lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-24-3517/10

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 06.08.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-24-3517/10
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Eeluurimiskohtuniku asjad
Kuulutamise aeg
06.08.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
979
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-24-3517

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

6. august 2024, Tallinn

Kriminaalasja number

1-24-3517

Kohtunik

Pavel Gontšarov

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26. juuni 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X (isikukood XXXXXXXXX) esindaja Marta Lember (epost XXX), määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta X esindaja Marta Lemberi määruskaebus Harju Maakohtu 26. juuni 2024. a määruse peale läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Põhja prefektuuri kriminaalbüroo küber- ja majanduskuritegude talitus menetles X kuriteokaebuse alusel alustatud kriminaalasja nr 21230100695 KarS §-de 201, 2172, 281, 381, 3811 ja 394 tunnustel.
2.06.03.2024 lõpetati kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p 1 ja § 200 järgi kriminaalmenetluse aluse puudumisel. Ühelegi isikule kahtlustust ei esitatud.
3.
20.03.2024 esitas X lepinguline esindaja Põhja prefektuurile taotluse menetluskulude hüvitamise tähtaja ennistamiseks ja Xle õigusabi kulude summas 11 537,06 eurot hüvitamiseks.
4.01.04.2024 ennistas Põhja prefektuur taotluse esitamise tähtaja, kuid jättis taotluse rahuldamata.
5.01.04.2024 esitas Ringkonnaprokuratuurile.

X

esindaja

kaebuse

Põhja

prefektuuri

29.04.2024 jättis Põhja Ringkonnaprokuratuur kaebuse rahuldamata.

06.05.2024 esitas X esindaja kaebuse Riigiprokuratuurile.

06.06.2024 jättis Riigiprokuratuur X esitatud kaebuse rahuldamata.

15.06.2024 esitas X esindaja kaebuse Harju Maakohtule.

määrusele

Põhja

1(3)

1-24-3517

Maakohtu määrus

Harju Maakohus jättis 26.06.2024. a määrusega X kaebuse rahuldamata.

Maakohus tõi välja menetluse käigu ning toimingud, mille X tegi ise ja mille juures oli tal esindaja. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et X on esindajatasu suurust pahatahtlikult üle paisutanud. Maakohus pidas tarbetuks selles esindaja kulutatud ulatuslikku aega kõikvõimalike seisukohtade ja ülevaadete koostamisel, menetlejatega suhtlemisel, kuriteokoosseisude täidetuse analüüsimisel jne. Sisuliselt tegeleti uurimisasutuse töö dubleerimisega. Tarbetu on ka tsiviilhagi või selle tagamiseks koostatud aeg olukorras, kus ühelegi isikule ei ole kahtlustust esitatud ning väidetavast kahju tekitamisest oli möödas märkimisväärne aeg. Esindaja töö käesolevas asjas oli tervikuna ebavajalik. Esindajad tegelesid täiesti põhjendamatult tegevustega, et kulusid kunstlikult ja mõõdutundetult paisutada. Eeltoodust tulenevalt asus maakohus seisukohale, et X valitud esindajale selles kriminaalmenetluses makstud tasu on tervikuna olnud ebavajalik ja KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses ebamõistlik ning Xl ei ole õigust selle hüvitamisele. Määruskaebus

11.Harju Maakohtu 26.06.2024. a määrusele esitas määruskaebuse X esindaja Marta Lember, kes palub kaebus rahuldada ja maakohtu määrus tühistada ning kohustada prokuratuuri menetluskulude hüvitamise taotlust sisuliselt läbi vaatama. Määruskaebuses märgitakse, et ehkki maakohus on määruses märkinud, et kohtumäärus ei ole vaidlustatav, ei saa siiski Eesti õiguskorras aktsepteerida oletustele rajatud kohtumäärust. Arvestades, et maakohus on rajanud oma otsustuse oletustele ning väidetele, mis ei ole leidnud tõendamist ning on sisuliselt süüdistanud kannatanut kriminaalmenetluse toimetamises, siis on tegemist äärmiselt tõsise ja olulise kriminaalmenetlusõiguse rikkumisega KrMS § 339 lg 2 mõistes. Kaebaja leiab kokkuvõtvalt, et maakohtu poolt on väär ja erakordselt taunimisväärne süüdistada kannatanut informatsiooni kinnipidamises kriminaalmenetluses ning viidata, et seetõttu on kannatanu ise süüdi kriminaalmenetluse pidamises ning leida, et kannatanu püüdis menetluses tõde varjata. Maakohus on tuginenud seisukohtadele, milles otsustused ei ole jõustunud. Samuti on kohtunik subjektiivselt oletanud, et kuna kannatanu esitas dokumente ja seisukohti kriminaalmenetlusse ajavahemike tagant, siis on kannatanu üritanud tõde varjata. Maakohus on täielikult tähelepanuta jätnud kohtumenetlused, milles kannatanu äriühingult dokumente saada üritab. Ka ei saa olla õiguslikult aktsepteeritav maakohtu seisukoht tsiviilhagi esitamise tarbetuse osas. Etteheidete tegemine kannatanu esindajale seoses kriminaalmenetlusse esitatud dokumentide ja pöördumistega, on ilmselgelt alusetu, kuna menetlusasutused üksnes alustasid menetlust, kuid ei toimetanud seda enne, kui kannatanu esindaja pöördus prokuratuuri poole. Kaebaja hinnangul kuulub maakohtu määrus tühistamisele arvestades erakordset ebaõiglust kannatanu suhtes, oletustel rajanevat otsustust ja etteheiteid kannatanu suhtes. Maakohtu seisukoht, mille kohaselt juhul, kui kriminaalmenetlus lõpetatakse ilma kellelegi kahtlustust esitamata, kuuluvad kannatanu õigusabi kulud täies ulatuses kannatanu enda kanda, ei põhine seaduslikul alusel.

2(3)

1-24-3517

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12.Tulenevalt KrMS § 383 lg-st 1 võib määruskaebusega vaidlustada kohtueelses menetluses, esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses tehtud kohtumääruse, kui nende vaidlustamine ei ole välistatud KrMS § 385 kohaselt. KrMS § 385 sisaldab loetelu määrustest, mille peale määruskaebust esitada ei saa. Selle loetelu punkti 14 kohaselt ei saa määruskaebust esitada KrMS § 231 alusel uurimisasutuse või prokuratuuri tegevuse vaidlustamise kohta tehtud määrusele. Käesolevas asjas sai menetlusosaline esitada kaebuse uurimisasutuse ja prokuratuuri tegevuse peale vastavalt KrMS §-s 228 sätestatule ning maakohtule määruskaebuse Riigiprokuratuuri otsustuse peale vastavalt KrMS § 229 lg-le 3. Maakohus vaatas määruskaebuse läbi juhindudes KrMS §-s 231 sätestatust. Seega on isikule tagatud seadusest tulenev kaebeõigus enda õiguste kaitseks. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt on eeluurimiskohtuniku määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.
13.Kriminaalkolleegium peab vajalikuks viidata Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt argument, et maakohtu määrus rikub süüdistatava põhiõigusi, ei ole määruskaebuse lubatavuse hindamisel asjakohane. Seda, kas vaidlustatud kohtulahend rikub isiku õigusi ja kas selle peale esitatud kaebus on põhjendatud, saab kõrgema astme kohus asuda hindama alles siis, kui ta on enne kindlaks teinud seadusliku aluse kaebus sisuliselt läbi vaadata. Edasikaebuse lubatavust ei saa argumenteerida selle põhjendatusega, sest kohus on menetluslikult pädev kontrollima üksnes lubatava kaebuse põhjendatust (RKKK nr 3-1-1-23-16, p 23 jj). Seega Riigikohtu seisukohast lähtuvalt tuleb esmalt anda hinnang, kas määruskaebus on lubatav ja alles lubatavuse tuvastamisel saab hinnata ka kaebuse põhjendatust sisuliselt. Olukorras, kus määrus ei ole KrMS § 385 p-st 14 tulenevalt vaidlustatav, ei saa kaebust sisuliselt läbi vaadata ja anda sisulist hinnangut selle põhjendatusele, kuivõrd kohtul on pädevus kontrollida üksnes lubatava kaebuse põhjendatust. Kuna antud juhul ei ole kaebus lubatav, ei saa kohus sellele sisulist hinnangut anda ja asuda selle väidetava põhjendatuse pinnalt edasikaebeõigust looma. Kuivõrd KrMS § 231 alusel uurimisasutuse või prokuratuuri tegevuse vaidlustamise kohta tehtud määrus ei ole KrMS § 385 p-st 14 tulenevalt määruskaebe korras vaidlustatav, tuleb jätta määruskaebus läbi vaatamata. Asjaolu, et maakohtu määrus toob isikule kaasa nende huvide negatiivse riive, ei anna iseenesest alust isikute suhtes määruskaebuse esitamise õigust jaatada.
14.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390, § 385 p-st 14 ja § 326 lg 2 p-st 3 jätab ringkonnakohus X esindaja Marta Lemberi esitatud määruskaebuse Harju Maakohtu 26.06.2024. a määrusele läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.