lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-24-3236/3

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 12.06.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-24-3236/3
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kaebus Riigiprokuratuuri tegevuse peale
Kuulutamise aeg
12.06.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
767
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-24-3236

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium

Määruse tegemise aeg ja koht

12. juuni 2024, Tallinn

Kohtuasja number

1-24-3236 (xxx)

Kohtunik

Inna Ombler

Kriminaalasi

XXi taotlus määrata talle Riigiprokuratuuri

1.aprilli vaidlustamiseks XX (ik xxx; viibib Viru Vanglas)

Õigusabi taotleja

riigi

õigusabi määruse

RESOLUTSIOON

Jätta XXi taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse saab esitada vaid advokaadi vahendusel, milleks on omakorda võimalik taotleda riigi õigusabi Riigikohtult. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE SENINE KÄIK

1.XX esitas Riigiprokuratuurile kuriteokaebuse prokurör A. Arnimi ja Viru Vangla ametniku E.M suhtes karistusseadustiku (KarS) §-de 89, 138, 114 - 25; 2901 lg 2 p 3, 312, 313, 314 lg 1, 323 järgi kvalifitseeritavate kuritegude tunnustel kriminaalmenetluse alustamiseks. Viidatud kuriteod on XXi hinnangul pandud toime seonduvalt prokuröri ja vanglaametniku poolt kriminaalmenetluses antud korraldustega, mille alusel ta sundpaigutati Tartu vanglasse ja otsiti läbi ning võeti ära tema dokumente. XXi hinnangul viidi tema suhtes läbi erinevaid menetlustoiminguid ilma õigusliku aluseta.
2.Riigiprokuratuur jättis 9. veebruari 2024 teatisega kriminaalmenetluse selle aluse puudumise tõttu kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 199 lg 1 p 1 järgi alustamata.

1-24-3236 Teatise põhiseisukohad on järgmised. Viru Vangla menetluses on kriminaalasi nr xxx XXi kahtlustuses KarS §-de 120 lg 1, 121 lg 2 p 3 ja 274 lg 2 p 3 järgi kokku kuues kuriteoepisoodis, kus kannatanuteks on vanglaametnikud. Vanglaametnik E.M määruse alusel määrati XXile nimetatud kriminaalasjas üksnes ekspertiis. Viru ringkonnaprokuratuuri taotlusel määras Viru Maakohus, et XX paigutatakse ekspertiisi tegemise jaoks raviasutusse, s.o Tartu Vangla meditsiiniosakonda. Kuigi XX on viidanud erinevatele seadusesätetele, puuduvad kuriteokaebuse faktilistes asjaoludes viited mõnele kuriteole.

3.XX vaidlustas kriminaalmenetluse alustamata jätmise Riigiprokuratuuris.
4.Riigiprokuratuur jättis 1. aprilli 2024 määrusega XXi kaebuse rahuldamata. Juhtiv riigiprokurör nõustus kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises esitatud põhjendustega. Vastuseks XXi kaebusele selgitas juhtiv riigiprokurör, et XX paigutati sunniviisiliselt raviasutusse kohtumääruse alusel, mitte vanglaametniku ega prokuröri vastava otsustusega. Lisaks selgitas juhtiv riigiprokurör, et kriminaalmenetluse läbiviimisel on vanglaametnik ja prokurör juhindunud kriminaalmenetluse seadustiku sätetest. Seetõttu pole alust eeldada, et nad võiksid olla pannud toime mõne kuriteo. Samuti selgitas juhtiv riigiprokurör, et XXit ei mõistetud Riigikohtu otsusega 3-1-1-4112 õigeks, vaid kriminaalasi saadeti tagasi maakohtusse uueks arutamiseks.
5.3. juunil 2024 registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus XXi riigi õigusabi taotlus, milles ta soovib riigi õigusabi, vaidlustamaks advokaadi vahendusel ringkonnakohtus KrMS § 208 lg 1 alusel Riigiprokuratuuri 1. aprilli 2024 määrust alustamata jäetud kriminaalasjas nr xxx.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohtunik jätab XXi riigi õigusabi taotluse selle perspektiivituse tõttu rahuldamata.
7.Majandusliku seisundi teatises on XX deklareerinud, et tal puudub vara ja sissetulek. Võlgnevusi on XXil teatises märgitu kohaselt 18 000 euro ulatuses. Ühtlasi on XX vangla ülalpeetav. Eelneva pinnalt on põhjendatud riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 tähenduses eeldada, et XX ei suudaks tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudaks teha seda üksnes osaliselt.
8.Samas ei võimalda eelmärgitu XXi riigi õigusabi taotlust veel rahuldada. Lisaks tuleb hinnata, kas ei esine RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseid. XX taotleb riigi õigusabi selleks, et vaidlustada advokaadi vahendusel Riigiprokuratuuri 1. aprilli 2024 määrust. XXi taotlusest tulenevalt on ringkonnakohtul võimalik kohustada prokuratuuri alustama kriminaalmenetlust prokuröri ja vanglaametniku poolt sooritatud kuritegude uurimiseks. Arvestades XXi kuriteokaebuse väiteid, on prokuröri ja vanglaametniku väidetavad kuriteod seotud kriminaalmenetluses nr xxx tehtud menetlusotsustustega. On aga vähetõenäoline, et need asjaolud võiksid anda alust Riigiprokuratuuri määruse tühistamiseks ja kriminaalmenetluse alustamiseks.

1-24-3236

9.Ringkonnakohtuniku hinnangul on prokuratuur kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises ja kaebuse rahuldamata jätmise määruses selgitanud ammendavalt, miks on XXi esitatud asjaolud kriminaalmenetluse alustamiseks ebapiisavad. Prokuratuur on tõlgendanud menetlus- ja karistusseadustiku norme asjakohaselt. XX leiab, et tema suhtes on kriminaalmenetluses tehtud mitmeid toiminguid õigusvastaselt. Sel juhul on XXil olnud võimalik vaidlustada nende toimingute õiguspärasust sama kriminaalmenetluse raames, mille käigus neid toiminguid tehti. Nähtuvalt kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatisest, on XX seda vähemalt mõningal määral ka teinud, kuid tema etteheited jäid tagajärjetuks. Viiteid, et menetleja oleks kõnealuse kriminaalmenetluse läbiviimisel tegutsenud õigusvastaselt või koguni pannud toime mõne kuriteo, ei esine. Prokuratuur on selgitanud XXile, et tema etteheited prokurörile ja vanglaametnikule ei ole kriminaalasja materjali pinnalt asjakohased ka faktiliselt. Nii on prognoositav, et isegi, kui XXi nimel esitaks ringkonnakohtule kaebuse advokaat, on kriminaalmenetluse alustamine välistatud ja kaebus jääks rahuldamata. Seega on riigi õigusabi taotlus advokaadi vahendusel ringkonnakohtule kaebuse esitamiseks perspektiivitu.
10.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 208 lg-st 1, § 41 lg-st 3 ja RÕS § 7 lg 1 pst 5 jätab ringkonnakohus XXi taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.