1-22-7023 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk
Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 29. aprilli 2024 määrus X.S-i tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu X.S XXX), määruskaebus
(isikukood
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 29. aprilli 2024 määrus muutmata, kuid täiendada maakohtu määruse resolutsiooni järgmisega: Vangistusseaduse § 76 lõike 4 alusel kohustada vanglateenistust esitama kohtule materjalid X.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks uuesti kuue kuu möödumisel alates käesoleva määruse jõustumisest.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, süüdimõistetu advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu 16. detsembri 2022 otsusega karistati X.S-i karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 3 järgi 4 kuu vangistusega, mida KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendati Harju Maakohtu 31. augusti 2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-22-4219 mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 2 aastat 6 kuud vangistust, võrra ja mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistuse kandmise algust X.S-i vahistamisest, s.o 30. september 2022. Karistuse kandmise aja lõpp 30. juuli 2025.
2.Viru Maakohtu 29. aprilli 2024 määrusega jäeti X.S ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Formaalsed eeldused vabanemiseks on täidetud, materiaalsed eeldused täitmata.
2.1.Maakohus hindas süüdimõistetu käitumise vangistuses ning individuaalse täitmiskava läbimise positiivseks. X.S on vangistuses töötanud, läbinud sotsiaalprogramme ja vestlusi, puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta on alates 18. märtsist 2024 avavanglas. Eelmise ennetähtaegse vangistusest vabastamise arutamisega võrreldes on süüdimõistetu käitumist korrigeerinud. Küll ei ole veidi rohkem kui 1 kuu avavanglas viibimist piisav, et anda hinnangut avavanglas kantud karistuse edukusele. Maakohus luges positiivseks
ka X.S-i võimalused vabaduses – tal on garanteeritud elu- ja töökoht ning lähedaste toetus.
2.2.KarS § 76 lg -s 4 kirjeldatud asjaolusid tuleb vaagida kogumis, mis võib tähendada, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Maakohus märkis, et vabaduses tabavad süüdimõistetut narkootikumide tarvitamisega seotud tagasilangused, mis on viinud uute kuritegude toimepanemiseni. Isik on ka varem vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastatud (Viru Maakohtu 8. novembri 2018 määrusega) ning tema katseaeg pidi kestma kuni 26. oktoober 2020. Katseajal rikkus isik korduvalt registreerimiskohustust mõjuva põhjuseta, mistõttu ei saa rääkida katseaja edukast läbimisest. Kuna isik pani 2021. aastal toime hulgaliselt varguseid, ei muutnud varasemad vangistused ega kriminaalhoolduse meetmed tema kriminaalset käitumist. Ka praegu võivad isiku lubadused narkootikumide tarvitamisest ja kuritegelikust eluviisist loobumiseks jääda paljasõnaliseks.
2.3.X.S-i puhul ei ole uute kuritegude toimepanemise oht piisavalt madal tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Maakohtu hinnangul ei kaalu süüdimõistetu puhul vangistuse kandmisest tulenevad positiivsed aspektid üle kinnipeetava varasemast elukäigust lähtuvat uute kuritegude toimepanemise ohtu. X.S-i puhul ei ole veel alust eeldada, et tema suhtumises oleks toimunud sellised positiivsed muutused, mis võimaldaksid teha kindlaid järeldusi sellest, et temast tulenev oht on enne karistusaja lõppu maandatud piisaval määral. Puudub veendumus, et süüdimõistetu suudab vabaduse tingimustes alluda kriminaalhoolduse nõuetele või et tal on motivatsioon hoiduda narkootikumide kuritarvitamisest, mis omakorda viib tõenäoliselt uue kuriteo toimepanemiseni. Isiku püüdlused on küll edumeelsed, kuid arvestades avavanglas viibitud lühikest aega on vara teha kindlaid järeldusi isiku suutlikkusest seljatada varasem kriminaalne käitumismuster.
2.4.Vangistusseaduse (VangS) § 76 lõike 4 alusel kohustada vanglateenistust esitama kohtule materjalid X.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks uuesti kuue kuu möödumisel alates käesoleva määruse jõustumisest.
3.Viru Maakohtu 29. aprilli 2024 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu X.S , kes palub tühistada maakohtu määrus ja vabastada end tingimisi ennetähtaegselt.
3.1.Maakohus tugines 8. novembri 2018 määrusele, millest tulenevalt ei saa rääkida edukalt läbitud käitumiskontrollist, kuid jättis arvestamata, et Tartu Ringkonnakohtu 18. novembri 2020 määrusega asjas nr 1 -17-2964 kõik väidetavad rikkumised tühistati. Seega rikkumised perioodil 8. november 2018 kuni 26. oktoober 2020 puudusid ja käitumiskontroll oli edukas.
3.2.Maakohus ei pööranud tähelepanu X.S-i käitumise progressile võrreldes eelmise ennetähtaegse vabastamisega. Maakohus leiab, et 1 kuu avavanglas on lühike aeg, aga jätab tähelepanuta käitumise kogumis. Eeskujulik käitumine ja individuaalse täitmiskava läbimise tulemus ongi avavanglas viibimine.
3.3.Maakohus leidis, et positiivsed asjaolud ei kaalu üle eelneva elu riske ja käitumist, kuid Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-12-17 leidnud, et kuriteo raskusele ning minevikule ei tohi tugineda, kui arutatakse ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaalvõi menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse
kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt ei materiaal- ega menetlusõiguse rikkumist, mis oleks toonud endaga kaasa ebaõige kohtulahendi . Samuti ei saa asuda seisukohale, et maakohus oleks vääralt kohaldanud kaalutlusõigust. Maakohus on arvestanud asjaolusid kogumis ning on sidunud konkreetsed asjaolud süüdimõistetu isikuga.
5.Määruskaebuse eesmärk on, et ringkonnakohus annaks maakohtu poolt arvestatud asjaoludele teistsuguse hinnangu, kui seda on teinud maakohus. Ringkonnakohus seda võimalikuks ei pea ning leiab, et maakohtu seisukoht nii ebaõnnestunud kriminaalhoolduse kui avavangla osas järelduste tegemise ennatlikkuse st on põhjendatud. Maakohus on arvestanud süüdimõistetu pingutusi võrreldes varasemaga ja praegusel ajal. X.S-i käitumises on tuvastatavad küll mõningased muutused, mida näitab ka avavanglasse paigutamine, kuid käesoleval hetkel puudub veendumus, et süüdimõistetu käitumine oleks vabastamisel õiguskuulekas.
6.Süüdimõistetu väide, et hea käitumise eest vanglas on ta paigut atud avavanglasse, on õige, kuid nagu ka maakohus märkis, siis hea käitumine ning individuaalse täitmiskava läbimine on küll oluline, kuid arvestada tuleb ka teisi KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid. Maakohus on põhjendatult leidnud, et varasem elukäik, sh ebaõnnestunud ennetähtaegne vabastamine käitumiskontrolli nõuete rikkumisega tõstavad riski selles osas, et kriminaalhooldus ei pruugi olla sobiv meede X.S-i kuriteoriskide maandamiseks. Arvestades tema varasemat elukäiku – tingimisi ennetähtaegne vabastamine, käitumiskontrolli nõuete rikkumine, kuriteo toimepanemine vangistuses – ei ole usutavad ka süüdimõistetu lubadused.
7.X.S-i väide, et Riigikohtu praktika kohaselt ei tohi tugineda kuriteo raskusele ega minevikule, on üksnes osaliselt õige. Nii on Riigikohus lahendis asjas nr 3-1-1-12-17 punktis 21 märkinud järgmist. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega. Seega süüdimõistetu varasema elukäigu arvestamine tuleb juba ainuüksi KarS § 76 lg 4 sõnastusest: „Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, /.../“. Varasem elukäik ehk minevik kuulub arvestamisele ning seda on maakohus ka põhjendatult teinud. Õige on X.S-i seisukoht, et kuriteo raskus arvestamisele ei kuulu, kuid selles osas ei ole maakohus ka midagi rikkunud. Esimese astme kohus analüüsis kuriteo toimepanemise asjaolusid, s.o et isik oli ennetähtaegselt vabastatud, ta rikkus käitumiskontrolli nõudeid.
8.X.S leiab, et ringkonnakohtu 18. novembri 2020 määrusest tulenevalt ei ole tema käitumiskontrolli ajal rikkumisi toime pannud ning rikkumised tühistati. Ka see on ebaõige. Vaidluse all on kriminaalasjas nr 1-17-2964 määratud käitumiskontroll. Viru Maakohtu
8.novembri 2018 määrusega vabastati X.S tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega. 30. septembril 2020 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, mille kohaselt süüdimõistetu ei ilmunud korduvalt registreerimisele. Viru Maakohtu 13. oktoobri 2020 määrusega pöörati täitmisele X.S-i kandmata karistus, kuna rikkumised olid tuvastatud ja tahtlikud. Tartu Ringkonnakohtu 18. novembri 2020 määrusega tühistati maakohtu määrus. Sellest järeldas süüdimõistetu, et ta ei ole
käitumiskontrolli nõudeid rikkunud ja see möödus edukalt. Ringkonnakohus tutvus aga ka
18.novembri 2020 määruse sisuga, mistõttu süüdimõistetuga nõustuda ei saa. Nii on eelviidatud määruses tõdetud, et „Kohtukolleegium leiab, et X.S-i rikkumised on tõendatud.“ Küll asus kohus seisukohale, et karistuse täitmisele pööramine ei olnud põhjendatud, sest katseaja läbimises oli tuvastav nii mõndagi positiivset ning kuna katseaeg oli lõppenud, kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande esitamisega põhjendamatult ka ua oodanud, ei olnud võimalik ka katseaja pikendamine või lisakohustuse määramine. Kogumis neid asjaolusid arvestades, ei ole võimalik asuda seisukohale, et varasem käitumiskontroll oleks olnud edukas.
9.Ringkonnakohtu hinnangul nähtub süüdimõistetu varasemast elukäigust üldse, et ta osaliselt on võimeline pingutama oma käitumise muutmise osas, kuid pigem on see lühiajaline ning lõppeb siiski uue kuriteoga. Kuriteo toimepanemise asjaolude arvestamise all peab kohus siiski vajalikuks juhtida tähelepanu, et X.S kannab käesolevat vangistust järgmise teo eest - tema isikuna, keda on varem karistatud KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kuriteo toimepanemises, kasutades kannatanu suhtes füüsilist vägivalda ning põhjustades füüsilist valu ja tervisekahjustuse, 21. september 2022 kella 14.36 paiku Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe külas Linnaaru tee 5 asuvas Tallinna Vangla RS-hoone kolmanda üksuse R1 sektsiooni II korrusel kambri nr R1-17 kambriukse juures koridoris lõi vasaku rusikas käega kannatanu A. V. paremale poole alalõua piirkonda, põhjustades kannatanule tervisekahjustuse – parema alalõua turse purihammaste piirkonnas suurusega umbes 5 cm x 4 cm. Seega, süüdimõistetu ei ole kuritegelikult aktiivne mitte üksnes vabaduses, vaid ka range järelevalve tingimustes, mis näitab märkimisväärselt uute kuritegude riski.
10.Lisaks on küll faktiliselt positiivne, et süüdimõistetul on olemas elukoht ning toetavad lähedased, kuid ei ole alust asuda seisukohale, et eelviidatud asjaolud oleksid varasemalt puudunud ja tuleb tõdeda, et need asjaolud ei ole arvestades karistatust X.S-ile mõju avaldanud.
11.Maakohus on määruse põhiosas märkinud, et VangS § 76 lõike 4 alusel kohustada vanglateenistust esitama kohtule materjalid X.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks uuesti kuue kuu möödumisel alates käesoleva määruse jõustumisest. Küll on kahetsusväärselt jätnud kohus selle märkimata määruse resolutsiooni, mistõttu jääb selline kohustus vanglal teadmata ega oleks ilma vastava punktit a resolutsioonis vanglale ka täitmiseks kohustuslik. Ringkonnakohus leiab, et käesolevalt on võimalik nimetatud minetus kõrvaldada ja täiendada maakohtu määruse resolutsiooni VangS § 76 lg-ga 4 ning kohustusega esitada ennetähtaegse vabastamise materjalid 6 kuu pärast uuesti. Nii annab kohus positiivse signaali sellele, et süüdimõistetu muutust ja avavanglasse paigutamist on arvestatud. Samuti nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava karistuse jätkamist vanglas, planeerib kontaktisik süüdimõistetule järgmised tegevused: töötamine ja Eesti Töötukassa külastamine; sotsiaalprogrammide Eluviisitreening ja Viha juhtimine jätkutegevused. Seega on võimalik süüdimõistetul näidata, et tema muutused on kinnistunud.
12.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § -st 390 ja § 337 lg 1 p-st 2 tuleb jätta Viru Maakohtu 29. aprilli 2024 määrus sisuliselt küll muutmata , kuid täiendada selle resolutsiooni VangS § 76 lg-ga 4. Määruskaebus jääb rahuldamata.
Tiit Lõhmus
Aarne Sarjas
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarika Kuusk
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.