lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-23-1011/52

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 16.05.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-23-1011/52
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
16.05.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
743
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-23-1011/23Viru Maakohus Narva kohtumaja07.03.20231-23-1011/29Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja24.08.20231-23-1011/34Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium13.09.20231-23-1011/45Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja16.04.2024

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
1-25-7341/6Viru Maakohus Narva kohtumaja29.12.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

16. mai 2024, Tartu

Kriminaalasja number

1-23-1011 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 16. aprilli 2024 määrus Nikita Anini tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Nikita Anin (isikukood 39305213773), määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.Viru Maakohtu 7. märtsi 2023 otsusega karistati Nikita Aninit KarS § 199 lg 2 p-de 7, 9 järgi 6 kuu vangistusega, mida KarS § 65 lg 2 ja § 73 lg 4 alusel suurendati Viru Maakohtu
18.oktoobri 2022 otsusega asjas nr 1-22-5326 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 27 päeva vangistust, võrra ning mõisteti N. Aninile liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse kandmise alguseks N. Anini kahtlustatavana kinnipidamine 28. jaanuar 2023. Karistuse kandmise aja lõpp 24. august 2024.
2.Viru Maakohtu 16. aprilli 2024 määrusega jäeti N. Anin ennetähtaegselt vangistusest vabastamata.
2.1.
Maakohus luges positiivseks, et N. Anin on vanglas töötanud, õpib riigikeelt, tal on vabaduses olemas elu- ja töökoht. Elukoht oli N. Aninil ka kuritegude toimepanemise ajal ja see ei takistanud tal uute kuritegude toimepanemist.
2.2.Süüdimõistetu käitumine ei ole vangistuses olnud õiguskuulekas, tal on distsiplinaarkaristus. Seega, kui ta ei ole võimeline järgima käitumisreegleid viibides kontrollitud keskkonnas, ei saa olla kindel, et vabaduses hakkaks ta käituma õiguskuulekalt. Vangla iseloomustuse järgi on N. Aninit korduvalt karistatud, tema käitumine on impulsiivne ja ta ei hooli enda tegude tagajärgedest. Lisaks on süüdistatav uue kuriteo toime pannud katseajal, seda juba kuu aega hiljem pärast kohtuotsust. Varasem reageerimine süüdimõistetu käitumisele mõju avaldanud ei ole. Isikut tingimisi ennetähtaegselt vabastades peab kohtus tekkima veendumus, et karistus on enne lõpptähtaja saabumist täitnud nii eri- kui üldpreventiivse eesmärgi, kuid maakohtul sellist veendumust tekkinud ei ole. Kuna kinnipeetav

ei käitunud eelneval katseajal ja vangistuses korrektselt, siis ka sellel korral ei ole eluliselt usutav tema poolt erinevate katseaja nõuete korrektne täitmine. Puudub veendumus, et ta suudab täita kontrollnõudeid ja kohustusi ega pane toime uusi kuritegusid.

3.Viru Maakohtu 16. aprilli 2024 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu N. Anin, kes ei ole nõus maakohtu määrusega, palub see uuesti üle vaadata ning otsust muuta. N. Anin toob välja, et tema tervislik seisund on muutunud vangistuses järjest halvemaks – tabletiravi mõjub, aga vaja oleks rahulikku keskkonda. Pärast karistuse lõppu on olukord süüdimõistetuga sama. Oma eksimustest on N. Anin aru saanud. Vangla arvamus ei ole kohtule siduv, aga see on kinnipeetava käitumist kõige lähemalt jälgiv institutsioon. Süüdimõistetu soovib võimalust enda tõestamiseks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Kohtukolleegiumi hinnangul on määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, mistõttu jääb see KrMS § 326 lg 3 ja KrMS § 390 alusel läbi vaatamata.
5.Kaebuse saab lugeda ilmselgelt põhjendamatuks siis, kui ringkonnakohus jõuab maakohtu lahendi ja kaebuse põhjal järeldusele, et a) kohtuasjas pole KrMS § 338 lg-s 1 loetletud alust maakohtu lahendi tühistamiseks (nt kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist või materiaalõiguse vale kohaldamist), b) ilma lisapõhjenduseta on selge, et kaebuses esitatud väidetele on olemas ammendav ja nõustumisväärne vastus maakohtu lahendis ning c) ringkonnakohtul pole KrMS § 340 lg-s 1 sätestatud alust kaebuse piiridest väljumiseks (RKKKm asjas nr 1-22-510/38, p-d 8–13). Kaebuse läbi vaatamata jätmine selle ilmselge põhjendamatuse tõttu on võimalik ka määruskaebemenetluses (RKKKm asjas nr 1-15-330/45, p 10). Kolleegiumi hinnangul on need tingimused täidetud.
6.Maakohus on süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist motiveerinud põhjalikult. Kohus on kaalunud KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et N. Anini tingimisi ennetähtaegne vanglast vabastamine ei ole põhjendatud. Vabastamise sisulised eeldused on täitmata, uute kuritegude risk on kõrge ega pole konkreetse süüdimõistetu puhul maandatav ka kriminaalhooldusega. Seejuures ei jätnud esimese astme kohus süüdimõistetu vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ebaõiget kaalu. Maakohus on arvestanud süüdimõistetut iseloomustavaid positiivseid ja negatiivseid asjaolusid, eelistamata üht teisele. Seejuures ei anna nendele asjaoludele täiendavat kaalu süüdimõistetu tervis, mis on tema sõnul ka rohtudega kontrolli all. Määruskaebuses ei ole ümber lükatud maakohtu järeldusi. Maakohus on arvestanud kõiki seaduses toodud asjaolusid, sh süüdimõistetu viimast vangistust iseloomustavat, minevikku kui ka tuleviku väljavaateid. Esimese astme kohus ei teinud menetletavas asjas kaalutlusviga, mis võiks anda aluse kohtumääruse tühistamiseks. Lisaks ei näe kolleegium alust väljuda kaebuse piiridest.

Tiit Lõhmus (allkirjastatud digitaalselt)

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.