lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-24-1956/24

Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 04.06.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-24-1956/24
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod
Kuulutamise aeg
04.06.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1152
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-24-1956/17Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval26.04.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

4. juuni 2024, Tallinn

Kriminaalasja number

1-24-1956

Kohtukoosseis

Markus Kärner, Orvi Koik, Janika Kallin

Kriminaalasi

Heiki Tõnissoni süüdistuses KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3, § 120 lg 1, § 1573 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 26. aprilli 2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatav Heiki Tõnisson, apellatsioon

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Heiki Tõnissoni apellatsioon läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse saab esitada vaid advokaadi vahendusel, milleks on omakorda võimalik taotleda riigi õigusabi Riigikohtult. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Pärnu Maakohus tegi 26. aprillil 2024 kokkuleppemenetluses otsuse, millega tunnistas Heiki Tõnissoni süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p-de 2, 3, § 120 lg 1, § 1573 lg 1 järgi ja mõistis talle karistuseks KarS § 63 lg 2, § 64 lg 1, § 68 lg 1 alusel kokkuvõtlikult 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Mõistetud vangistuse jättis kohus KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata katseajaga 1 aasta ja 6 kuud. Sama otsusega mõistis kohus H. Tõnissonilt välja tsiviilhagid ja menetluskulud.

Sarnased lahendid

Isikuvastased süüteod
  • 19.08.20261-26-3913/9Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
  • 18.08.20261-26-4516/11Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 18.08.20261-26-5249/18Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20261-26-5865/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 13.08.20261-26-5751/8Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 12.08.20261-26-4690/13Viru Maakohus Narva kohtumaja
2.Kohtuotsuse sai H. Tõnisson kätte 26. aprillil 2024. Seega oli KrMS § 319 lg-s 2 sätestatud 15-päevase apellatsiooni esitamise viimane päev 13. mai 2024. Nimetatud tähtaja jooksul laekus Tallinna Ringkonnakohtusse H. Tõnissoni apellatsioon, milles ta vaidlustab enda süüdimõistmist KarS § 121 lg 2 p-de 2,3, § 120 lg 1, § 1573 lg 1 järgi ja taotleb sisuliselt

1-24-1956 kriminaalasja saatmist tagasi prokuratuuri, et oleks võimalik asja lahendamine edasiselt üldmenetluses. Lisaks viitab apellant asjaoludele, mille tõttu kokkuleppe sõlmimine ei olnud vabatahtlik.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3.Ringkonnakohus jätab H. Tõnissoni apellatsiooni läbi vaatamata kahel erineval põhjusel. Apellatsiooni punktide 1-5 osas jääb apellatsioon läbi vaatamata kaebeõiguse puudumise tõttu (I). Apellatsiooni p-de 6-8 osas jääb apellatsioon läbi vaatamata, sest see on ilmselt põhjendamatu (II). (I) Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine kaebeõiguse puudumise tõttu
4.KrMS § 318 lg 4 järgi saab kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kokkuleppemenetluse regulatsiooni (9. peatüki 2. jao sätete) või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Samuti saab süüdistatav apellatsiooni esitada siis, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
5.Apellatsiooni p-des 1-5 kirjeldab apellant, et süüdistus on ebaõige C, N, Q, X ja ahistava jälitamise intsidendis. Apellatsiooni p-des 1-4 on ilmne, et apellant vaidlustab üksnes faktilisi asjaolusid. Punktis 5 leiab apellant, et ahistava jälitamise osas on tema liikumisi tõlgendatud jälitamisena, kuigi tal oli liikumisteks eluliselt vajalikud põhjused. Sisuliselt on ka see etteheide käsitatav süüdistusversiooniga mittenõustumisena, mitte väitena, et süüdistuses kirjeldatud tegu ei oleks kuritegu. Kokkuleppes kirjeldatakse H. Tõnissoni käitumist, kui sellist, millega otsiti järjepidevalt Cga kontakti, jälgiti teda ning sekkuti muul viisil kannatanu tahte vastaselt tema eraellu nii, et sellega häiriti teadlikult ja tahtlikult oluliselt kannatanu tavapärast elukorraldust. Seega ei vaidlusta ka selles osas apellant seda, et kokkuleppes kirjeldatud tegu ei oleks kuritegu, vaid leiab, et ta ei ole sellist tegu toime pannud.
6.Riigikohus on selgitanud, et lahendades KrMS § 318 lg 4 alusel küsimust, kas kokkuleppes kirjeldatud tegu on kuritegu, peab ringkonnakohus võrdlema kokkuleppes toodud teokirjeldust karistusseadustiku eriosa sätte dispositsioonis sisalduvaga ja otsustama, kas kirjeldatud faktilised asjaolud on selle sätte alla subsumeeritavad. Ringkonnakohtul ei ole võimalust ega pädevust KrMS § 318 lg 4 raames hinnata seda, kas kokkuleppes kirjeldatud faktilised asjaolud on tõendamist leidnud. Olukorras, kus apellatsioonis ei tugineta KrMS § 318 lg-s 4 toodud alustele, pole isikul õigust maakohtu otsuse peale kaebust esitada ja ringkonnakohus peab jätma apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. (Riigikohtu 19. oktoobri 2023. a määrus asjas nr 1-22-5228, p-d 33-34). H. Tõnisson ei vaidlusta seda, et kokkuleppes kirjeldatud teod on kuriteod. Ta vaidlustab seda, et need ei ole tõendamist leidnud. Viimase osas aga kokkuleppemenetluse korral apellatsiooniõigust ei ole. Neil põhjusil jätab ringkonnakohus apellatsiooni p-d 1-5 KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. (II) Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine ilmse põhjendamatuse tõttu
7.Apellatsiooni p-des 6-8 väidab apellant, et kokkuleppemenetluses rikuti kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme (KrMS-i 9. peatüki 2. jao sätteid), st kokkuleppe

2(3)

1-24-1956 sõlmimine ei olnud tema vaba tahe, advokaat ja prokurör survestasid H. Tõnissoni lubamatult kokkuleppega nõustuma.

8.Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab eelmenetluses üksmeelselt, et H. Tõnissoni apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata.
9.Apellatsiooni taotlused piirduvad taotlusega maakohtu otsus tühistada ja tagastada kriminaalasi prokuratuurile. Apellatsioonis ei ole taotletud ühegi tõendi uurimist ringkonnakohtus. Ainsaks apellatsioonile lisatud tõendiks on epikriis, mis kajastab andmeid apellandi tervisliku seisundi kohta. Apellatsiooni etteheiteid advokaadi ja prokuröri suunal see tõendada ei saa. KrMS § 321 lg 2 p-de 4 ja 5 kohaselt tuli H. Tõnissonil märkida apellatsioonis ära kõik taotlused ja tõendid, mida on vaja ringkonnakohtus uurida. Järelikult eeldab apellant, et maakohtu otsuse tühistamise ja kriminaalasja tagastamise prokuratuuri võiksid tingida apellatsiooni enda väited. Ringkonnakohtule on eelmenetluses selge, et pelgalt nendest apellatsiooni rahuldamiseks ei piisa. Vähimaidki viiteid kokkuleppemenetluse reeglite rikkumisele asjas ei esine.
10.KrMS § 245 lg 1 p-de 7, 8 ja 9 kohaselt peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele muu hulgas kuriteo asjaoludes, kuriteo kvalifikatsioonis, kuriteoga tekitatud kahju laadis, suuruses ja karistuse liigis ning määras. H. Tõnissoni süüdimõistmine maakohtu otsusega KarS § 121 lg 2 p-de 2,3, § 120 lg 1, § 1573 lg 1 järgi vastab sellele, milles H. Tõnisson, tema kaitsja ja prokuratuur leppisid kokku
18.aprilli 2024 kokkuleppe p-des 3-6 (III kd, tl 231-232). Pärnu Maakohtu 26. aprilli 2024 istungisalvestise kohaselt küsitles maakohus H. Tõnissoni põhjalikult, selgitas talle nii kokkuleppemenetlusest tulenevaid õigusi ja kohustusi, sh õigust kokkuleppemenetlusest loobuda ja kaebekorrale kehtivaid piiranguid. Lisaks küsitles maakohus H. Tõnissoni kokkuleppe sõlmimise asjaolude kohta. Kohus küsis sõnaselgelt, kas H. Tõnisson sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult ja ega keegi teda ei sundinud. Viimaks küsis kohus H. Tõnissonilt, kas ta jääb kokkuleppe juurde. Apellant kinnitas maakohtule, et talle on õigused ja kohustused, samuti süüdistus, kokkulepe arusaadavad ja ta nõustub sellega ja keegi teda kokkuleppe sõlmimiseks ei sundinud (Kohtuistungi salvestis, alates 21:55: Kohus: Kas selline kokkulepe oli teie vaba tahe? Keegi ei sundinud? H. Tõnisson: See oli kokkulepe jah. Kohus: Keegi teid sellist kokkulepet sõlmima ei sundinud? H. Tõnisson: Ei, absoluutselt. Kohus: Ei sundinud.). Maakohtu istungil küsitles kohus süüdistatavat pikalt ja põhjalikult. Juhul, kui H. Tõnisson tegelikkuses polnuks kokkuleppemenetlusega nõus, olid tal küllaldased võimalused selle väljendamiseks. Arvestades kokkuleppele antud allkirja ja maakohtu istungil avaldatut, oli süüdistatav seega nõus enda süüditunnistamisega KarS § 121 lg 2 p-de 2,3, § 120 lg 1, § 1573 lg 1 järgi. Neil põhjustel on kolmeliikmeline koosseis üksmeelsel seisukohal, H. Tõnissoni apellatsioon punktide 6-8 osas tuleb jätta läbi vaatamata, sest see on ilmselt põhjendamatu. (allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.08.20261-26-4598/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20261-26-5660/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja