 10.09.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-24-5063/5
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kaebus Riigiprokuratuuri tegevuse peale
Kuulutamise aeg
10.09.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
810
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-24-5063

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

10. september 2024, Tallinn, kirjalik menetlus

Alustamata kriminaalasja number

1-24-5063

Kohtunik

Orvi Koik

Kriminaalasi

XXi taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri

27.augusti 2024.a määruse vaidlustamiseks

Õigusabi taotleja

XX (ik xxxxxxxxxxx, elukoht: YY)

RESOLUTSIOON

Jätta XXi taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Taotluse esitaja saab esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel. Vajadusel on võimalik taotleda selleks riigi õigusabi Riigikohtult. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. Taotlus riigi õigusabi saamiseks ja menetluse senine käik

1.Tallinna Ringkonnakohus registreeris 4. septembril 2024 XXi taotluse riigi õigusabi korras kaitsja määramiseks, et vaidlustada 27. augusti 2024 Riigiprokuratuuri abiprokuröri kaebuse rahuldamata jätmise määrus.
2.
Ringkonnakohtu taotlusel edastas Riigiprokuratuur XXi poolt 22. juulil 2024 esitatud kuriteokaebuse, 1. augustil 2024 Põhja Ringkonnaprokuratuuri kaebuse rahuldamata (läbivaatamata) jätmise määruse, selle peale esitatud kaebuse ning 27. augustil 2024. a koostatud kaebuse rahuldamata jätmise määruse.
3.Kohtule edastatud materjalidest nähtub, et XX esitas juba 24. novembril 2021 Põhja Ringkonnaprokuratuurile kuriteokaebuse, milles soovis OÜ A suhtes kriminaalmenetluse alustamist KarS §-de 299, 344 ja 345, 346 või 320 alusel. Prokuratuur jättis teatega nr 21730000389 menetluse alustamata. XX vaidlustas kriminaalmenetluse alustamata jätmise, kuid 23. detsembri

1(3)

2021 Riigiprokuratuuri määrusega jäeti tema kaebus rahuldamata. 13. jaanuari 2022 määrusega jättis Tallinna Ringkonnakohus XXi riigi õigusabi taotluse rahuldamata ning kaebuse riigiprokuröri määrusele läbi vaatamata.

4.22. juulil 2024 esitas XX Põhja Ringkonnaprokuratuuri kuriteoteate, milles soovis esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et OÜ A on olemas mehitatud valve žurnaalid, valvevahetuse aruanded/postiraamatud, samuti töötaja V.K kirjalik seisukoht selle kohta, et sama tööandja ei käitu töötundide ja vastava töötasu arvestamisel korrektselt. Nimetatud andmed on kuriteoteate esitaja arvates olulised tema töölkäimise tõendamise seisukohalt ja sellest tulenevalt annavad aluse kriminaalmenetluse alustamiseks.
5.Põhja Ringkonnaprokuratuur jättis 1. augustil 2024 XXi kuriteokaebuse läbi vaatamata põhjusel, et samadel asjaoludel esitas XX kuriteokaebuse Põhja Ringkonnaprokuratuuri juba 24. novembris 2021, mille osas koostati kriminaalmenetluse alustamata jätmise teade nr 21730000389. Lisaks märkis prokurör, et isegi kui esineksid kuriteotunnused, oleks väidetavad kuriteod käesolevaks ajaks aegunud.
6.XX vaidlustas prokuratuuri määruse Riigiprokuratuuris taotledes kuriteoteates märgitud asjaoludel kriminaalmenetluse alustamist.
7.Riigiprokuratuuri abiprokurör jättis 27. augusti 2024 määrusega XXi kaebuse rahuldamata, asudes seisukohale, et kuriteoteate läbi vaatamata jätmise määruses on ammendavalt selgitatud millistel õiguslikel kaalutlustel XXi poolt esitatud kuriteoteade sisulisele lahendamisele ei kuulu ning abiprokurör nõustus nimetatud määruses toodud põhistustega täielikult.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Seega on riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks RÕS-s märgitud maksejõuetus.
9.Riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise kohaselt on XX vanaduspensionär, kelle igakuiseks sissetulekuks on pension 509,30 eurot ja sotsiaaltoetus 12,39 eurot ning aastas sotsiaaltoetus 400 eurot. Muud sissetulekud ja varad puuduvad. XXi igakuised vältimatud kulutused on kokku 495-525 eurot. Ringkonnakohus peab neid andmeid usutavaks. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et õigusabi taotlejat on alust lugeda maksejõuetuks RÕS § 6 lg 1 tähenduses.
10.Õigusabi taotleja maksejõuetus ei garanteeri veel õigusabi taotlejale õigusabi andmist, kuna KrMS § 41 lg-st 3 tulenevalt peab kohus hindama, kas maksejõuetule kannatanule riigi kulul esindaja määramata jätmisel võiksid kaitseta jääda tema olulised huvid. Seega sõltumata XXi maksevõimetusest RÕS § 6 lg 1 järgi, tuleb RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt riigi õigusabi andmisest keelduda, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
11.Põhja Ringkonnaprokuratuuri 1. augusti 2024 kui ka Riigiprokuratuuri 27. augusti 2024 määrustest nähtuvalt, ei sedastanud prokurörid esitatud kuriteokaebuses väljatoodu pinnalt selliseid

2(3)

uusi asjaolusid, mis tingiks kriminaalmenetluse alustamise. Lisaks on prokurörid tuvastanud ka absoluutse menetlustakistuse kuriteo aegumisega, mis on kriminaalmenetlust välistavaks asjaoluks (KrMS § 199 lg 1 p 2).

12.Ringkonnakohus selgitab, et kriminaalmenetlust ei alustata seetõttu, et kaebuse esitaja ei nõustu menetlejate järeldustega ning soovib kellegi vastutusele võtmist. Kriminaalmenetlust alustatakse eranditult juhul, kui esineb kuriteo ajend ja alus ning kui ei esine kriminaalmenetlust välitavaid asjaolusid. Lisaks on Riigiprokuratuur ka asjakohaselt selgitanud, et väidetavate süütegude aegumistähtaeg on möödunud. Kuriteo aegumine on KrMS § 199 lg 1 p-st 2 tulenevalt absoluutne menetlust välistav asjaolu ning juba seetõttu ei ole kriminaalmenetluse alustamine aegunud sündmuste osas võimalik, Seega ei näe ringkonnakohus võimalust, et Riigiprokuratuuri määruse peale esitataval kaebusel saaks olla edulootust, mistõttu puudub ka alus riigi õigusabi andmiseks.
13.Märkida tuleb sedagi, et ringkonnakohus ei teosta teenistuslikku järelevalvet prokuratuuri üle, vaid seda teostab prokuratuuris riigi peaprokurör ning ringkonnaprokuratuuris juhtivprokurör.
14.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 41 lg-st 3 ja RÕS § 7 lg 1 p-st 5 jätab ringkonnakohus XXi taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.