lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-24-3980/6

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 30.07.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-24-3980/6
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kaebus Riigiprokuratuuri tegevuse peale
Kuulutamise aeg
30.07.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
893
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-24-3980

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

30. juuli 2024, Tallinn, kirjalik menetlus

Alustamata kriminaalasja number

1-24-3980 (24700000022)

Kohtunik

Janika Kallin

Kriminaalasi

X taotlus saada riigi õigusabi Riigiprokuratuuri juhtiva riigiprokuröri 10. mai 2024. a määruse vaidlustamiseks

Õigusabi taotleja

X (isikukood XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

Jätta X taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Taotluse esitaja saab esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel. Vajadusel on võimalik taotleda selleks riigi õigusabi Riigikohtult. Taotlus riigi õigusabi saamiseks ja menetluse senine käik

1.Tallinna Ringkonnakohus registreeris 11. juulil 2024. a X 4. juulil 2024. a koostatud taotluse riigi õigusabi saamiseks. X soovib kaevata Riigiprokuratuuri 10. mai 2024. a määruse peale, sest Riigiprokuratuur jättis rahuldamata kaebuse, milles ta vaidlustas kriminaalmenetluse alustamata jätmise. Lühidalt olid asjaolud järgmised.
2.1. aprillil 2024 registreeriti Riigiprokuratuuris X ja Y (esindaja X) kuriteokaebus. X hinnangul omastas endine justiitsminister C talle mõeldud 3 miljoni euro suuruse kompensatsiooni ja pani nii toime KarS § 201 lg 2 p 3, 4 ja 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo. X leiab, et teda on alates 24. juunist 2012. a hoitud seadusliku aluseta Viru Vanglas. Sel põhjusel esitas ta Justiitsministeeriumile taotluse hüvitada talle tekitatud kahju. Ministeerium on sellest keeldunud või jätnud vastamata. Järelikult on C seotud korruptsiooniga, sest tema andis korralduse jätta 14 aasta eest arvestatud kahjuhüvitis välja maksmata.
3.10. aprillil 2024 koostas Riigiprokuratuuri abiprokurör kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise, sest X avalduses toodud asjaolud ei viita kuriteo tunnustele.

1(3)

4.25. aprillil 2024 registreeriti Riigiprokuratuuris X kaebus kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatisele. Kokkuvõtlikult leidis kaebaja, et kriminaalmenetluse alustamata jätmine on ebaseaduslik.
5.Riigiprokuratuuri 10. mai 2024. a määrusega jäeti X kaebus rahuldamata. Juhtiv riigiprokurör leidis, et kriminaalmenetluse alustamata jätmine oli seaduslik ja põhjendatud. X kuriteokaebuses esitatud asjaolude põhjal ei ole võimalik tuvastada mitte ühegi kuriteo tunnuste esinemist.
5.1.Mis puudutab X viidet Riigikohtu lahendile asjas nr XXXX (kriminaalasi nr X-XX-XXXX), siis siin kordas juhtiv riigiprokurör üle, et Riigikohus ei mõistnud selles kaebajat õigeks. Selle lahendiga tühistas Riigikohus varasemad kohtuotsused ja saatis kriminaalasja Viru Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. X suhtes tõkendina kohaldatud vahistamist ei tühistatud.
16.detsembri 2013 kohtuotsusega tunnistas Viru Maakohus X süüdi KarS § 113 järgi ning mõistis talle karistuseks 10 aastat vangistust. Kohtuotsuse kohaselt loeti karistuse kandmise alguseks kinnipidamise aeg, mis oli 24. juuni 2010. a. Tartu Ringkonnakohtu otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja maakohtu otsus jõustus 9. juunil 2014, kui Riigikohus jättis X kaitsja kassatsiooni menetlusse võtmata. Järelikult tunnistati X kriminaalasjas nr X-XX-XXXXX süüdi KarS § 113 järgi, süüdimõistev kohtuotsus on jõustunud ja ta kannab selle alusel mõistetud karistust.
5.2.Kuivõrd kaebaja nõue kahju hüvitamiseks SKHS § 5 järgi on alusetu, siis ei ole tarvilik arutleda selle üle, kas keegi on kaebajale mõeldud kompensatsiooni omastanud või mitte.
5.3.Kaebaja ei taotle süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist esimest korda. 4. septembril 2023 jättis Viru Maakohus X taotluse alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks läbi vaatamata. Ka tol korral leiti, et isikul puudub alus sellise taotluse esitamiseks. Samuti viidati, et X on korduvalt taotlenud riigi õigusabi määramist teistmismenetluse läbiviimiseks, millised taotlused on aga jäetud rahuldamata. Kokkuvõtvalt märkis maakohus, et SKHS § 13 lg 3 alusel, kui isikul puudub ilmselgelt õigus nõuda kahju hüvitamist, võib taotluse või kaebuse jätta läbi vaatamata.
5.4.Eeltoodu tõttu leidis juhtiv riigiprokurör, et X kaebuse argumendid ei anna alust abiprokuröri seisukohtade ümber hindamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kellel ei ole piisaval määral vahendeid asjatundliku õigusteenuse eest tasumiseks. Kooskõlas RÕS §-dega 12, 13 ja 14 peab isik, kes soovib riigi õigusabi saada, tõendama oma majanduslikku kitsikust, et menetlejal oleks võimalik hinnata, kas isik vastab RÕS § 6 lg 1 kirjeldatud kriteeriumitele. Ringkonnakohtule esitatud majandusliku seisundi teatiste kohaselt kannab X hetkel vangistust. Taotlejal on mitu võlgnevust, kuid tal ei ole sissetulekuid ja muud vara. Järelikult on X RÕS § 6 lg 1 tähenduses maksejõuetu. Lisaks maksejõuetuse tuvastamisele peab kohus KrMS § 41 lg-st 3 tulenevalt hindama, kas maksejõuetule kannatanule riigi kulul esindaja määramata jätmisel võivad jääda tema olulised huvid kaitseta. Kooskõlas RÕS § 7 lg 1 p 5 ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.
7.Ringkonnakohus ei näe, et X oleks Riigiprokuratuuri 10. mai 2024. a määruse vaidlustamisel edukas ja sel põhjusel tuleb talle riigi õigusabi andmisest keelduda.
8.Juhtiv riigiprokurör pidas oma 10. mai 2024. a määruses X kaebust perspektiivituks, sest selles ei ole toodud asjaolusid, mis võimaldaks järeldada, et endine justiitsminister C pani või võis panna toime kuriteo tunnustele vastava teo. Riigiprokuröri järeldus, et X kinnipidamisasutuses viibimise

2(3)

aluseks on jõustunud kohtulahend, põhineb faktidel ning arutluskäik on jälgitav. Juhul, kui isik on vanglas ja kannab jõustunud kohtuotsuse alusel talle mõistetud vangistust, ei viibi ta seal seadusliku aluseta ning tema nõue alusetult vabaduse võtmisega tekkinud kahju hüvitamiseks on alusetu.

9.X varasemat, samadel asjaoludel põhinevat kahju hüvitamise taotlust pidas maakohus septembris 2023. a põhjendamatuks. Järelikult pole õige X väide, et tal oli alus saada hüvitist ja see jäeti välja maksmata, sest justiitsminister omastas selle.
10.Kokkuvõtlikult on juhtiv riigiprokurör esitanud ammendavad ja nõustumisväärsed argumendid, miks pole põhjust X kaebuse põhjal kriminaalmenetlust alustada. Seetõttu ja juhindudes KrMS § 41 lg-st 3 ja RÕS § 7 lg 1 p-st 5 jätab ringkonnakohus X taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.