lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-24-4520/4

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 12.08.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-24-4520/4
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Riigi õigusabi taotlus
Kuulutamise aeg
12.08.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
642
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-24-4520

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium

Määruse tegemise aeg ja koht

12. august 2024, Tallinn

Kriminaalasja number

1-24-4520

Kohtunik

Inna Ombler

Kriminaalasi

X kaebus ja taotlus riigi õigusabi saamiseks

Kaebuse esitaja

X (ik XXXXXXXXXXX)

Taotluse liik

Riigi õigusabi taotlus, kaebus

RESOLUTSIOON

Jätta X taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

Jätta X kaebus läbi vaatamata.

MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD

Määruse peale saab esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Vajadusel on võimalik taotleda selleks riigi õigusabi Riigikohtult. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Ringkonnakohus sai 6. augustil 2024 härra Sten Linnule adresseeritud X pöördumise (koos lisadega), milles märgitakse, et kuritegelik grupeering (JP, AA, MO ja telekomifirmade Eesti juhid) on organiseerinud korruptsioonikuriteo, kuid riigiprokuröri A. Kirsi väitel ei ole kuriteo uurimiseks põhjust ega ajendit. Viimati mainituga X ei nõustu ning esitab oma põhjendused. Ka märgitakse kaebuses: „Kuna tegemist on riikliku kuriteoga Eesti rahva suhtes, peab advokaadi palkamaRingkonnakohus.“.

1-24-4520

2.Selgitamaks välja, kas Riigiprokuratuur on teinud otsuse, mida X saaks ringkonnakohtus vaidlustada, esitas Tallinna Ringkonnakohus prokuratuurile järelepärimise. Prokuratuuri vastuse kohaselt on Riigiprokuratuur teinud X kuriteokaebuse alusel määruse 16. oktoobril 2018. Ka on X esitanud käesoleva aasta 10. aprillil ja 28. mail kuriteokaebused, millele on jäetud vastamata, kuna pöördumine on olnud samasisuline/korduv. Ühtlasi edastas prokuratuur kohtule Põhja Ringkonnaprokuratuuri 21. juuni 2022 vastuse X 24. mai 2022 pöördumisele.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3.X pöördumisest nähtuvalt soovib ta riigi õigusabi vaidlustamaks riigiprokuröri A. Kirsi otsustust selle peale, et X kuriteokaebuse alusel on jäetud kriminaalmenetlus alustamata. Ringkonnakohus leiab, et X riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata. Esmalt ei vasta X pöördumine riigi õigusabi seaduse (RÕS) 3. peatükis sätestatud vorminõuetele. Samuti ei ole sellele lisatud nõutavat majandusliku seisundi teatist, et hinnata taotleja maksevõimet RÕS § 6 lg 1 tähenduses. Ent vaatamata neile puudustele ei pea ringkonnakohtunik otstarbekaks jätta taotlust käiguta, sest RÕS § 7 lg 1 p 2 kohaselt tuleb riigi õigusabi andmisest igal juhul keelduda, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Praegusel juhul nii ongi. X ei ole nimetanud konkreetset Riigiprokuratuuri määrust, mida ta vaidlustada soovib, ent prokuratuuri vastusest ringkonnakohtu järelepärimisele ilmneb, et Riigiprokuratuur on teinud X kuriteokaebuse alusel määruse pea kuus aastat tagasi, s.o 16. oktoobril 2018. Määrusest nähtuvalt kattuvad toonase kuriteokaebuse põhiväited praeguses pöördumises toodud väidetega. Riigiprokuratuur jättis tookord X kaebuse kriminaalmenetluse alustamata jätmise vaidlustamiseks rahuldamata. Riigiprokuratuuri määrust oli Xl võimalik vaidlustada määruse koopia saamisest ühe kuu jooksul. Sest järeldub, et kaebetähtaeg Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamiseks on ammu möödunud. Kohtute infosüsteemist nähtub seegi, et Riigiprokuratuuri 16. oktoobri 2018 määruse vaidlustamiseks on X taotlenud riigi õigusabi juba 5. novembril 2018 ning Tallinna Ringkonnakohus on tema taotluse lahendanud 13. novembri 2018 määrusega, jättes tema taotluse rahuldamata. Ringkonnakohtu määrus jõustus 29. novembril 2018. Seega on X juba kasutanud oma õigust riigi õigusabi taotleda ning tema õigus Riigiprokuratuuri 16. oktoobri 2018 määruse vaidlustamiseks on ammendunud. Rohkem määruseid, millega Riigiprokuratuur oleks vaadanud läbi X esitatud kaebust menetluse alustamata jätmise peale või keeldunud sellise kaebuse läbi vaatamisest, ringkonnakohtule edastatud teabe kohaselt Riigiprokuratuur teinud ei ole.
4.X toob oma pöördumises ringkonnakohtule välja ka argumendid, miks tuleks kriminaalmenetlust alustada. Seega sisaldab tema pöördumine ka kaebust Riigiprokuratuuri
16.oktoobril 2018 määruse peale. See kaebus tuleb jätta läbi vaatamata nii kaebetähtaja möödalaskmise (vt p 4) tõttu kui ka seetõttu, et Riigiprokuratuuri määruse peale saab KrMS § 208 lg 1 alusel kaebuse esitada üksnes advokaadi vahendusel. Kuivõrd X ei ole advokaat, ei saa ta ise Riigiprokuratuuri määrust vaidlustada.

1-24-4520

5.Eeltoodut arvestades ja juhindudes RÕS § 7 lg 1 p-st 2, jätab ringkonnakohus X õigusabi taotluse rahuldamata. X kaebus jääb KrMS § 208 lg-te 1 ja 3 ning § 326 lg 2 p-de 1 ja 3 alusel läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.