Liiklussüüteod

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistuse sisu Kermo Kreevaldit süüdistatakse KarS § 4231 ja § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. KarS § 4231 järgi süüdistatakse Kermo Kreevaldit selles, et tema isikuna, kellel üldse puudub juhtimisõigus ja keda on varasemalt Tartu Maakohtu 21.09.2020. a otsusega nr 1-20-6261 ning Tartu Maakohtu 27.09.2021. a otsusega nr 1-21-6117 karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta ja kelle karistused pole kustunud, juhtis: – 25.11.2023 kella 02:05 ajal xxx tee 1. kilomeetril taaskord süstemaatiliselt mootorsõidukit Ford Mondeo Turnier registreerimismärgiga xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Mootorsõiduki juhil K. Kreevaldil tuvastati alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,61 mg/l; – 28.03.2024 kella 21:00 ajal xxx linnas xxx tänaval taaskord süstemaatiliselt mootorsõidukit BMW 530d registreerimismärgiga xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Mootorsõiduki juhil K. Kreevaldil tuvastati alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,61 mg/l; – 08.05.2024 kella 23:08 ajal xxx tänav xxx vahetuses läheduses taaskord süstemaatiliselt mootorsõidukit BMW 530d registreerimismärgiga xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

K. Kreevald, omamata üldse juhtimisõigust, järjekindlalt rikub liiklusseadust, juhtides süstemaatiliselt mootorsõidukit juhtimisõiguseta. K. Kreevald rikkus liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega pani K. Kreevald toime KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta. KarS § 424 lg 2 järgi süüdistatakse Kermo Kreevaldit selles, et tema isikuna, keda on varem Tartu Maakohtu 21.09.2020. a otsusega nr 1-20-6162 karistatud KarS § 424 lg 2 järgi mootorsõiduki korduva juhtimise eest alkoholijoobes ja kelle karistus pole kustunud, juhtis 08.05.2024 kella 23:08 ajal xxx vahetus läheduses taaskord mootorsõidukit BMW 530d registreerimismärgiga xxx, olles alkoholijoobes, s.o tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,90 milligrammi alkoholi. Oma teoga rikkus K. Kreevald liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille järgi ei tohi mootorsõiduki juht olla alkoholijoobes. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani K. Kreevald toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo, süüdistatav Kermo Kreevald ja tema kaitsja vandeadvokaat Otto Preem sõlmisid kokkuleppe järgnevas. K. Kreevald tuleb süüdi tunnistada KarS § 4231 järgi ja teda tuleb karistada 12-kuulise vangistusega. K. Kreevald tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ja teda tuleb karistada 10-kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel tuleb osaliselt suurendada raskemat karistust ning mõista K. Kreevaldi liitkaristuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata K. Kreevaldi eelvangistuses viibitud aeg 28. – 30.03.2024 ja 08. – 10.05.2024, s.o 6 päeva karistusaja hulka ning määrata, et kandmisele kuulub veel 1 aasta 7 kuud ja 24 päeva vangistust. KarS § 74 lg 2 alusel määrata kohe kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud ja 24 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta ülejäänud karistus 1 aasta ja 1 kuu vangistust täitmisele pööramata, kui K. Kreevald ei pane 2 aasta ja 10 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust hoiduda alkoholi tarvitamisest ja talle tema nõusolekul KarS § 75 lg 4 alusel pandud kohustust pöörduda katseajal kriminaalhooldaja määratud ajal vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholi tarvitamise häire ravi teenuse raames ja läbida alkoholi tarvitamise häire ravi teenuse raames esmane vastuvõtt ja läbida ravivajaduse ilmnemisel vajalik ravi täies mahus. Mõista K. Kreevaldilt välja riigieelarve tuludesse määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 531,92 eurot ja sundraha 615 euro ulatuses, s.o menetluskulud kokku 1146,92 eurot. Sundraha 615 euro ulatuses jätta riigi kanda. Võimaldada K. Kreevaldil tasuda menetluskulud summas 1146,92 eurot ositi 12 kuu jooksul. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki

Kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 531,92 eurot ja sundraha 1230 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel tuleb jätta riigi kanda sundraha 615 euro ulatuses, sest K. Kreevaldil on xxx, K. Kreevaldi ülalpidamisel on 2 alaealist last ja K. Kreevaldil puuduvad säästud. K. Kreevaldilt tuleb välja mõista määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 531,92 eurot ja sundraha 615 euro ulatuses, s.o menetluskulud summas 1146,92 eurot. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest võimaldada K. Kreevaldil tasuda menetluskulud kogusummas 1146,92 eurot ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.