Varavastased süüteod › Süüteod vara vastu tervikuna

KarS § 65 lg 1 ls 2 alusel arvata liitkaristusest maha eelmise kohtuotsusega, s.o Harju Maakohtu 11.05.2023 otsusega nr 1-23-2988 mõistetud vangistus 1 aasta 5 kuud ja 23 päeva, mis on asendatud üldkasuliku tööga 533 (viissada kolmkümmend kolm) tundi ja mis on seisuga 11.07.2024 kantud ning lugeda mõistetud liitkaristusest ära kandmata karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. KarS § 213 lg 1 näeb ette vastutuse teisele isikule varalise kahju tekitamise eest arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise, muutmise, kustutamise, rikkumise, sulustamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Kriminaaltoimikus leiduvatest tõenditest nähtuvalt on kannatanu X avaldanud, et 10.11.2021 ajavahemikul kella 14.10st kuni 14.24ni varastati tema pangakaardilt 3000 eurot ning varguses süüdistab kannatanu oma venda Ivan Bolšakovi. Kannatanu selgituste kohaselt tuli ta töölt öisest vahetusest ja heitis magama ning sel ajal tema juures elanud vend tegi endale teed ja vaatas televiisorit. Rahakott koos Swedpanga pangakaardiga oli voodi kõrval tooli all seljakotis. PIN koodi seal ei olnud, kuid vend teab PIN koodi, kuivõrd palus tal varem poest suitsu osta. Ärkas umbes kella 16.30 ajal ta tahtis minna poodi ning hakkas rahakotist pangakaarti võtma, kuid pangakaarti seal ei olnud. Logis sisse internetipanka ja avastas, et kontolt on 6 korda võetud sularaha kogusummas 3000 eurot. Kuna kaardil oli limiit, siis rohkem võtta ei saanud. Sulges kohe kaardi. Helistas vend Ivanile, kuid tema ütles, et ta kaarti võtnud ei ole. Samas ei tea keegi teine kaardi PIN koodi ja seda ei ole kuhugi üles kirjutatud. Umbes kella 19.15 ajal helistas Ivani naisele Yle ja kuna Yl on ligipääs Ivani Facebooki kontole, siis ta nägi, et Ivanil on Facebookis pooleli auto ostmine väärtuses 1700 eurot. 10.11.2021 helistas ka Swedbanki, kust vaadati, et sularaha võeti välja Kehra Grossi poe automaadist (tl 1-2). Kannatanu X on ülekuulamisel esitanud pangakonto väljavõtte, millest nähtuvalt on alates kella 14.09st kuni kella 14.24ni kontolt välja võetud sularaha ühel korral 50 eurot ja seejärel kuuel korral 500 eurot (tl 3). Kannatanu on täiendavalt selgitanud, et avastas hiljem, et tema pangakonto väljavõttel on näha, et 10.11.2021 ajavahemikul kella 14.10st kuni 14.25ni kasutati tema Swedbank pangakaarti sularaha autommadis HAN00067 kokku 7-l korral, nimelt 6-l korral võeti välja sularaha 500 euro kaupa ja ühel korral 50 eurot. Seda, et võeti ka 50 eurot, märkas alles peale kannatanuna ülekuulamist. Seega on kokku tema pangakaardiga välja võetud sularaha summas 3050 eurot. Selles summas soovib esitada ka tsiviilhagi. Antud pangakaardiga sularaha väljavõtmises kahtlustab oma poolvenda Ivan Bolšakovi kuna vaid tema sai võtta pangakaardi. Peale Ivani ei teadnud keegi PIN koodi. Ivan Bolšakov eitas pangakaardi võtmist. Pärast seda ei ole Ivan Bolšakoviga suhelnud (tl 28-31a). Kannatanu Xi esitatud tsiviilhagist nähtuvalt on kannatanu esitanud tsiviilhagi Ivan Bolšakovi vastu varalise kahju nõudes summas 3050 eurot (tl 32-34) Politsei järelepärimise vastusena Swedpank AS väljastatud Xi konto väljavõttest ajavahemikul 09.11.2021 kuni 11.11.2021 nähtub, et kontolt on 10.11.2021 on ajavahemikul kella 14.10st kuni 14.24ni samast pangaautomaadist HAN00067 välja võetud sularaha kokku 3050 eurot, kusjuures esimesel korral on välja võetud 50 eurot, seejärel kuuel korral järjest 500 eurot (tl 5). Swedbank AS saatekirjast nähtuvalt on Swedbank AS edastanud menetlejale kaamera salvestused pangakaardiga 516737....4502 raha välja võtnud isikust (tl 9-14) 08.04.2024 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi Swedbank ASst väljastatud fotosid sularaha välja võtnud isikust ja vaatlusprotokollis on asutud seisukohale, et kolmel pildid näha olev meesterahvas on sarnane Ivan Bolšakov ́ile (ik 38903020271) (tl 1521). Swedbank AS kodulehe väljatrükist sularaha sisse- ja väljamakse automaatide kohta nähtub, et sularaha automaat nr HAN00067 asub Kehras Grossi Toidukaubad asukohas aadressil Kose mnt 7 (tl 22).

Kahtlustatavana ülekuulamisel selgitas Ivan Bolšakov, et kahtlustus on talle arusaadav ja ta tunnistas kuriteo toimepanemist. Täpselt ei mäleta, kuid võis olla kahtlustuses märgitud kuupäeval 10.11.2021 võttis poolvenna Xi pangakaardiga sularaha välja kokku summas 3050 eurot. Vennale seda ei tunnistanud. Oli vaja üks võlg ära maksta, kuid see ei olnud seotud auto ostmisega. Ostis küll endale auto, kuid mitte selle raha eest. Auto eest maksis sõbrale 1000 eurot. Teadis venna pangakaardi PIN koodi, sest käis enne tema palvel tema pangakaardiga maksmas millegi eest. Vend ütles pangakaardi PIN koodi ja see jäi talle meelde. Venna pangakaardi võttis venna rahakotist ajal, mil vend magas, oli tol korral venna juures. Kui vend küsis, kas ta võttis pangakaardiga raha välja, siis eitas seda. Sellest ajast ei ole vennaga raha võtmisest rääkinud, kuigi on üksteist näinud. Soovib tekitatud kahju hüvitada vastavalt võimalustele. Kahetseb tehtut puhtsüdamlikult. Hetkel ametlikult ei tööta, teeb tööd mitteametlikult. Elab koos sõbraga sõbra korteris. Ülalpidamisel on 4-aastane laps, kes elab oma emaga (tl 47-50). Sellistest tõenditest kogumis teeb kohus järelduse, et süüdistatav, olles valdaja teadmata ja tahte vastaselt saanud enda valdusesse Xi pangakaardi, olles sama ajal teadlik ka pangakontol olevate rahaliste vahendite kasutamiseks vajalikust PIN koodi numbrikombinatsioonist, sisestas sularahaautomaati Xi Swedbank AS pangakaardi ning pangakontolt kannatanule kuuluvate rahaliste vahendite kättesaamiseks sisestas seejärel temale teada oleva PIN koodi, millega ta ebaseaduslikult sekkus andmetöötlusprotsessi ja tekitas sellega varalise kahju summas 3050 eurot Xile ja sai varalist kasu 3050 euro ulatuses. Kuigi andmetöötlusprotsessi sekkumine toimus korduvalt ja esimese sularaha väljavõtmisega tekitati varalist kahju vaid 50 eurot, mis üldjuhul vastaks KarS § 218 lg 4 sätestatud alusel KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteole, leiab kohus, et käesoleva juhul on tegemist ühe teoga, mitte korduva teoga ning iga sularaha väljavõtmise kord ei pea vastama süüteokoosseisule, s.o ületama 200 eurot, kuivõrd süüdistatava eesmärk oli pangakaarti ja PIN koodi sisestades ning sularaha välja võttes ning seda üha uuesti tehes välja võtta võimalikult palju sularaha ning limiidi ületamisel ei õnnestunud tal rohkem raha välja võtta. Seega pidas süüdistatav silmas ühte konkreetset kasu ja tekitas kahju ühele kannatanule, mistõttu oli tegemist ühe süüteoga. Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et nii teisele isikule varalise kahju tekitamine ja varalise kasu saamine kui ka andmetöötlusprotsessi ebaseaduslik sekkumine olid toime pandud kavatsetusega, kuivõrd süüdistatav seadis süüteokoosseisule vastavate asjaolude teostamise enda eesmärgiks ja ta ka teadis, et see saabub, kuivõrd andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumiseta ei oleks olnud võimalik varalist kahju tekitada ja varalist kasu saada ning varalise kasu saamiseks pidi ta enda valdusse saama vahendid, et üldse oleks võimalik andmetöötlusprotsessi ebaseaduslikult sekkuda. Seega pani Ivan Bolšakov toime teisele isikule varalise kahju tekitamise andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel varalise kasu saamise eesmärgil, s.o KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS § 132 lg 1 sätetele asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kriminaalasja kohtuliku arutamise tulemusena on kohus seisukohal, et kannatanu X esitatud tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine on otseses põhjuslikus seoses süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud süüteoga, mistõttu tuleb VÕS § 1043 kohaselt varaline kahju hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, so Ivan Bolšakov ́i rahaliste vahendite arvelt. Vastavalt omaks võetud kohtupraktikale kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid, kui need ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Kuivõrd süüdistatav on tunnistanud esitatud tsiviilhagi täies ulatuses, siis peavad kohalduma TsMS § 440 lg 1 sätted, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. See aga tähendab, et kohus on kostja poolt nõude õigeksvõtuga seotud ja rahuldab hagi. Esitatud hagi ei ole seotud TsMS § 440 lg 4 sätetest tuleneva erisusega, millise puhul ei ole kohus kostja hagi õigeksvõtuga seotud. Seetõttu tuleb esitatud tsiviilhagi täies ulatuses hagi õigeksvõtu tõttu rahuldada TsMS § 440 lg 1 alusel ja süüdistatavalt kannatanu kasuks välja mõista.

Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud kahetsust ja kohus peab võimalikuks seda kahetsust kergendava asjaoluna arvesse võtta. Samas olukorras, kus süüdistatavale on teada tekitatud kahju suurus, kannatanu isikuandmed ja vajadusel ka võimalused kahju hüvitamiseks ja ta ei ole kõigi nende asjaolude olemasolul asunud kahju hüvitama, suhtub kohus avaldatud kahetsusse mõningase kriitikaga. Raskendavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Arvestades kõike eeltoodut, leiab kohus, et süüdistatavale tuleb KarS § 213 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest mõista karistus alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Liitkaristuse mõistmisel lähtub kohus asjaolust, et süüdistatav on kuriteo toime pannud 10.11.2021, kuid karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat korduvalt kohtu poolt karistatud. Seejuures pani süüdistatav temale inkrimineeritud kuriteo toime pärast Harju Maakohtu 07.05.2021 otsust (tl 66-67), millega teda karistati KarS § 4231 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 6 kuud, milline jäeti tema suhtes KarS § 74 lg 1, 3 alusel 1aastase katseajaga kohaldamata. Seega tuleks käesoleva otsusega mõistetav karistus liita eelmise otsusega mõistetud karistusega täies ulatuses. Samas nähtub karistusandmetest (tl 5765), et süüdistatavat on pärast seda karistatud veel ka Harju Maakohtu 11.05.2023 otsusega KarS § 424 lg 1 ja § 4231 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest vangistusega 1 aasta. Kuna süüdistatav pani osa süütegudest toime Harju Maakohtu 07.05.2021 otsusega määratud katseajal, siis liideti Harju Maakohtu 11.05.2023 otsusega mõistetud karistusele Harju Maakohtu 07.05.2021 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa KarS § 65 lg 2 alusel ning liitkaristusena mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga 533 tundi. Seega kuna Harju Maakohtu 07.05.2021 otsusega mõistetud karistus on juba liidetud Harju Maakohtu 11.05.2023 otsusega mõistetud karistusega, ei ole võimalik seda karistust enam käesoleva otsusega mõistetud karistusega liita ning on tekkinud KarS § 65 lg 1 sätestatud olukord, mille kohaselt kui pärast süüdimõistva otsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdlane on enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus KarS § 64 sätestatud korras. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ära kantud karistus arvatakse liitkaristusest maha. Tallinna vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna andmete ja prokuröri poolt kohtuistungil esitatud andmete kohaselt on süüdistatav temale Harju Maakohtu 11.05.2023 otsusega mõistetud karistuse 11.07.2024 seisuga täies ulatuses ära kandnud. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd käesolevas kriminaalasjas on tõendamisesemeks üheepisoodiline kuritegu, mida on uuritud sisuliselt kolm aastat, mis tingis selle, et süüdistatavale ei olnud võimalik mõista karistust ning katseajal kuriteo toimepanemise eest ka liitkaristust, on avalik menetlushuvi ja vajadus süüdistatava suhtes uue range karistuse kohaldamiseks vähenenud, sest süüdistatavat on juba vahepeal karistatud muude kuritegude eest ja mõistetud on ka liitkaristus. Samas on viidatud karistused mõistetud samaliigiliste, s.o liiklusalaste süütegude eest, kuid käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse süüdistatavat varavastase kuriteo toimepanemises, mis viitab sellele, et kahjustatavate õigushüvede ring on laienenud, mistõttu ei saa lugeda mõistetavat karistust kaetuks raskeima üksikkaristusega ning jätta kuriteole reageerimata. Seetõttu leiab kohus, et mõistetav liitkaristus tuleb mõista mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, kuid kohus ei pea avaliku menetlushuvi vähenemist arvestades vajalikuks liita mõistetavaid karistusi täies ulatuses. Mis puudutab seda karistuse osa, mis pärast eelmise otsusega mõistetud ja ära kantud karistuse mahaarvamist alles jääb, siis asub kohus seisukohale, et selle karistuse osa täitmisele pööramine ei ole teo toimepanemisest möödunud aega arvestades enam otstarbekas. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd karistus ei saabunud koheselt peale süüteo toimepanemist, siis ei saavutatud ka karistuse eripreventiivset eesmärki. Kohus peab võimalikuks jätta karistuse kohaldamata KarS § 73 lg 1 ja 3 sätteid kohaldades, kuivõrd süüdistatav on äsja sooritanud üldkasuliku töö ja olnud pikemat aega käitumiskontrolli all ning kohtul ei ole andmeid selle kohta, et süüdistatava isikuomadused nõuaksid veelkordse käitumiskontrolli kohaldamist süüdistatava õiguskuulekuse tagamiseks.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks on see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja sellel on kompensatoorne eesmärk. Samas on tegemist olukorraga, kus süüdistatavale inkrimineeritud kuritegu on toime pandud enne eelmise otsuse kuulutamist ning arvestades kuriteo toimepanemise aega ja eelmise kohtuotsuse menetlusesemeks olevate kuritegude toimepanemise aega, tulnuks neid kuritegusid menetleda ühises menetluses. Kuivõrd seda aga ei tehtud, peab kohus mõistma liitkaristuse KarS § 65 lg 1 alusel ning vastavalt omaksvõetud kohtupraktikale sellisel juhul uuesti sundraha välja ei mõisteta ning sundaraha vahe mõistetaks välja vaid juhul, kui erinevate otsustega on isik süüdi tunnistatud teise ja esimese astme kuriteo toimepanemises. Käesoleval juhul on mõlema kohtuotsuse puhul tegemist teise astme kuriteos süüdimõistmisega, mistõttu jätab kohus sundraha süüdistatavalt välja mõistmata.

Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.