lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-24-1919/6

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 24.07.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-24-1919/6
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
RV koostöö taotlus
Kuulutamise aeg
24.07.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1233
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-24-1919

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium

Määruse tegemise aeg ja koht

24. juuli 2024, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-24-1919

Kohtukoosseis

Orvi Koik, Janika Kallin ja Inna Ombler

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17. aprilli 2024. a määrus, millega tunnistati lubatavaks Ilja Leviti suhtes Läti Vabariigi Riigipolitsei korrakaitsepolitsei keskosakonna liiklusohutuse osakonna liiklusjärelevalve ja koordinatsiooni büroo poolt 20. septembri 2021 tehtud otsuse VL03008054 täitmine Eesti Vabariigis.

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ilja Leviti kaitsja Ardi Šuvalov, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 17. aprilli 2024. a määrus muutmata ning selle peale esitatud määruskaebus rahuldamata.

MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD

Määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega. Kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.1. aprillil 2024 edastas Eesti Vabariigi Justiitsministeerium Harju Maakohtule Läti Vabariigi Riigipolitsei korrakaitsepolitsei keskosakonna liiklusohutuse osakonna liiklusjärelevalve ja koordinatsiooni büroo 20. septembri 2021. otsuse VL03008054 tunnustamiseks ja täitmiseks Ilja Leviti suhtes. Nimetatud otsus jõustus 13. oktoobril 2021.
2.Tunnistuse kohaselt määrati Ilja Levitile Läti Vabariigis toime pandud liiklussüüteo eest 240 euro suurune rahatrahv selle eest, et 28. augustil 2021 kella 09:04 ajal sõiduk Volkswagen Tiguan registreerimisnumbriga XXXXXX, mille kasutusõigust omab Ilja Levit, sõitis Lätis asula sees Salacgriva linnas Vilnu tänaval, kus lubatud sõidukiirus ei tohi ületada 50 km/h,

1-24-1919 kiirusega 94 km/h. Kiiruse ületamine registreeriti kiirusmõõdikuga GATSO sõidukit peatamata. Lubatud vea arvestamisel oli sõiduki tegelik kiirus 91 km/h. Seega ületati lubatud sõidukiirust 41 kilomeetrit tunnis. Sellega pani Ilja Levit toime liiklussüüteo, mis on kvalifitseeritav Läti Vabariigi liiklusseaduse § 55 lg 16 järgi. Maakohtu määrus

3.Harju Maakohus tunnistas 17. aprilli 2024 määrusega Ilja Levitile Läti Vabariigis määratud rahatrahvi täitmise Eesti Vabariigis lubatavaks. Maakohus tuvastas, et süütegu, mille eest Ilja Levitit karistati ning mille eest mõistetud karistuse tunnustamist taotletakse, sisaldub KrMS § 50870 toodud süütegude loetelus (p 2) ehk tegemist on liiklussüütegudega, mistõttu liiklussüüteo eest mõistetud rahatrahvi tunnustamine ja täitmine on lubatud, sõltumata sellest, kas see tegu on karistatav Eesti seaduse järgi. Kuigi liiklussüüteo puhul mõlemapoolse karistatavuse nõuet ei ole, on Ilja Leviti poolt toime pandud rikkumine ka Eesti Vabariigis väärteokorras karistatav (liiklusseaduse (LS) § 227 lg 3). Samuti kohaldatakse Eesti Vabariigis kirjalikus hoiatamismenetluses (nt kiiruskaameraga tuvastatud rikkumise korral) muuhulgas suurima lubatud sõidukiiruse ületamise eest rahatrahvi (LS § 262 p 1). Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 541 lg 2 kohaselt hoiatustrahv määratakse isikule, kes oli mootorsõiduki registrijärgne omanik või vastutav kasutaja väärteo toimepanemise ajal. Kohus on seisukohal, et kuigi Eesti Vabariigis hoiatustrahv ei ole süüteo eest kohaldatav karistus ja seda ei kanta karistusregistrisse (VTMS § 541 lg 3), siis tunnustamise ja täitmise menetluses on rahatrahvi mõistega hõlmatud ka hoiatustrahv, s.o tunnustamine ja täitmine on lubatud ka hoiatustrahvi määramisel. 3.1 Lähtudes KrMS § 48911 lg 1 p 1 ja § 50872 tunnistas maakohus Läti Vabariigi Riigipolitsei korrakaitsepolitsei keskosakonna liiklusohutuse osakonna liiklusjärelevalve ja koordinatsiooni büroo poolt Ilja Leviti suhtes 20. septembril 2021 tehtud otsuse nr VL03008054 täitmine Eesti Vabariigis lubatavaks. Tulenevalt KrMS §-st 50874 kantakse rahalise karistuse ja rahatrahvi määramise tunnistuse täitmisest laekuv raha Eesti riigituludesse. Määruskaebus
4.Ilja Leviti kaitsja Ardi Šuvalov esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Kaitsja palub maakohtu 17. aprilli 2024 tehtud määruse tühistamist ja menetluse lõpetamist. 4.1 Kaitsja leiab, et kohtumäärus ei ole seaduslik ja põhjendatud. Liiklussüüteos saab üldjuhul süüdi olla isik, kes on süüteo toimepanemise hetkel sõiduki roolis. Otsusest, millega Ilja Levitit karistati, ei nähtu, et sõiduki valdaja Ilja Levit on sama sõiduki juhina ületanud lubatud sõidukiirust 28. augustil 2021 kella 09:04 ajal Lätis asula sees Salacgriva linnas Vilnu tänaval. 4.2 VTMS § 541 lg 2 sõnastusest tuleneb eeldus, et sõidukiirust ületanud isiku identiteet ja süü ei vaja tuvastamist ja hoiatustrahv määratakse üksnes sõiduki omanikule või vastutavale kasutajale. Vastavalt KrMS § 50870 on rahvusvahelise abi osutamise eelduseks et süüteo eest on ettenähtud süüteo asukohariigis. Mitte ainult Eesti Vabariigis vaid ka Läti Vabariigis ei ole hoiatustrahv süüteo eest kohaldatav karistus. Seega on ekslik Harju Maakohtu seisukoht, et vastavalt Läti politsei otsusele, on Ilja Levit toime pannud Lätis KrMS § 50870 lg-s 2 sätestatud süüteo, mille puhul on ette nähtud rahvusvaheline abistamine. 4.3 Kaitsja taotleb antud asjas määruskaebuse vaidlustamiseks valitud kaitsjale tasutud 230 euro hüvitamist Ilja Levitile.

1-24-1919

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 17. aprilli 2024. a määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse argumendid ei anna alust selle tühistamiseks.
6.EL liikmesriigi rahalise karistuse ja rahatrahvi tunnustamist ning täitmist reguleerivad KrMS §-d 50869-50877. Nende sätetega võeti Eesti õigusesse üle EL Nõukogu 24. veebruari 2005. a raamotsus 2005/214/JSK „Rahaliste karistuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta“ (edaspidi raamotsus). Vastastikuse tunnustamise põhimõte tähendab raamotsuse artikli 6 kohaselt seda, et liikmesriigid peavad täiendavate formaalsusteta tunnustama neile artikli 4 järgi edastatud liikmesriigi otsust ja võtma viivitamata tarvitusele kõik vajalikud meetmed selle täitmiseks (RKKKm nr 1-22-2024 p 9).Välisriigis tehtud ja juba jõustunud otsuse tunnustamise ja täitmise menetluses tuvastab kohus mõistetud ja täitmisele pööratava karistuse tunnustamiseks vajalike eelduste täidetuse. Eesti kohtu pädevuses on otsustada, kas tunnistada rahatrahvi otsuse täitmine lubatavaks või lubamatuks või lõpetada menetlus, kui isik on talle pandud kohustused täitnud (KrMS § 48911 lg 1). Selle hindamine aga, kes pani rikkumise toime, ei ole tulenevalt liikmesriikidevahelise vastastikuse usaldamise põhimõttest Eesti kohtute pädevuses.
7.Määruskaebuse väited õigusrikkumise toimepanemise tuvastamise kohta jäävad tagajärjetuks. Eesti kohtul ei ole pädevust hinnata, kas Läti Vabariigis toime pandud liiklussüüteo asjaolud on tõendatud või mitte. Seejuures ei väideta määruskaebuses seda, et Ilja Levit kui sõiduki valdaja, rikkumise toimepanemise ajal sõidukit ei juhtinud või Lätis ei viibinud või sõidukit juhtis keegi teine. Ka ei nähtu määruskaebusest, et Ilja Levit ei oleks rahatrahvi otsust kätte saanud, seega oli isikul võimalus rahatrahvi Läti Vabariigis selleks ettenähtud korras vaidlustada. Maakohus tunnistas liikmesriigi kohtuotsuse täitmise Eesti Vabariigis lubatavaks. Kohus lähtus õigetest õigusnormidest ja tuvastas rahatrahvi määramise tunnistuses esitatud andmete alusel seaduses sätestatud eelduste täidetuse, sh selle, et isikut karistati süüteo eest.
8.Kaitsja viited sellele, et tegemist on Eesti õiguse järgi hoiatustrahviga, mis ei ole süütegu nii Eesti Vabariigis kui ka Läti Vabariigis, on ainetu. Käsilolevas asjas on tegemist Läti Vabariigi poolt mõistetud ja juba jõustunud liiklussüüteo eest rahatrahvi otsuse tunnustamise ja täitmise lubatavusega. See, kas tegemist on Eesti õiguse järgi hoiatustrahviga ei oma tähtsust, sest tegemist on liiklussüüteoga, mistõttu liiklussüüteo eest mõistetud rahatrahvi tunnustamine ja täitmine on lubatud, sõltumata sellest, kas see tegu on karistatav Eesti seaduse järgi. Millistel dokumentidel või tõenditel põhinevad kaitsja väited, et tegemist ei ole Läti Vabariigis liiklussüüteoga, seda määruskaebusest ei nähtu. Pelgalt väide, et tegemist on hoiatustrahviga ja Läti Vabariigis ei ole hoiatustrahv süüteo eest kohaldatav karistus, ei lükka ümber pädeva asutuse poolt väljastatud rahatrahvi määramise tunnistus märgitut, et tegemist on liiklussüüteoga. Kohtukolleegium nõustub eeltoodust tulenevalt maakohtu seisukohaga, et süütegu, mille eest Ilja Levitit karistati ning mille eest mõistetud karistuse tunnustamist taotletakse, sisaldub KrMS § 50870 p 2 toodud loetelus ning seega on tegemist liiklussüüteoga, mille eest mõistetud rahatrahvi tunnustamine ja täitmine on lubatud, sõltumata sellest, kas see tegu on karistatav Eesti seaduse järgi. Kokkuvõtvalt asub kohtukolleegium seisukohale, et määruskaebuses ei ole esitatud selliseid argumente, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks.
9.Juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu
17.aprilli 2024 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

1-24-1919

10.Kaitsja on määruskaebuses taotlenud Ilja Levitile määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulude hüvitamist. KrMS § 187 lg-st 2 tulenevalt kui määruskaebust ei rahuldata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides määruskaebus on esitatud. /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.