Kalju Nõmme süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 118 lg 1 p 1 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 8. aprilli 2024. a otsus lühimenetluses
Apellatsiooni esitaja
süüdistatava Kalju Nõmme kaitsja Leelo Viil ja süüdistatav Kalju Nõmme
Süüdistatav
Kalju Nõmme, isikukood 35611295731, ülejäänud isikuandmed maakohtu otsuses (kd II tlk 190)
Prokurör
Lauri Jõgi
Kaitsja
Leelo Viil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Kalju Nõmme apellatsioonkaebus läbi vaatamata.
2.Jätta süüdistatava Kalju Nõmme kaitsja Leelo Viili apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
3.Määrata Vanalinna Advokaadibüroo advokaadile Leelo Viilile makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Kalju Nõmmele apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 175,68 eurot (summa sisaldab käibemaksu) ning jätta see kulu süüdimõistetu kanda.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.
Maakohtu otsus (vaidlustatud osas).
1.Kalju Nõmmele esitati süüdistus KarS § 118 lg 1 p 1 järgi, sest ta lõi 9. novembril 2023. a kella 21.13 paiku Tallinnas Endla 53 asuva Grossi poe juures kaks korda noaga X. Süüdistatav tekitas kannatanule tervisekahjustuse ja põhjustas ohu X elule.
2.Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 8. aprilli 2024. a otsusega tunnistati Kalju Nõmme talle esitatud süüdistuses süüdi ning teda karistati vangistusega 6 aastat, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra. Kandmisele kuuluva 4 aasta pikkuse vangistust hakati kooskõlas KarS § 68 lg 1 arvestama alates Kalju Nõmme kahtlustatavana kinnipidamisest 12. detsembrist 2023. a. Maakohus määras, et süüdistatava suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Lisaks lahendas kohus tsiviilhagi, asitõendite suhtes kohaldatavad meetmed ning menetluskulud.
3.Süüdistatavale karistust mõistes märkis maakohus esmalt, et kuna KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on võimalik karistuseks mõista 4-12 aasta pikkust vangistust, on keskmine karistusmäär seega 8 aastat vangistust. Kalju Nõmme karistust kergendavaks asjaoluks on ainult süüdistatava kõrge iga KarS § 57 lg 1 p 7 alt 2 mõttes. Muid kohtuvaidluses esile tõstetud karistust kergendavaid asjaolusid ei ole. Esiteks pole puhtsüdamlikku kahetsust KarS § 57 lg 1 p 3 alt 2 mõttes, sest süüdistatav kahetseb ainult seda, millised tagajärjed kaasnevad tehtuga talle. Karistust kergendavaks asjaolu KarS § 57 lg 1 p 2 järgi ei esine. Esiteks ei avaldanud Kalju Nõmme valmisolekut, et hüvitab vabatahtlikult kannatanule tekitatud kahju. Teiseks peaks kahju olema juba mingis osas hüvitatud, kuid seda ei ole tehtud. Süüdistatav ei ilmunud süü ülestunnistamisele, järelikult ei ole põhjust kohaldada ka KarS § 57 lg 1 p 3 alt 1. Kuivõrd kohus ei nõustunud süüdistatavaga selles, et too tegutses hädakaitses ning tuvastas, et Kalju Nõmme ei olnud teoeelselt hingelise erutuse seisundis või solvunud, siis ei esine ka kergendavaid asjaolusid KarS § 57 lg 1 p-de 6 ja 8 järgi. Raskendavaid asjaolusid pole. KarS § 58 p 8 sätestatud raske tagajärje põhjustamine on hõlmatud KarS § 118 lg 1 p 1 süüteokoosseisuga ning KarS § 59 keelab selle arvestamise.
4.Maakohus nentis, et lisaks karistust kergendavatele ja raskendavatele asjaoludele tuleb arvestada ka muid süü suurust mõjutavaid asjaolusid. Kuigi Kalju Nõmme lõi kannatanut noaga kavatsetult ja põhjustas eluohtliku tervisekahjustuse kaudse tahtlusega, viitab keskmisest väiksemale süüle see, et noalöögid anti lühikese ajavahemiku jooksul. Kannatanu oli mõnda aega pärast rünnet võimeline kõndima, haiglaravi oli lühiajaline (4 päeva) ning täiendav järelravi ei olnud vajalik. Tervisekahjustus ei olnud püsiv ega väga pika kuluga. KarS § 118 sanktsioon hõlmab endas ka olulisemalt raskemaid tagajärgi (nt KarS § 118 lg 1 p-d 2, 6 või 7). Samas lõi süüdistatav kannatanut noaga ilma mõistliku põhjuseta (tõenäoliselt selleks, et saada oma valdusesse viinapudel) ning ei tundnud teojärgselt kannatanu käekäigu vastu mitte mingisugust huvi.
5.Eripreventiivsete kaalutluste juures tuleb silmas pidada, et Kalju Nõmme puhul on süütegusid soodustavaks teguriks alkoholi (kuri)tarvitamine, kuid süüdistatav selles probleemi ei näe. Lisaks pole eelmise kuriteo järgselt vabaduses viibitud 11 aastat mõjutanud isikut oma elu korrigeerima viisil, mis välistaks uued, rasked vägivallakuriteod. Järelikult tuleb eripreventiivsetel kaalutlustel Kalju Nõmmele mõista tema süü suurusest mõnevõrra raskem karistus. Üldpreventiivsed eesmärgid ei tingi karistuse mõistmist süü suurusest enama karistusega. Kaitsja taotletud KarS § 61 kohaldamiseks alust pole, sest Kalju Nõmme puhul esineb vaid üks karistust kergendav asjaolu, milleks on kõrge vanus.
6.KarS §-de 73 ja 74 kohaldamist ei peeta kohtupraktikas võimalikuks, kui süüdlasele mõistetud vangistus on pikem kui 5 aastat. Lühimenetluse korral tuleb lähtuda mõistetud, mitte vähendatud karistuse pikkusest ning ka olukorras, kus Kalju Nõmmele oleks mõistetud 5 aasta pikkune vangistus, poleks põhjust teda tingimisi vabastada eripreventiivsete kaalutluste tõttu.
8.Maakohus tegi otsuse tervikteksti kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks vahetult pärast lahendi kuulutamist 8. aprillil 2024. a, Kalju Nõmme kinnitas otsuse kättesaamist oma allkirjaga (kd II tlk 204). Apellatsioonid.
9.Maakohtu otsuse vaidlustasid Kalju Nõmme kaitsja ja süüdistatav ise. Kaitsja apellatsioon laekus ringkonnakohtule 7. mail 2024.a, süüdistatava oma 14. mail 2024. a.
10.Kaitsja ei nõustunud Kalju Nõmmele mõistetud karistusega. Apellant taotleb Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 8. aprilli 2024. a otsuse tühistamist Kalju Nõmmele mõistetud karistuse osas ning palub ringkonnakohtul teha uus otsus, millega mõista Kalju Nõmmele kergem karistus, kohaldades KarS §-de 75 ja 75 sätteid.
11.Apellandi hinnangul ei ole õige maakohtu seisukoht, et Kalju Nõmme süüd suurendab asjaolu, et ta lõi kannatanut ilma põhjuseta. Süüdistatava ütlustega on tõendatud, et kannatanu solvas teda ning kehtiva kohtupraktika järgi võib hädakaitse seisundi tekkimise aluseks olla ka selline õigusvastane rünne, mis ei vasta ühegi süüteokoosseisule. Kalju Nõmmel tekkis hädakaitseõigus, mille piire süüdistatav ületas. Kohtupraktikas on aktsepteeritud karistuse kergendamist olukorras, kus kannatanu loob ise enda jaoks ohtliku olukorra, mis soodustab tema suhtes kuriteo toime panemist. Sellisteks (ja Kalju Nõmme karistust kergendavateks) asjaoludeks on antud juhul kannatanu asotsiaalne eluviis, pidev poe taga liikumine ja alkoholi liigtarvitamine.
12.Vale on maakohtu seisukoht, et karistust kergendava asjaoluna ei esine puhtsüdamlikku kahetsust KarS § 57 lg 1 p 3 alt 2 mõttes. Kalju Nõmme kahetses oma tegu ning see kahetsus oli siiras. Ka oli süüdistatav valmis hüvitama kannatanule vabatahtlikult tekitatud kahju. Süüdistatava vanusest ja senisest elukäigust tingituna ei suuda ta oma mõtteid ladusalt väljendada.
13.Karistuse täielik või osaline tingimisi kohaldamata jätmine oleks kehtiva kohtupraktika valguses võimalik, kui Kalju Nõmmele kohaldataks sanktsiooni alamäära lähedast vangistust. Maakohus ei põhjendanud veenvalt, miks Kalju Nõmme puhul pole otstarbekas vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine.
14.Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et eripreventiivsete kaalutluste puhul mängib rolli süüdistatavale 2006. aastal mõistetud vangistus. Selle kandmiselt vabanes Kalju Nõmme tingimisi ennetähtaegselt 11. septembril 2012. a ja karistus arhiveeriti. Mis puudutab alkoholi kui võimalikku riskitegurit, siis seda on võimalik maandada KarS § 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustusega. Kohus leidis, et Kalju Nõmme kõrge iga pole karistuse kohaldamisel olulise kaaluga, kuid kõrges eas süüdistatava tervis võib kinnipidamisasutuses viibimise tõttu halveneda. Katseaja ja käitumiskontrolli kohaldamine on uute kuritegude ära hoidmiseks piisav, kinnipidamisasutuses peaksid viibima vaid kõige ohtlikumad kurjategijad ja seda Kalju Nõmme pole. Ringkonnakohtu seisukoht.
15.Kalju Nõmmele anti motiveeritud kohtuotsus allkirja vastu kätte kohtusaalis, vahetult pärast lahendi kuulutamist 8. aprillil 2024. a. KrMS § 319 lg 2 kohaselt esitatakse apellatsioon ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Eeltoodu tõttu tuleb Kalju Nõmme apellatsioonkaebus jätta läbi vaatamata, sest see pole tähtaegne. Kaebetähtaja ennistamise taotlust süüdistatav ei esitanud.
16.Kaitsja apellatsioon on küll tähtaegne, kuid see on ilmselgelt põhjendamatu.
17.Valitseva arvamuse järgi tuleb edasikaebemenetluses maakohtu mõistetud karistusse sekkuda üksnes erandjuhtudel siis, kui on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine (nt RKKKo 1-17-1629). Ringkonnakohus ei näe apellatsioonis maakohtu kaalutlusotsustuse tühistamist tingivaid argumente, sest maakohus võttis süüdistatavale karistust määrates arvesse kõiki seda mõjutavaid tegureid ning lõpliku karistusmäära kujunemine on jälgitav (vt ka RKKKo 1-19-4150).
18.Maakohus analüüsis põhjalikult võimalikku hädakaitset ja kannatanu poolset teoprovokatsiooni (vt maakohtu otsuse p-d 28-32). Mis puudutab võimalikku hädakaitset, siis maakohtu põhjalikke ja tõendipõhiseid argumente apellatsioonis ei kummutata. Apellandi hinnangul on süüdistatava ütlustega tõendatud, et X solvas teda, kuid maakohus tunnistas Kalju Nõmme ütlused selles osas ebausaldusväärseks (vt maakohtu otsuse p-d 19, 30-32). Seda, et maakohus tegi süüdistatava ütlusi hinnates vigu, apellant ei väida.
19.Kaitsja väide, et Kalju Nõmme karistust kergendavateks asjaoludeks on kannatanu asotsiaalne eluviis, pidev poe taga liikumine ja alkoholi liigtarvitamine, on kolleegiumi arvates karistuse mõistmise kontekstis täiesti asjakohatu.
20.Maakohtu järeldus, et Kalju Nõmme pole oma tegu siiralt kahetsenud, põhineb süüdistatava sõnadel ning avaldustel, mis on helisalvestatud ja protokollitud. Tehtu puhtsüdamlik kahetsemine erilist sõnameisterlikkust ei eelda. Ringkonnakohus märgib, et arusaam isiku kahetsuse siirusest kujunes asja arutaval kohtul vahetult, suulise kohtumenetluse käigus ning maakohus on tajutut otsuses kirjeldanud (39-42).
21.Mis puudutab kahju vabatahtlikku hüvitamist, siis seda on maakohus samuti ammendavalt käsitlenud. Lisaks läheb apellant mööda kohtuotsuse p-s 42 sisalduvast argumendist, mille kohaselt pole Kalju Nõmme kannatanule tekitatud kahju hüvitama hakanudki.
22.Apellant on seisukohal, et maakohus pidanuks Kalju Nõmmele mõistetud vangistuse jätma osaliselt või täielikult tingimisi kohaldamata. Kolleegium märgib, et esiteks on süüdistatava karistusest tingimuslik vabastamata jätmine selline diskretsiooniotsus, mida kohus ei pea tegelikult üldse eraldi põhjendama (RKKKo nr 3-1-1-116-12). Teiseks on maakohus õigesti öelnud, et kohtupraktika on väga järjekindel selles, et tingimisi vabastatu katseaeg peab olema mõistetud vangistusest pikem ning KarS §-de 73 ja 74 alusel ei saa tingimisi karistusest vabastada isikuid, kellele on mõistetud karistuseks pikem vangistus kui 5 aastat (vt siinkohal ka maakohtu viidatud RKKKo 3-1-1-83-12 p 10).
23.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium esitatud apellatsiooni läbi vaatamata. Apellant esindas süüdistavat riigi õigusabi korras ning taotleb tasu kindlaksmääramist ja hüvitamist. Kaitsja taotlus tuleb rahuldada. Määrata Vanalinna Advokaadibüroo advokaadile Leelo Viilile makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Kalju Nõmme apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 175,68 eurot (summa sisaldab käibemaksu) ning jätta see kulu Kalju Nõmme kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.