Riigiprokuratuuri 7. mai 2024. a määrus, millega jäeti X (X) esindaja kaebus läbi vaatamata
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X (isikukood XXXXXXXXXXX) lepinguline esindaja adv Märt Mürk, kaebus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Riigiprokuratuuri 7. mai 2024. a määrus muutmata.
2.Jätta X esindaja kaebus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
KrMS § 385 p-st 11 tulenevalt on ringkonnakohtu määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esindaja esitas 02.04.2024.a kuriteoteate koos sellele lisatud dokumentidega selle kohta, et 2023. a toimunud Riigikogu valimistel loeti kehtetud e-hääled kehtivaks ning nii võidi toime panna KarS 163 tunnustele vastav kuritegu. 1.1 Kaebaja tõi välja kaks konkreetset rikkumist: 1) kõigil valimistel antud e-häältel oli EHAK kood 0000, kuna sellise EHAK koodiga haldusüksust ei ole Eestis olemas, siis järelikult on hääled kehtetud; 2) valimistel võeti arvesse suur hulk e-hääli, mille digiallkirjad olid kehtetud, mistõttu on võimalik, et kõigi valimistel antud e-häälte allkirjad olid kehtetud. Oma viimase väite kinnituseks lisas kaebaja kaks digikonteinerit, mis sisaldavad D ning C poolt valimistel antud e-hääli ning märkis, et nende failide avamisel ametlikus Digidoc rakenduses on näha, et antud allkirjad ei kehti.
1.2.Kehtetute e-häälte arvestamisega moonutati terves riigis valimistulemusi. Lisaks halvendati X isiklikku valimistulemust. Juhul, kui e-hääled oleks nõuetekohaselt kehtetuks tunnistatud, oleks X saanud 2,75%, mitte 1,77% oma valimisringkonna häältest.
2.Majandus- ja korruptsioonikuritegude Prokuratuur jättis 11.04.2024. a teatisega kriminaalmenetluse KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel alustamata. Esiteks on kaebaja viidatud asjaolusid analüüsinud Vabariigi Valimiskomisjon, kes lahendas nii EHAK koodi kui ka kehtetute digiallkirjade peale esitatud kaebust. Vabariigi Valimiskomisjon selgitas, et Riigikogu valimiste e-häälte EHAKkoodi süsteem erineb kohalikest valimistest, st parlamendivalimistel on EHAK kood kokkuleppeliselt „0000“. Teisel juhul jääb hääl andmata, sest valija on ise esitanud mitteloetava hääle vormi. Kehtetu ei saa olla mitte digiallkiri, vaid sertifikaat ning kehtiva allkirjaga dokument, mille andmise ajal
1(4)
1-24-3340 sertifikaadid ei kehtinud. Asjaolu, et valija on ise teinud proovi süsteemiga manipuleerida kinnitab tõsiasja, et vigase sertifikaadiga e-hääled ei lähe valimissüsteemist läbi ning lükkab seetõttu ka ümber X argumendi, et e-hääletuses osalejate digiallkirjad olid kehtetud. Prokurör oli seisukohal, et rahulolematus e-häältele kohaldatavate tehniliste vorminõuetega ei anna alust kriminaalmenetluse alustamiseks KarS § 163 tunnustel, seda enam olukorras, kus RVKS sätestab sellisteks puhkudeks eraldi kaebekorra.
3.X kaitsja vaidlustas Majandus- ja korruptsioonikuritegude Prokuratuuri 11.04.2024. a teatise Riigiprokuratuuris. Riigiprokuratuuri määrus.
4.Riigiprokuratuur jättis 07.05.2024. a X esindaja kaebuse läbi vaatamata, sest Xl ei ole kaebeõigust. Riigiprokuröri põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. 4.1 Nii kehtiva õiguse (KrMS § 207 lg 2) kui ka kohtupraktika (RKKKm nr 3-1-1-81-13, p 12.1) järgi võib süüdistuskohustusmenetluses kriminaalmenetluse alustamata jätmist vaidlustada üksnes kannatanu. 4.2 KrMS § 37 lg 1 alusel käsitletakse kriminaalmenetluses kannatanuna mh füüsilist isikut, kelle õigushüve on tema vastu suunatud kuriteoga vahetult kahjustatud. Kohtupraktikas (RKKKm 3-1-197-10) omaksvõetud arusaama järgi tähendab eelnev seda, et kannatanuna saab käsitada üksnes isikut, kellele tekitatud kahju on kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteoga nii faktiliselt kui ka õiguslikult seotud. Faktilise seotuse all peetakse silmas seda, et kannatanu kahju peab olema tekkinud sellistel asjaoludel, mis olulises osas kattuvad menetletava kuriteo koosseisulistele tunnustele vastavate faktiliste asjaoludega. Õigusliku seose all peetakse silmas KrMS § 37 lg-s 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt peab kahju olema tekitatud vahetult kuriteoga, s.o kannatanu kahju ja kriminaalmenetluse eseme vahel on nõutav ka õiguslik seos. Kuriteokoosseis, mille järgi kriminaalmenetlus toimub, peab olema määratud kaitsma seda sama õigushüve, mille rikkumisest kannatanu kahju tuleneb. 4.3 KarS § 163 kaitseb õigushüvena valimis- või hääletamistulemuste õigsust. Karistatavaks loetakse ainult need tegevused, mis on suunatud riigivõimu, kohaliku omavalitsuse ja Euroopa Parlamendi valimiste kahjustamiste vastu. Üksikisikut ei saa käsitada kannatanuna kriminaalmenetluses, mida toimetatakse kollektiivseid õigushüvesid kaitsva kuriteokoosseisu tunnustel. KarS § 163 sätestatud kuriteokoosseis ei kaitse individuaalõigushüvesid. Järelikult pole X asjas kannatanuks KrMS § 37 lg 1 mõttes ja sel põhjusel pole tal KrMS § 207 tulenevat kaebeõigust. Kaebus Riigiprokuratuuri määrusele.
5.X esindaja vaidlustas Riigiprokuratuuri 07.05.2024. a määruse. Kaebaja palub Riigiprokuratuuri määrus tühistada ja tagastada asi Riigiprokuratuurile menetlusse võtmise otsustamiseks. Alternatiivselt taotleb kaebaja tühistada täiendavalt ka Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuuri 11.04.2024. a kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatis kriminaalasjas nr 24750000024, algatada KarS § 163 tunnustel asjaolude täpsemaks välja selgitamiseks kriminaalmenetlus ning edastada kriminaalasja materjalid uurimisalluvusjärgsele uurimisasutusele kohtueelse menetluse läbiviimiseks. Oma taotlusi põhistab kaebaja kokkuvõtlikult järgmiselt. 5.1 Õige ei ole Riigiprokuratuuri seisukoht, et X pole asjas kannatanuks KrMS § 37 lg 1 mõttes. X kandideeris valimistel EKRE valimisnimekirjas ja ta oli erakonna üleriigilises valimisnimekirjas 22. kohal. Koos e-häältega sai EKRE valimistel 16,1% häältest, mis vastas 17-le parlamendikohale. X ei osutunud seega Riigikokku valituks. E-häälte kehtetuks tunnistamise korral kooskõlas RKVS § 601 lg 6 oleks EKRE saanud 23,6% häältest ja seega Riigikogus vähemalt 23 kohta. Sellisel juhul oleks X osutunud valituks. Seadusega vastuolus olevate e-häälte kehtivaks tunnistamine jättis seega X
2(4)
1-24-3340 Riigikogu mandaadist õigusvastaselt ilma ja talle tekitati kahju. Kaebaja jäi kuriteotunnustega teo tagajärjel ilma oma hüvest ehk Riigikogu mandaadist. 5.2 Riigiprokuratuur asus oma väidet põhjendamata seisukohale, et KarS § 163 teokoosseis ei kaitse individuaalõigushüvesid. See seisukoht ei ole õige. Kuigi üksikisik ei saa tõepoolest olla kannatanuks kollektiivse õigushüve suhtes, milleks KarS § 163 teokoosseisu puhul on õigus vabadele ja ausatele valimistele, on normi teleoloogiliselt tõlgendades on võimalik järeldada, et see kaitseb ka individuaalõigushüvesid. Viimaseks on näiteks õigus valida (aktiivne valimisõigus) ja olla valitud (passiivne valimisõigus). Seisukohta, et karistusõigusnormid, mis on mõeldud kaitsma eeskätt kollektiivseid õigushüvesid, võivad kaitsta ka teatud juhtudel üksikisikutest kannatanuid, toetab ka kohtupraktika (RKKKm 1-23-3265 p-s 18 toodu). Kuigi vaidlusalusel juhtumil ei olnud häälte ebaõige lugemine otseselt suunatud kindlate isikute vastu, ei eelda kannatanu menetluslik staatus toimepanija poolt kindla isiku vastu suunatud süütegu. Kuivõrd teoga riivati lisaks sellele, et X jäi ilma hüvest (Riigikogu liikme mandaat) ka tema passiivset valimisõigust, on kaebaja kannatanuks KrMS § 37 lg 1 mõttes. Seega tuleks kaebus rahuldada ning asi tagastada Riigiprokuratuurile sisuliseks läbivaatamiseks.
6.Juhul, kui kohus leiab, et asja ei tule saata Riigiprokuratuurile uueks läbivaatamiseks, palub kaebaja alternatiivselt alustada kriminaalmenetlust ja saata see uurimisalluvuse järgsele uurimisasutusele. 6.1 KarS § 163 näeb mh ette vastutuse häälte ebaõige lugemise eest. Viimase all tuleb mõista valimisvõi hääletamistulemuse ebaõiget fikseerimist, mis omakorda on see, kui loetakse kehtivaks hääled, mis on seaduse järgi kehtetud. RKVS § 601 lg 1 kohaselt on kehtetu elektrooniline hääl, mis ei ole Vabariigi Valimiskomisjoni (VVK) kehtestatud vormi kohane. 6.2 VVK otsuse nr 47 p 3.3.1 järgi peab elektroonilisel häälel olema EHAK kood ja siin ei ole mõeldud suvalist arvu. Kuna kõigil 2023. a Riigikogu valimistel antud e-häälte EHAK koodiks oli märgitud 0000 ja sellise koodiga haldusüksust Eesti Vabariigis pole, ei vasta e-hääled VVK otsuse nr 47 p-s 3.3.1 toodud vorminõuetele ja kõik 2023. a Riigikogu valimistel antud e-hääled on seega kehtetud. Seisukohta, et EHAK koodita hääl on kehtetu, toetavad ka RKVS § 601 lg 6 ning kehtiv kohtupraktika (RKPSJKo 5-21-15 p 27). Ringkonnaprokuratuur märkis 11.04.2024. a teatises, et parlamendivalimistel on EHAK kood kokkuleppeliselt 0000, kuid viidet selle kohta, kes, millal ja millisel õiguslikul alusel sellise kokkuleppe sõlmis, ei ole. Pealegi on öigusaktides sätestatud imperatiivsetest nõuetest kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Kokkuvõtlikult loeti 2023. a Riigikogu valimistel ebaõigesti kehtivaks kõik e-hääled ning selline tegu on kooskõlas KarS § 163 sätestatuga kuritegu. 6.3 VVK otsuse nr 47 p 3.1 sätestab, et elektrooniliselt allkirjastatud elektrooniline hääl on ASiC-E LT vormingus fail, mille nimi on teksti kujul e-hääletamise aeg (ajatempel). Faili laiend on .asice. Faili sees asub p-s 3.2 nimetatud salastatud (krüpteeritud) elektrooniline hääl ja valija elektrooniline allkiri. X on seisukohal, et kõikide e-häälte puhul kasutati tavapärasest erinevat digiallkirja kehtivuse kontrolli, mida ei ole õigusaktidega ette nähtud. VVK esimees kinnitas, et „valimiskasti saadetud ehääle juures oleva digiallkirja kehtivuse kontroll erineb kehtivuskontrollist teiste digiallkirjade puhul“. Järelikult on kõikide e-häälte digiallkiri tavapärasest erinev olukorras, kus see tegelikult peaks vastama õigusaktides (vt RKVS § 484 lg 4, EUTS § 24 lg 1, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 910/2014 art 32 lg 2) toodud standardnõuetele. Järelikult ei ole e-häälte allkirjad kehtivad, st tulemus ei ole korrektne. 6.4 Lisaks rikuti VVK otsuse nr 47 p 3.1 (vt käsiloleva määruse p 6.3). Kuigi seal pole otsesõnu välja toodud, on siiski ilmne, et p-s 3.1 nimetatud elektrooniline allkiri peaks olema kehtiv. Kehtetu elektrooniline e-hääl ei vasta otsuse nr 47 p 3.1 toodud nõuetele ning selline e-hääl on RKVS § 601 lg 6 kohaselt kehtetu. VVK luges sellele vaatamata kehtivaks e-hääled, millel oli kehtetu digiallkiri. Kaebaja poolt tõendina lisatud e-hääled olid antud sama meetodiga nagu ülejäänud 2023. a Riigikogu valimistel antud e-hääled. Kuna kõik e-hääled anti ühesuguse, kinnitatud valijarakenduse kaudu, siis puudutab probleem kõiki 2023. a Riigikogu valimistel antud e-hääli.
3(4)
1-24-3340
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb Riigiprokuratuuri 07.05.2024. a määrus jätta muutmata, sest prokuratuur on õigesti leidnud, et Xl ei ole kaebeõigust. Ringkonnakohus lisab omalt poolt järgmist.
8.Riigiprokuratuuri ja X esindajaga on põhjust nõustuda selles, et KarS § 163 teokoosseis kaitseb õigust vabadele ja ausatele valimistele, mis on demokraatliku riigi üks nurgakivi. Riik peab tagama, et rahva tahet peegeldavad valimised olid ausad ja tulemus moonutusteta. X esindaja on õigesti öelnud, et tegu on kollektiivse õigushüvega, mille suhtes ei saa üksikisik kannatanuks olla.
9.Ringkonnakohtu hinnangul ei kaitse KarS § 163 individuaalõigushüve (milleks on aktiivne ja passiivne valimisõigus) väga lihtsatel põhjustel. Esiteks pole õige kaebaja väide, et Riigiprokuratuuri tõlgendus jätaks aktiivse ja passiivse valimisõiguse kaitseta. Kaebaja jätab tähelepanuta, et üksikisiku aktiivse ja passiivse valimisõiguse kaitseks on kehtestatud KarS § 162. Teiseks viitab sellele, et teokoosseis ei kaitse individuaalõigushüvesid, kannatanute ringi piiritlemise ning teatud juhtudel ka kindlaks tegemise võimatus. Kuivõrd valimis- või hääletamisdokumendid on valimiste salajasuse tõttu isikustamata, siis on selge, et sedeli rikkumise, hävitamise, kõrvaldamise, võltsimise või häälte ebaõige lugemise korral ei õnnestuks tuvastada konkreetseid isikuid, kelle täidetud valimis- või hääletamisdokumente rikuti, hävitati, kõrvaldati, või võltsiti. Sel põhjusel tuleks kannatanuks tunnistada kõik valimistel osalenud inimesed, sest mõne KarS § 163 objektiivses teokoosseisus loetletud ja toime pandud teoga võidi riivata ükskõik kelle õigust valida. Paralleelselt võivad kõik valimistel kandideerinud inimesed valimis- või hääletamisdokumentide rikkumise, hävitamise või kõrvaldamise korral väita, et sellisel sedelil võis olla ka tema nimi. Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus prokuratuuriga nõustuvalt, et KarS § 163 teokoosseis pole mõeldud kaitsma individuaalõigushüvesid ning seetõttu ei saa X olla kannatanuks KrMS § 37 lg 1 mõttes.
10.Iseenesest annaks kaebuses toodu alust kaaluda, kas X võiks olla kannatanu KarS § 162 tunnustele vastavas kuriteos. Kaebaja keskseks väiteks on, et häälte ebaõige lugemise tõttu ei saanud ta õigusvastaselt Riigikogu liikme mandaati ning ringkonnakohus juba ütles eelnevalt, et inimese passiivset valimisõigust kaitseb KarS § 162, mis tagab valimisvabaduse seeläbi, et mitte kedagi ei tohi takistada olla valitud. Vaatamata sellele, et teoreetiliselt ei saa täiesti välistada KarS §-de 162 ja 163 ideaalkogumit, eeldab KarS § 162 kohaldamine konkreetse inimese aktiivse ja/või passiivse valimisõiguse ründamist. Kui tulla vaidlusaluse kaasuse juurde, siis siin ei nähtu kaebaja esitatud asjaoludest, et hääli loeti ebaõigesti sel põhjusel, et just tema ei osutuks valituks. Järelikult pole X kannatanuks ka KarS § 162 tunnustele vastavas kuriteos.
11.Viimaks märgib ringkonnakohus sedagi, et prokuratuuril on KrMS § 6 alusel kohustus alustada menetlust ka juhul, kui kuriteokaebuse on esitanud küll kaebeõiguseta isik, kuid ta kirjeldab oma kaebuses asjaolusid, mis võivad vastata mõnele kuriteokoosseisule. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul prokuratuuril seda kohustust ei olnud, sest kõigiti kohane on Majandus- ja korruptsioonikuritegude Prokuratuuri 11.04.2024. a teatises esitatud argumentatsioon selle kohta, miks pole X kuriteokaebuses esitatud asjaolude pinnalt põhjust kriminaalmenetlust alustada.
12.Eeltoodut silmas pidades jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 07.05.2024. a määruse muutmata. X esindaja kaebus jääb rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.