Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

Viktor Melnitšenkot süüdistatakse KarS § 184 lg 1 järgi narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises suures koguses (s.o koguses, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt 10 inimesele), mis seisneb selles, et tema ebaseaduslikult omandas kohtueelse menetlusega tuvastamata kohas, -isikult ja täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 11.04.2023 kella 10.51, suures koguses narkootilise aine amfetamiini sisaldusega ainet, mida seejärel valdas ebaseaduslikult. Eelnevalt ebaseaduslikult omandatud amfetamiini sisaldusega ainet hoidis ta ebaseaduslikult enda elukohas aadressil Xxx, kuni 11.04.2023 kella 10.51-ni, mil seal teostatud läbiotsimise käigus andis ta politseile vabatahtlikult välja toast laua pealt: - soonkinnisega kilekoti, milles 32,50 grammi valkjat tükilist pulbrit, mis sisaldab 22%, s.o 7,15 grammi puhast amfetamiini; - 2 soonkinnisega kilekotti, milles kokku 1,72 grammi pruunikat ainet, mis sisaldab 13%, s.o 0,22 grammi puhast amfetamiini, ja lisaks jälgedena, s.o alla 1% metüleendioksümetamfetamiini (MDMA), s.o kokku 34,22 grammi ainet, mis sisaldab kokku 7,37 grammi puhast amfetamiini ja jälgedena MDMA-d. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, v.a meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin ja MDMA kuuluvad NPALS § 3-1 lg 1 ja § 4 lg 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud määruse „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 3-1 lg 3 kohaselt loetakse narkootilise aine suureks koguseks kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt 10 inimesele. 10 inimesele narkojoobe tekitamiseks piisab keskmiselt amfetamiini puhul 1,3 g puhtast ainest, MDMA puhul 1,4 g puhtast ainest vastavalt EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni 04.02.2021 vastusest järelepärimisele. Seega käideldi käesolevalt narkootilist ainet amfetamiini koguses, millest piisab narkojoobe tekitamiseks keskmiselt ca 57 inimesele (7,37/1,3x10=56,69)

Seega oma eelkirjeldatud tahtliku tegevusega pani Viktor Melnitšenko toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Viktor Melnitšenko, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 21.05.2024 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Viktor Melnitšenko süüdi tunnistamist Kars § 184 lg 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 2 aastat 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 11.04.2023 kell 10.12 kuni kell 13.29, s.o 1 (üks) päev, ning ära kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 2 (kahe) aasta, 5 (viie) kuu ja 29 (kahekümne üheksa) päeva pikkune vangistus. KarS § 74 lg 1, 2, 3 alusel määrata, et vangistus jääb tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all talle käitumiskontrolli ajaks pandud KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, mille kohaselt kohustub: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2-1 alusel kohustada süüdistatavat käitumiskontrolli ajal mitte omama ega tarbima narkootilisi ega psühhotroopseid aineid, v.a vastava vajaduse ilmnemisel arsti ettekirjutusel ainult isiklikuks kasutamiseks arsti poolt raviotstarbel määratud kogustes ja regulaarsusega. KarS § 75 lg 2 p 5 ja süüdistatava nõusoleku alusel kohustada süüdistatavat käitumiskontrolli ajal jätkama osalemist SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse ambulatoorsel rehabilitatsiooniteenusel ehk järelteenusel. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada süüdistatavat käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja valitud sotsiaalprogrammis. Süüdistatava nõusolekul ning juhindudes KarS § 184 lg 5 p 2, § 83-2 lg 1, konfiskeerida Harju Maakohtu 14.07.2023 kohtumääruse 1-23-4216 alusel arestitud Viktor Melnitšenko sularaha 980 (üheksasada kaheksakümmend) eurot, mis asub Rahandusministeeriumi Swedbank AS arvelduskontol nr XXX. Asitõendid KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (sh narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. KarS § 191 alusel kohus konfiskeerib narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes KarS § 83 lg 4, § 191 ja KrMS § 126 lg 3 p 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega järgmist: narkootilised ained (EKEI keemiaosakonnas) – konfiskeerida ja hävitada; soonkinnisega kilekotid, digitaalkaal (PPA asitõendite hoidlas) – hävitada. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 3 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäärast osa, s.o 1812,50 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel ekspertiisikulu 168 eurot ja määratud kaitsjatele makstud tasu 263, 52 eurot riigituludesse. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt

menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.