Kohtulahend

nähtud ja ei ole tähtsust sellel, kas selline süütegu oleks karistatav täitvas riigis, s.o Eesti Vabariigi seaduste kohaselt. xxx karistati Läti Vabariigi Liiklusseaduse § 55 lg 12 ettenähtud väärteo toimepanemise eest, milline säte näeb ette karistuse lubatud sõidukiiruse ületamise eest 31-40 km/h, kui see on toime pandud liiklusmärkidega 519 või 555 „asula algus“ või 533 „hooviala“ tähistatud asukohas. Sellisel juhul määratakse rahatrahv 32 trahviühikut, millise suurus on 5 eurot. Otsuse kohaselt sõitis xxx kuulunud sõiduk 19.09.2022 kell 23:50 asula sees (teelõigul Riia (Baltezers) – Eesti piir (Ainaži) 81,7 km), kus lubatud sõidukiirus ei tohi ületada 50 kilomeetrit tunnis, kiirusega 88 km/h, millest arvati maha laiendmääramatus ning lõplikuks sõidukiiruseks loeti 85 km/h ja sõiduk ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 35 km/h võrra. Tunnistuse kohaselt kohaldatakse sõiduki omanikule (valdajale) trahvi haldusvastutuse seaduse paragrahvi 162 lg 1 alusel: Kui peatumis- või parkimiseeskirju on rikutud, kuid süüteo toimepanemise asukohas sõidukijuhti ei viibi või kui õigusrikkumine on registreeritud tehniliste vahenditega sõidukit peatamata, kohaldatakse õiguserikkumise eest karistust riiklikusse sõidukiregistrisse kantud omaniku suhtes, või kui omanikku pole esitatud või kui sõiduk on registrist kustutatud, sõidukiomaniku või valdaja suhtes, kuid kui süütegu on toime pandud kauplemiseks üleantud sõidukiga (sellele on paigaldatud kauplemiseks riiklikud registreerimismärgid või see on registreeritud äriregistris), siis kaupmehe suhtes, kes tegeleb vastava sõidukiga kauplemisega (edaspidi käesolevas peatükis „sõidukiomanik“). Kohus peab vajalikuks märkida, et kuigi teo karistatavus täitvas riigis ei ole määrav, on selline süütegu, s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine karistatav ka Eesti Vabariigis kehtivate seaduste kohaselt. Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis on Eesti Vabariigis karistatav kehtiva Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi. KrMS § 4896 lg 3 kohaselt on Euroopa Liidu kriminaalmenetlusalase koostöö sätete alusel kohtuotsuse või muu asutuse otsuse tunnustamine ja täitmine lubatud, kui puuduvad KrMS §-s 436 sätestatud keeldumise alused ning on täidetud §-s 477 sätestatud tingimused. Kohtule esitatud materjalidele tuginedes ei esine kohtu hinnangul KrMS §-s 436 sätestatud rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö lubamatuse või rahvusvahelisest koostööst keeldumise aluseid. Ühtlasi nähtub kohtule esitatud tunnistusest, et xxx suhtes tehtud otsus on jõustunud 18.10.2022. Samuti ei ole kohtul käesoleval juhul alust arvata, et Läti Vabariigi Riigipolitsei korrakaitsepolitsei ameti Reageerimisameti Liiklusohutuse juhtimisbüroo 23.09.2022 otsust ei ole teinud sõltumatu ja erapooletu asutus. Tunnistuses kinnitatakse, et väärteo asjas tehtud otsus saadeti kolme tööpäeva jooksul alates vastuvõtmise kuupäevast xxx Euroopa Auto- ja Juhilubade infosüsteemis (EUCARIS) registreeritud aadressile xxx tavalise postisaadetisena, mis toimetatakse adressaadile kätte, pannes selle postkasti ilma vastuvõtuallkirja saamata. Juhul, kui postisaadetist ei saa adressaadile kätte toimetada, tagastatakse kõik postisaadetised viivitamata saatjale, märkides ära kätte toimetamata jäämise põhjuse. Otsust saatjale ei tagastatud, mistõttu ei olnud ametiasutusel põhjust arvata, et xxx ei olnud otsust kätte saanud. Otsuses on sätestatud menetlus ja tähtajad, mille jooksul isikul oli õigus kaebus esitada. xxx ei esitanud eespool nimetatud otsuse peale kaebust. Läti haldusvastutuse seaduse § 258 kohaselt ei saa

karistusotsust täitmisele pöörata, kui selle jõustumise päevast on möödunud viis aastat ja seda ei ole täidetud. Täitmisele pööratava otsuse aegumistähtaeg lõpeb 18.10.2027. Tunnistusele lisatud väärteootsuselt nähtub, et otsus on saadetud xxx registrijärgsele aadressile, mistõttu pidi süüdlane selle otsuse kätte saama ning kohtul puudub alus arvata, et postiteenuse osutaja ei olnud suuteline süüdlase asukohta tuvastama ja otsust kohale toimetama. Otsusest nähtuvalt on otsus tõlgitud eesti keelde koos edasikaebe korraga ning puudub alus arvata, et süüdlane ei saanud otsuse sisust või edasikaebamise korrast aru. Tunnistuse kohaselt kinnitatakse, et asjaomast isikut teavitati otsuse teinud riigi seaduse kohaselt isiklikult või vastavalt siseriiklikule õigusele pädeva esindaja kaudu tema õigusest asi vaidlustada ja sellise õiguskaitsevahendi tähtaegadest. Läti Vabariigi Haldusvastutuse seaduse § 161 lg 2 kohaselt võib käesolevas peatükis nimetatud süütegudega seotud haldusõigusega seotud rikkumise läbi vaadata ja selle kohta otsuse teha ilma vastutusele võetava isiku kohalolekuta. Kohtule teadaolevalt ei ole täidesaatvas riigis sama isiku suhtes samade tegude eest otsust väljastatud, ja et sellist otsust, mis on väljastatud mis tahes muus riigis kui otsuse teinud riigis või täidesaatvas riigis, ei ole täidetud. Samuti ei ole karistatud isikul Eesti Vabariigis puutumatust ning karistuse täitmisele pööramine ei ole Eesti karistusseadustiku järgi aegunud. Seega KrMS §-s 477 nimetatud välisriigi otsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumise aluseid ei esine. Kohtu hinnangul ei esine antud asjas ka välisriigi otsuse tunnustamist ja täitmist piiravaid asjaolusid KrMS § 50871 mõttes. Käesoleval juhul on tunnustatava ja täidetava rahalise karistuse summa suurem kui 70 eurot. KrMS § 50869 sätestab rahalise karistuse ja rahatrahvi määramise tunnistuse ja selle alusel koostatavad rahalised kohustused. (1) Rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistus on teisele Euroopa Liidu liikmesriigile liikmesriigi pädeva õigusasutuse tehtud taotlus, milles nõutakse füüsiliselt või juriidiliselt isikult kohtuotsuses või muu asutuse otsuses nimetatud summa tasumist. (11) Rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistuse võib koostada järgmiste rahaliste kohustuste tunnustamiseks: 1) süüteo eest süüdimõistva otsusega määratud rahasumma; 2) süüteo eest süüdimõistva otsusega kannatanu kasuks väljamõistetud hüvitis, juhul kui kannatanu pole esitanud tsiviilhagi; 3) rahasumma süüdimõistva otsuse vastuvõtmiseks toimunud kohtu- või haldusmenetlusega seotud kulude hüvitamiseks; 4) süüteo eest süüdimõistva otsusega määratud rahasumma, mis tuleb tasuda avalikesse vahenditesse või ohvrite tugiorganisatsioonile. Käesoleval juhul on rahalise karistuse ja rahatrahvi määramise tunnistus koostatud eesmärgiga tunnustada ja täita otsust süüteo eest süüdimõistva otsusega määratud rahasumma (rahatrahvi) osas. Kuivõrd ka süüteo eest süüdimõistva otsusega määratud rahasumma sisaldub KrMS § 50869 lg 11 loetelus (p 1), on tunnistuse täitmine lubatav.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kuivõrd käesoleval juhul ei esine KrMS § 489 6 lg 3 kohaselt Läti Vabariigi Riigipolitsei korrakaitsepolitsei ameti Reageerimisameti Liiklusohutuse juhtimisbüroo 23.09.2022 otsuse tunnustamist ja täitmist välistavaid asjaolusid ega KrMS § 50871 mõttes tunnustamist ja täitmist piiravaid asjaolusid, siis lähtuvalt KrMS § 48911 lg 1 p-st 1, § 50870 ning §-st 50872 tuleb Läti Vabariigi Riigipolitsei korrakaitsepolitsei ameti Reageerimisameti Liiklusohutuse juhtimisbüroo 23.09.2022 otsuse täitmine xxx suhtes tunnistada lubatavaks. KrMS § 50872 lg 2 kohaselt, kui välisriigis mõistetud karistust ei ole võimalik täita, võib kohus selle otsuse teinud riigi loal asendada karistusseadustiku §-s 70 sätestatud korras, arvestades, et vangistuse ja üldkasuliku töö aeg ei tohi ületada otsuse teinud riigis ettenähtud ülemmäära. Asendamine on lubatud üksnes juhul, kui taotlev riik sellist asendamist on lubanud. Vastav luba peab olema märgitud rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistusel. Harju Maakohtule esitatud tunnistuses ei ole antud täidesaatvale riigile luba kohaldada alternatiivseid meetmeid juhul, kui rahalise karistuse määramise otsust ei ole võimalik tervikuna või osaliselt täita. Kuivõrd asenduskaristust saab kohaldada vaid füüsilise isiku suhtes ning karistatud isiku puhul on tegemist juriidilise isikuga, ei oleks otsuse teinud riik asenduskaristuse kohaldamiseks nii või teisiti saanud luba anda. Seega tuleb täita tunnistuses märgitud rahaline kohustus, tasudes selle käesolevas määruses näidatud korras ja tähtajal. KrMS § 50874 kohaselt kantakse rahalise karistuse ja rahatrahvi määramise tunnistuse täitmisest laekuv raha Eesti riigituludesse, kui Eesti ja taotlev riik ei ole teisiti kokku leppinud. Tunnistusele ei ole lisatud dokumente teistsuguse kokkuleppe kohta, mistõttu tuleb xxx Läti Vabariigi Riigipolitsei korrakaitsepolitsei ameti Reageerimisameti Liiklusohutuse juhtimisbüroo 23.09.2022 otsusega määratud rahatrahv summas 160 eurot kanda Eesti riigituludesse.

Märt Toming Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.