lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-24-4774/3

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 28.08.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-24-4774/3
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Riigi õigusabi taotlus
Kuulutamise aeg
28.08.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1206
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-24-4774

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium

Määruse tegemise aeg ja koht

28. august 2024, Tallinn

Kriminaalasja number

1-24-4774 (24730000123)

Kohtunik

Sten Lind

Kriminaalasi

X taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri

14.augusti 2024 määruse vaidlustamiseks

Õigusabi taotleja

X (ik XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata X taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri 14. augusti 2024 määruse vaidlustamiseks.

MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. X saab esitada määruskaebuse üksnes advokaadi vahendusel. Vajadusel on võimalik taotleda kaebuse esitamiseks riigi õigusabi Riigikohtult. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X esitas 22. augustil 2024 Tallinna Ringkonnakohtule taotluse, milles palub riigi õigusabi korras esindaja määramist Riigiprokuratuuri 14. augusti 2024 määruse vaidlustamiseks alustamata jäetud kriminaalasjas nr 24730000123. Taotluses märgib X, et tal ei ole rahalisi vahendeid advokaadi eest tasumiseks, kuid õigusabi on vajalik tema põhiõiguste kaitseks ja võimalikuks õigeksmõistmiseks. Taotluses on palutud nõuda vanglalt välja K-raha viimase nelja kuu väljavõte.

1-24-4774

2.Ringkonnakohtu taotlusel edastas Riigiprokuratuur kohtule kontrollimiseks Riigiprokuratuuri 14. augusti 2024 määruse ja selle aluseks olnud materjalid: kuriteokaebuse, teate kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta ja X kaebuse kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta.
2.1.Materjalidest nähtuvalt esitas X 22. detsembril 2023 kuriteokaebuse, milles palus alustada kriminaalmenetlust kriminaalasja nr X-XX-XXXX kohtulikul uurimisel ülekuulatud Q ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) eksperdi C suhtes. Kokkuvõtvalt leidis X, et Q andis kriminaalasja nr X-XX-XXXX kohtulikul uurimisel valeütlusi X poolt amfetamiini käitlemise kohta ja ekspert C jättis ütlemata, et amfetamiini tootmiseks on vaja ka lahustit. Nendele valeütlustele tuginedes tunnistas Harju Maakohus 15. juuli 2019 kohtuotsusega X süüdi KarS § 184 lg 21 järgi. Põhja Ringkonnaprokuratuur teatas 2. jaanuaril 2024 kriminaalmenetluse alustamata jätmisest kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Prokurör selgitas, et Q ütluste kohaselt valmistas ta amfetamiini selliselt, et segas algainet väävelhappega, ning ekspert kinnitas, et amfetamiinsulfaadi saamiseks lisatakse amfetamiinalusele, mis on vedelal kujul, väävelhapet. Sellele X kuriteokaebusest tulenevalt vastu ei vaielnud ning ka kuriteokaebusele lisatud uuringuaktis on otsesõnu märgitud, et amfetamiinaluse, mis on vedelal kujul, amfetamiinsulfaadiks (pulbriliseks amfetamiiniks) muutmiseks on vaja väävelhapet. Kõik muu kuulus tõendite hindamise valdkonda, mis on aga kohtu ainupädevuses. Ringkonnaprokuratuuri menetlusotsuse vaidlustas X Riigiprokuratuuris. X kaebus jäeti rahuldamata. Riigiprokuratuur nõustus ringkonnaprokuratuuriga ning märkis lisaks, et Q kuulati kohtuistungi üle süüdistatavana, mis välistab tema vastutuse KarS § 320 lg 1 järgi. Samuti leiti, et väidetavad kuriteod on määruse koostamise ajaks aegunud. Riigiprokuratuuri määruse peale esitas X esindaja kaebuse, milles taotleti Riigiprokuratuuri määruse tühistamist ja prokuratuuri menetluse alustamiseks kohustamist. Tallinna Ringkonnakohus jättis 25. märtsi 2024 määrusega kaebuse rahuldamata. Kohus leidis, et Riigiprokuratuur on kuriteokoosseisude puudumist ammendavalt selgitanud.
2.2.5. aprillil 2024 esitas X Viru Ringkonnaprokuratuurile uue kuriteokaebuse, milles palus alustada kriminaalmenetlust Q suhtes. Kaebuses leitakse, et kuna Q andis kriminaalasjas nr XXX-XXXX valeütlusi narkootikumide tootmise kohta, siis järelikult andis ta valeütlusi ka kohtumenetluses nr X-XX-XXXX nimetatud narkootikumide üleandmise kohta Xle. Kuriteokaebusele koostas Põhja Ringkonnaprokuratuur 15. aprillil 2024 vastuse, milles selgitati, et samadel asjaoludel esitatud kuriteoavaldus ei kuulu sisulisele läbivaatamisele. Kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale esitas X kaebuse, selgitades, et kriminaalmenetluse aluse puudumine on tuvastatud kriminaalasjas nr X-XX-XXXX antud ütluste osas aga 5. aprilli 2024 esitatud kaebuses taotles ta menetluse algatamist kriminaalasjas nr X-XX-XXXX Q poolt 17. oktoobri 2019 kohtuistungil antud ütluste osas. Riigiprokuratuur rahuldas 18. juuni 2024 määrusega X kaebuse ja kohustas Põhja Ringkonnaprokuratuuri 5. aprillil 2024 esitatud kuriteokaebust sisuliselt läbi vaatama. Põhja Ringkonnaprokuratuur teatas 17. juulil 2024 kriminaalmenetluse alustamata jätmisest kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Teatises selgitati lühidalt, et kuivõrd kriminaalasja

1-24-4774 nr X-XX-XXXX menetluses valeütluste andmist ei tuvastatud, on järeldus Q valeütluste andmise kohta kriminaalasjas nr X-XX-XXXX ekslik. X vaidlustas kriminaalmenetluse alustamata jätmise Riigiprokuratuuris. X leidis jätkuvalt, et kuriteokaebuses märgitud asjaoludel tuleb alustada kriminaalmenetlust. Riigiprokuratuur jättis 14. augusti 2024 määrusega X kaebuse rahuldamata. Prokurör selgitas, et Q ütluste kohta kriminaalasjas nr X-XX-XXXX on võetud seisukoht Põhja Ringkonnaprokuratuuri 2. jaanuari 2024 kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatega nr 24730000003, Riigiprokuratuuri 30. jaanuari 2024 määruse ja Tallinna Ringkonnakohtu

25.märtsi 2024 määrusega asjas nr 1-24-1688. Samuti ei tuvastatud Q poolt valeütluste andmist kriminaalasja nr X-XX-XXXX kohtumenetluses. Kriminaalasjas nr X-XX-XXXX antud Q ütluste usaldusväärsust on kontrollinud Harju Maakohus ja Tallinna Ringkonnakohus. Kohtud leidsid, et Q ütlused on usaldusväärsed, kuivõrd vastasel juhul oleks need tõendite kogumist välja jäetud. Seejuures arvestati X seisukohta, et tema arvates Q valetab. Kohtute hinnangul võis Q ütlustele X süüditunnistamisel KarS § 255 lg 1 järgi tugineda. Riigikohus apellatsioonikohtu otsusele esitatud kassatsioonikaebust menetlusse ei võtnud. Neist asjaoludest tulenevalt oli prokurör seisukohal, et X järeldus Q valeütluste andmise kohta on ekslik. Ainuüksi ringkonnaprokuratuuri seisukohtadega mittenõustumine ei saa aga olla aluseks kriminaalmenetluse alustamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

X taotlus riigi õigusabi saamiseks jääb rahuldamata.

4.KrMS § 41 lg 3 ls 2 kohaselt antakse kriminaalmenetluses kannatanule esindaja riigi kulul, kui menetleja leiab, et vastasel korral võivad kannatanu olulised huvid jääda maksejõuetuse tõttu kaitseta. Tulenevalt KrMS § 41 lg 3 lausest 1 antakse kriminaalmenetluses kannatanule õigusabi riigi õigusabi seaduses ettenähtud korras. Kannatanu saab RÕS § 6 lg 1 kohaselt kriminaalmenetluses õigusabi juhul, kui ta ei ole oma majandusliku seisundi tõttu võimeline asjatundliku õigusabi eest tasuma või suudab seda teha üksnes osaliselt või ositi. X riigi õigusabi taotlusele ei ole lisatud RÕS § 13 lg 1 järgi nõutavat majandusliku seisundi teatist. Taotluses on üksnes avaldatud soovi, et kohus nõuaks vanglalt välja X K-raha viimase nelja kuu väljavõtte. Ringkonnakohus nendib, et see väljavõte näitaks üksnes kinnipeetava hetkelist rahalist seisu, mitte aga tema majanduslikku seisundit tervikuna. Seega ei saa ringkonnakohus X maksevõimet RÕS § 6 lg 1 tähenduses hinnata. Ringkonnakohus ei pea aga otstarbekaks jätta taotlus käiguta, sest RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt tuleb riigi õigusabi andmisest igal juhul keelduda, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
5.Ringkonnakohtu hinnangul puudub Riigiprokuratuuri 14. augusti 2024 määruse vaidlustamisel edulootus, kuivõrd kohtule edastatud materjalidest on selge, et kriminaalmenetluse alustamiseks puudub alus.

1-24-4774 Kuriteokaebuse kohaselt leiab X, et Q on toime pannud KarS § 320 lg-s 1 sätestatud kuriteo, s.o andnud kriminaalasjas nr X-XX-XXXX valeütlusi, millest tulenevalt mõisteti X KarS § 255 lg

järgi süüdi. X väitel on Q ütlused valed, sest Q andis valeütlusi ka kriminaalasjas nr X-XX-XXXX. Määruses, mida X soovib vaidlustada, on prokurör selgitanud, et kriminaalasjas nr X-XX-XXXX on Q ütluste usaldusväärsust kontrollinud kõik kohtuastmed ning kriminaalasjas nr X-XX-XXXX antud Q ütluste kohta jõuti lõplikule seisukohale süüdistuskohustusmenetluses nr 24730000003, kus ei tuvastatud valeütluste andmise kahtlust ega alust kriminaalmenetluse alustamiseks KarS 320 lg 1 järgi. Ringkonnakohus märgib, et isiku ütluste usaldusväärseks pidamine kohtumenetluses ei välista, et valeütluste andmise tuvastamine on võimalik hiljem, ka pärast kohtumenetluse lõppu. Selleks aga, et alustada valeütluste andmise kahtlusel kriminaalmenetlust, peab sellisele võimalusele viitama mingi konkreetne asjaolu. Kuriteokaebuses on selle asjaoluna välja toodud see, et Q on andnud valeütlusi teises (nr X-XX-XXXX) kriminaalasjas. Selle kohta on Riigiprokuratuuri abiprokurör õigesti viidanud, et teises süüdistuskohustusmenetluses jõuti X kuriteokaebuse lahendamisel järeldusele, et puudub alus Q suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks KarS § 320 lg 1 alusel kriminaalasjas nr X-XX-XXXX antud ütluste osas. Seega tugineb X taotlus kriminaalmenetluse alustamiseks asjaolul, mis ei ole kinnitust leidnud.

6.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes RÕS § 7 lg 1 p-st 5, jätab ringkonnakohus X taotluse riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri 14. augusti 2024 määruse vaidlustamiseks alustamata jäetud kriminaalasjas nr 24730000123 rahuldamata.

Allkirjastatud digitaalselt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.