Harju Maakohtu 11.06.2024. a määrus, millega rahuldati X OÜ lepingulise esindaja kaebus ja saadeti taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks Põhja Ringkonnaprokuratuurile sisuliseks lahendamiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X OÜ (registrikood XXXXXXXX) lepinguline esindaja Risto Käbi (e-post XXX), määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 11.06.2024. a määrus osas, millega maakohus ei lahendanud X OÜ taotlust menetluskulude hüvitamiseks ning saata asi selles osas arutamiseks maakohtule samas koosseisus.
2.X OÜ lepingulise esindaja Risto Käbi esitatud määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Mõista riigilt X OÜ kasuks määruskaebemenetluse kulude katteks välja 198 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X OÜ esitas 15.05.2023 Tallinna Ringkonnakohtule taotluse kriminaalmenetluses nr 121-3333 tekitatud kahju hüvitamiseks.
2.Tallinna Ringkonnakohtu 16.05.2023 määrusega kriminaalasjas 1-23-3086 jäeti X OÜ kahju hüvitamise taotlus läbi vaatamata ja saadeti lahendamiseks Põhja Ringkonnaprokuratuurile. Ringkonnakohtu määrus jõustus 27.06.2023 Riigikohtu määrusega.
1-23-6957
3.Põhja Ringkonnaprokuratuuri 28.07.2023 määrusega jäeti X OÜ taotlus läbi vaatamata SKHS § 13 lg 3 alusel, kuna X OÜ ei ole prokuratuuri hinnangul selles kriminaalmenetluses arestitud vara omanik, mille kahjustamisega kahju hüvitamise taotlus seondub.
4.X OÜ lepinguline esindaja esitas 28.08.2023 kaebuse Põhja Ringkonnaprokuratuuri 28.07.2023 määruse vaidlustamiseks.
5.Riigiprokuratuuri 30.10.2023 määrusega jäeti X OÜ 28.08.2023 kaebus rahuldamata. Riigiprokuratuur asus samuti seisukohale, et X OÜ ei olnud kriminaalmenetluses arestitud vara, millega seoses 15.05.2023 kahjunõue esitati, omanik.
6.X OÜ esitas 29.11.2023 Harju Maakohtule kaebuse Riigiprokuratuuri 30.10.2023 määrusele.
7.Harju Maakohtu 06.02.2024 määrusega jäeti X OÜ esindaja kaebus käiguta ning maakohus andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
X OÜ esitas 16.02.2024 kaebuse täienduse.
MAAKOHTU MÄÄRUS
9.11.06.2024 määrusega rahuldas Harju Maakohus X OÜ lepingulise esindaja kaebuse ja tühistas Riigiprokuratuuri 30.10.2023 määruse X OÜ 28.08.2023 kaebuse rahuldamata jätmise kohta ning Põhja Ringkonnaprokuratuuri 28.07.2023 määruse X OÜ 15.05.2023 süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata jätmise kohta. Maakohus saatis X OÜ lepingulise esindaja taotluse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks Põhja Ringkonnaprokuratuurile selle sisuliseks lahendamiseks.
MÄÄRUSKAEBUS
10.11.07.2024 esitas X OÜ lepinguline esindaja Risto Käbi Harju Maakohtu 11.06.2024 määrusele kaebuse, milles palub kaebus rahuldada, tühistada maakohtu määrus osas, milles jäeti lahendamata X OÜ taotlus menetluskulude hüvitamiseks ja teha uus määrus, millega mõista Eesti Vabariigilt X OÜ kasuks välja menetluskulud summas 1392 eurot. Samuti palutakse mõista Eesti Vabariigilt X OÜ kasuks välja määruskaebemenetluses kantud menetluskulud summas 198 eurot. Kaebaja toob välja, et vaidlustatavas määruses jäeti lahendamata taotlus menetluskulude hüvitamiseks maakohtus toiminud kaebemenetluses. Taotlus menetluskulude hüvitamiseks koos kulusid tõendavate arvetega esitati nii 29.11.2023 kaebuses maakohtule kui maakohtu nõudel esitatud 16.02.2024 täiendatud kaebuses, viimases kaasajastatud menetluskulude summaga 1392 eurot. Riigikohtu praktikas on peetud võimalikuks SKHS järgse kahjunõude menetluses kantud kulude hüvitamise nõudmist riigilt viitega kohalduvatele kriminaalmenetluse sätetele (vt nt RKKK 13.06.2016, 3-1-1-34-16, p 37), sh on võimalikuks peetud maakohtu kaebemenetluses kantud kulude hüvitamist (RKKK 09.06.2023, 1-22-5272, p 46). Eelneva tõttu oleks maakohus pidanud kaebust lahendades võtma seisukoha ka taotluse osas menetluskulude hüvitamiseks. Menetlus ringkonnakohtus
11.15.07.2024 edastas maakohus X OÜ lepingulise esindaja Risto Käbi määruskaebuse ringkonnakohtule märkides seejuures pealdisena, et kuivõrd maakohus ei lahendanud SKHS taotlust sisuliselt, vaid saatis selle 11.06.2024 kohtumäärusega sisuliseks lahendamiseks Põhja
1-23-6957 Ringkonnaprokuratuurile, ei saa maakohus võtta ka seisukohta menetluskulude põhjendatuse osas (sh kelle kanda menetluskulud jäävad).
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Tutvunud asja materjalidega ja esitatud määruskaebusega, leiab ringkonnakohus, et määruskaebuse väited väärivad tähelepanu, mistõttu maakohtu määrus kuulub osaliselt tühistamisele.
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt määruskaebuse edastamisel pealdisena märgitud põhjendus sellest, et maakohtul puudub pädevus menetluskulude taotluse sisuliseks lahendamiseks, on ekslik. X OÜ esindaja taotles menetluskulude hüvitamist, mis tekkisid isikul seoses maakohtule kaebuse esitamisega ja maakohtus toiminud menetlusega. Maakohus pidas esitatud kaebust põhjendatuks, tühistas selle alusel menetlejate määrused ja kohustas Põhja Ringkonnaprokuratuuri süüteomenetluses tekkinud kahju hüvitamise taotlust sisuliselt lahendama. Seejuures jääb selgusetuks, millisel alusel maakohus leiab, et puudub pädevus menetluskulude hüvitamise otsustamiseks. Asjaolu, et maakohus ei võtnud sisulist seisukohta SKHS taotluse osas, ei tähenda, et kohus ei saaks anda hinnangut nendele kuludele, mis kaasnesid menetlejate poolt tehtud otsustuste vaidlustamisega maakohtus. Nagu kaebaja on välja toonud, on kohtupraktikas varasemalt peetud võimalikuks kaebemenetluses kantud kulude hüvitamist, seega pole maakohtu vastav seisukoht kooskõlas ka kehtivas kohtupraktikas avaldatuga. Kuivõrd SKHS ei näe ette eraldi korda menetluskulude hüvitamiseks, tuleb lähtuda KrMS-is sätestatud korrast, mis ei sätesta mingisuguseid piiranguid menetluskulude taotluse lahendamiseks ka olukorras, kui kohus põhitaotlust sisuliselt ei lahenda.
14.Kuivõrd maakohus ei ole vaidlustatud määruses X OÜ esitatud menetluskulude hüvitamise taotlust sisuliselt hinnanud ega selle osas seisukohta võtnud, on tegemist KrMS § 339 lg 1 p 7 järgi kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega, mida ei ole võimalik kõrvaldada määruskaebemenetluses ning vastavalt KrMS § 341 lg-le 2 tuleb saata asi uueks arutamiseks maakohtule. KrMS § 328 lg 1 p 2 võimaldab ringkonnakohtul KrMS §-s 339 sätestatud alustel saata asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka eelmenetluses.
15.Eeltoodut arvestades ning juhindudes KrMS § 328 lg 1 p-st 2, 337 lg 2 p-st 2, § 338 pst 3, § 339 lg 1 p-st 7, § 341 lg-st 2 ja §-st 390, rahuldab ringkonnakohus X OÜ lepingulise esindaja Risto Käbi esitatud määruskaebuse osaliselt ning tühistab Harju Maakohtu 11.06.2024. a määruse osas, millega maakohus ei lahendanud X OÜ taotlust maakohtu menetluses tekkinud menetluskulude hüvitamiseks. Ringkonnakohus saadab asja menetluskulude taotluse lahendamiseks maakohtule samas koosseisus.
16.X OÜ lepinguline esindaja Risto Käbi on esitanud taotluse mõista riigilt X OÜ kasuks välja määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulud summas 198 eurot. Taotluse kohaselt hõlmab õigusabi maakohtu määrusega tutvumist, kliendi teavitamist (36 min) ning kaebuse koostamist, vormistamist ja esitamist (30 min). Advokaadi ühe töötunni hind on 180 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulu valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. Tasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb arvesse võtta nii tunnitasu suurust kui ka õigusabi ajakulu põhjendatust. Ringkonnakohus leiab, et esitatud taotluses toodud ajakulu on mõistlik ja põhjendatud ning samuti saab pidada mõistlikuks töötunni hinda. Sellest tulenevalt kuulub esitatud taotlus määruskaebemenetluses tekkinud kulu hüvitamiseks rahuldamisele täies ulatuses ning seega tuleb mõista riigilt X OÜ kasuks määruskaebemenetluses tekkinud kulude katteks välja 198 eurot.