X taotlus määrata talle riigi õigusabi Riigiprokuratuuri 17. juuli 2024. a määruse vaidlustamiseks
Kaebuse ja taotluse esitaja
X
RESOLUTSIOON
Jätta X taotlus riigi õigusabi määramiseks rahuldamata.
MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse saab esitada vaid advokaadi vahendusel, milleks on omakorda võimalik taotleda riigi õigusabi Riigikohtult. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.4. aprillil 2024 registreeriti Politsei- ja Piirivalveametis (PPA) X kuriteokaebus, mille kohaselt on tema naabrid teda eraviisiliselt jälginud ja seeläbi pannud toime karistusseadustiku (KarS) §-s 137 sätestatud kuriteo.
2.12. aprillil jättis PPA kriminaalmenetluse alustamata (kriminaalasja number 24231551431).
10.
mail esitati kriminaalmenetluse alustamata jätmise põhjendused.
3.21. mail registreeriti Põhja Ringkonnaprokuratuuris X kaebus kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale.
4.5. juunil 2024 jättis Põhja Ringkonnaprokuratuur kaebuse rahuldamata.
5.18. juunil registreeriti Riigiprokuratuuris X kaebus Põhja Ringkonnaprokuratuuri määruse peale.
1-24-4747
6.17. juulil jättis Riigiprokuratuur X kaebuse rahuldamata. Kaebus Riigiprokuratuuri määrusele ja riigi õigusabi taotlus
7.X esitas Riigiprokuratuuri määruse peale kaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebuses palub X tühistada riigiprokuratuuri määrus ja kohustada prokuratuuri kriminaalmenetlust alustama.
8.Lisaks kaebusele esitas X riigi õigusabi taotluse. Senine menetlus ringkonnakohtus
9.Tallinna Ringkonnakohtu 23. augusti 2024. a määrusega jäeti X kaebus läbi vaatamata, sest see ei olnud advokaadi poolt esitatud. Sama määrusega jäeti X taotlus riigi õigusabi andmiseks käiguta ning Xle anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, sest riigi õigusabi taotlusele ei olnud lisatud andmeid taotleja majandusliku seisu kohta. Tähtajaks anti 28. august 2024.
10.28. augustil esitas X täiendavad dokumendid puuduste kõrvaldamiseks: osaliselt täidetud majandusliku seisundi teatise; pangakontode väljavõtted ning Eesti Töötukassa 22. augusti 2024. a otsuse töövõimetoetuse määramise kohta.
11.Tallinna Ringkonnakohtu 29. augusti 2024. a määrusega jäeti X taotlus taas käiguta ning talle anti uus tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Ringkonnakohus tõi välja, et majandusliku seisundi teatises on jäetud märkimata avalikest allikatest nähtuv teave, et X on mitme juriidilise isiku juhatuse liige, samuti nende osanik. Neil juriidilistel isikutel on majandusaasta aruannete järgi märkimisväärses ulatuses vara. Samuti ei ole teatises märgitud töövõimetoetust ega Xga koos elavate pereliikmete vara, samuti igakuiseid väljaminekuid, mh kulutusi tervishoiule. Kohus märkis, et eelmärgitud puudused ei võimalda taotleja majanduslikku seisundit hinnata. Muuhulgas palus kohus selgitada ja tõendada ravile kuuluvaid kulusid ning seda, miks ei ole võimalik eespool märgitud juriidilistest isikutest saada omanikutulu. Viimaks märkis kohus sedagi, et majandusliku seisundi teatis tuleb allkirjastada.
12.3. augustil esitas X täiendatud majandusliku seisundi teatise ning selgituse. Majandusliku seisundi teatises märgiti täiendavalt muu varana osalused juriidilistes isikutes, samuti toodi välja eluasemekulud ning kulutused toidule, transpordile ja sidele. Täiendavas selgituses tõi X välja, et ta elab küll tütrele kuuluvas majas, kuid tütar ei ela selles majas. Ravikulude tõendamiseks palus kaebaja lisaaega kuni 15. septembrini 2024. Samuti märkis X, et tehnilistel põhjustel ei õnnestunud dokumentide allkirjastamine, kuid taotleja on nõus tulema kohtusse ja koha peal dokumendid allkirjastama. X kinnitas, et on nõus riigi õigusabi kulud tagantjärgi tasuma.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus jätab riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 14 lg 6 sätestab, et kui taotluse esitaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esitanud põhistatud andmeid oma isikliku ja majandusliku seisundi kohta või vastanud esitatud küsimustele või on seda teinud 2(4)
1-24-4747 ebapiisavalt, ei määra kohus õigusabi andmist ulatuses, mida ei ole põhistatud. X poolt kohtu määratud tähtaja jooksul esitanud andmed tema majandusliku seisundi kohta ei võimalda järeldada, et X ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või tema majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Seega puudub RÕS § 6 lg-s 1 sätestatud alus riigi õigusabi andmiseks.
14.Ringkonnakohus on taotlejale andud kahel korral võimaluse taotluses olnud puudused kõrvaldada. Viimases määruses rõhutati mh Eriti oluline on põhjendada ja tõendada, miks ei piisa eespool märgitud varadest (ennekõike osalus juriidilistes isikutes) arvatavate õigusabikulude katmiseks, samuti põhjendada ja tõendada ravi jaoks vajalikke kulutusi. [...] Puuduste kõrvaldamiseks palub ringkonnakohus esitada uus majandusliku seisundi teatis koos väiteid tõendavate dokumentidega.
15.Taotleja taotles raviarvete tõendamiseks täiendavat aega. Ringkonnakohus möönab, et sõltuvalt asjaoludest võib ravikulude ulatuse täies mahus tõendamiseks olla tarvis lisaaega. Samas ei ole taotleja senise menetluse käigus esitanud enda terviseseisundi ega sellega seonduvate võimalike raviarvete kohta sisuliselt ühtegi tõendit. Esimesel korral kohtu märgitud puudusi kõrvaldades esitas taotleja üksnes Eesti Töötukassa otsuse, millest võib järeldada, et taotleja tervislik seisund ei võimalda töö tegemist ning talle määrati töövõimetoetus. Selle kõrval on esitatud üksnes väide, et X saab igakuiselt 4000 eurot annetusi ravikulude katteks. Määravaks puuduseks loeb ringkonnakohus aga seda, et taotleja ei ole tõendanud seda, miks ei piisa õigusabikulude katmiseks varalistest õigustest, mis tulenevad taotleja osalusest erinevates juriidilistes isikutes.
16.Eelmises taotluse käiguta jätmise määruses tõi ringkonnakohus välja taotleja osaluse neljas juriidilises isikus (taotleja on kolme juriidilise isiku ainuosanik ning ühe enamusosanik), samuti nende juriidiliste isikute majandusaasta aruannetest nähtuva jaotamata kasumi suuruse (kogusummas 554 190 eurot). Taotleja selgitus piirdus järgnevaga: Ühtlasi selgitan, et hetkel ei saa ettevõtetest raha ära võtta, kuna majanduslikust olukorrast tulenevalt saab sellest katta jooksvat kahjumit ja hoida töökohti ning ettevõtet töös kuni keerulised ajad on möödas. Milles aga see väidetav majanduslik olukord seisneb, taotleja ei selgita ega tõenda. Majandusaasta aruannetest ei nähtu ringkonnakohtule mingeid märkimisväärseid kohustusi, mille katmiseks tuleks jaotamata kasumit kasutada. Veel märgib ringkonnakohus seda, et viide vajadusele hoida töökohti ei ole veenev, sest Maksuja Tolliameti andmetel on töötajaid – täpsemalt üks töötaja – üksnes ühel juriidilisel isikul (Osaühingul Vektast). Peamine on aga see, et kui taotleja väited vastavad tõele, lasub tal selliste väidete tõendamise kohustus. Praegu seda kohustust täidetud ei ole, kuigi ringkonnakohus on selleks võimaluse andnud.
17.Kokkuvõtvalt jätab ringkonnakohus X taotluse RÕS § 6 lg 1 ja § 13 lg 1 alusel rahuldamata, sest taotleja ei ole kohtu määratud tähtaegadeks tõendanud, et tema varaline seis ei võimalda õigusabiteenuse eest tasuda.
18.Ringkonnakohus selgitab ka riigi õigusabi taotluse esitamise mõju kaebetähtajale juhuks, kui taotleja palkab advokaadi sõltumata riigi õigusabi andmata jätmisest. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 208 lg 1 järgi on Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamiseks aega üks kuu. Ringkonnakohus leiab, et riigi õigusabi taotluse esitamisel tuleb analoogia korras juhinduda KrMS § 319 lg-st 5, mis tähendab, et kaebetähtaeg peatub riigi õigusabi taotluse esitamisega ning hakkab uuesti kulgema riigi õigusabi andmisest keeldumisest. 3(4)
1-24-4747
19.Väljaspool riigi õigusabi taotluse lahendamise küsimust märgib ringkonnakohus, et kaebaja on oma viimases avalduses väitnud, et kuriteokaebuses kirjeldatud tegevus on vahepeal jätkunud. Ringkonnakohus selgitab, et taotlejal on uute asjaolude ilmnemisel võimalus esitada uus kuriteokaebus. Sealjuures ei ole sõltuvalt asjaoludest ning kuriteokoosseisu tunnustest välistatud, et sel juhul tuleb isikute käitumisele anda tervikhinnang, kus tuleb uute tegude kõrval arvestada ka isikute varasemat käitumist (vrd ahistava jälitamise kontekstis Tallinna Ringkonnakohtu 10. aprilli 2024. a määrus asjas nr 1-24-1954, p 36). (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.