Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

Asitõendid: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) – konfiskeerida ja hävitada; - soonkinnisega kilekott, fooliumvoldik, digitaalne kaal (PPA asitõendite hoidlas) – konfiskeerida ja hävitada; - Maksim Petrunini nutitelefoni vaatluse käigus loodud koopiafailid, raportfail, töödeldud andmestik ja jäädvustatud fotod (PPA keskkriminaalpolitsei andmehoidlas) – kustutada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Maksim Petruninit süüdistatakse selles, et tema ebaseaduslikult omandas kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajast alates, vähemalt kuni 29.04.2024.a, kohtueelse menetlusega tuvastamata isikutelt suures koguses (s.o vähemalt 10 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses) narkootilisi aineid protonitaseeni, metonitaseeni ja amfetamiini sisaldavaid pulbreid, mida ta valdas ebaseaduslikult ja andis korduvalt kohtueelse menetluse tuvastatud ja tuvastamata isikutele edasi. Maksim Petrunin müüs alates vähemalt 2023.a suve algusest protonitaseeni ja/või metonitaseeni sisaldavat pulbrit 2-4 doosi kaupa vähemalt kahe kuu jooksul iga päev Tallinna ja Harjumaa erinevates piirkondades (sh Lauluväljak, Pirita) edasi V. R.le, saades iga doosi protonitaseeni ja/või metonitaseeni eest 25 eurot. Samuti Maksim Petrunin, 2024.a märtsis, Pirita lähistel, Saare 22 juures müüs 2 grammi amfetamiini edasi V. R.le saades vastu 40 eurot. Osa eelnevalt omandatud narkootilisest ainest hoidis Maksim Petrunin enda kasutuses olevas sõiduautos Škoda Octavia, registreerimismärgiga XXXXXX kuni 29.04.2024.a, mil algusega kell 14.47 toimunud läbiotsimisega oli politseiametnike poolt leitud ja ära võetud sõiduki keskkonsoolist minigrip kilekott, milles pulber massiga 4,71 grammi sisaldab 4,8% metonitaseeni ja 5,6% protonitaseeni, pulbris sisaldub 0,23 grammi metonitaseeni ja 0,26 grammi protonitaseeni. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

Protonitaseen, metonitaseen ja amfetamiin kuuluvad NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel sotsiaalministri 18. mai 2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ lisaga 1 kehtestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja. Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Protonitaseeni puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 0,00025-0,001 grammist narkootilisest ainest, metonitaseeni puhul 0,0005-0,002 grammist ja amfetamiini puhul 1,3 grammist. Seega käitles Maksim Petrunin narkootilisi aineid koguses millest piisab joobe tekitamiseks vähemalt 3750-15000 inimesele.

Seega Maksim Petrunin, oma tahtliku tegevusega pani toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Maksim Petrunini, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 15.08.2024 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Maksim Petrunini süüdi tunnistamist Kars § 184 lg 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 4 aastat 6 kuud. KarS § 74 lg-te 1 ja 2 alusel pöörata koheselt täitmisele 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 29.04.2024. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et ülejäänud karistust 4 aastat 1 kuu vangistust ei pöörata täitmisele, kui Maksim Petrunin ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ning 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel kohustada süüdistatavat käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid, välja arvatud vastava vajaduse ilmnemisel arsti ettekirjutusel ainult isiklikuks kasutamiseks arsti poolt raviotstarbel määratud kogustes ja regulaarsusega. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada süüdistatavat käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. KarS § 832 lg 1 ja § 84 alusel mõista Maksim Petruninilt välja vara laiendatud konfiskeerimise asendamise korras 5000 eurot, mis tuleb kanda riigituludesse hiljemalt 1 aasta jooksul peale kohtuotsuse jõustumist. Asitõendid KarS § 83 lg 1 alusel võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Sama paragrahvi lõike 4 alusel konfiskeeritakse aine (sh narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. KarS § 191 alusel kohus konfiskeerib narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber.

Juhindudes KarS § 83 lg-test 1 ja 4, §-st 191 ja KrMS § 126 lg 3 p-st 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega järgmist: narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) – konfiskeerida ja hävitada; soonkinnisega kilekott, fooliumvoldik, digitaalne kaal (PPA asitõendite hoidlas) – konfiskeerida ja hävitada; Maksim Petrunini nutitelefoni vaatluse käigus loodud koopiafailid, raportfail, töödeldud andmestik ja jäädvustatud fotod (PPA keskkriminaalpolitsei andmehoidlas) – kustutada. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o 2050 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p-de 3, 4 alusel narkootilise aine ekspertiisikulu 268 eurot ja määratud kaitsjatele makstud tasu 732 eurot riigituludesse. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.