Liiklussüüteod

6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Hermann Kalmust süüdistatakse KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, olles 17.03.2022 karistatud Tartu Maakohtu poolt KarS § 424 lg 1 järgi (karistus veel kehtiv), juhtis tahtlikult uuesti, s.o korduvalt, 12.01.2024 kella 01:33 ajal Harju maakonnas Kose vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 42. kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Touran registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobe seisundis (tõendusliku alkomeetri lugem 1,02 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l, mõõtetulemus 0,92 mg/l). Sellise tegevusega rikkus Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 – Juht ei tohi olla joobeseisundis. KorS § 36 lg 1 – Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani Hermann Kalmus toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Hermann Kalmuse, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 17.04.2024 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Hermann Kalmuse süüdi tunnistamist KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 1 aasta 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 12.01.2024, s.o üks päev, seega kandmisele kuulub 1 aasta 5 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus, 1 aasta 5 kuud 29 päeva, üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 1 tund üldkasulikku tööd, s.o 539 (viissada kolmkümmend üheksa) tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 4 alusel on Hermann Kalmus kohustatud täitma üldkasuliku töö tegemise ajal KarS § 75 lg 1 nimetatud kontrollnõudeid: elama alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 (viieteistkümneks) päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada süüdistatavat osalema sotsiaalprogrammis. Üldkasuliku töö tähtajaks määrata 2 (kaks) aastat ning allutada Hermann Kalmus üldkasuliku töö tegemise ajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 75 lg 4 alusel võtab süüdistatav endale vabatahtliku kohustuse alates

kohtuotsuse jõustumisest 9 kuu jooksul, kohtuotsuses näidatud tähtaegadel andma neljal korral alkoholi liigtarvitamise häire kindlakstegemiseks alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) vereanalüüsi. Süüdistatav on kohustatud andma nimetatud analüüsid alljärgnevatel tähtaegadel: - 1 nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Nimetatud vereanalüüsil nõutav näit puudub. - Kolmanda kuu viimasel nädalal alates kohtuotsuse jõustumisest. Nimetatud vereanalüüsi PEth veremarkeri näit ei tohi ületada 200 ng/ml. - Kuuenda kuu viimasel nädalal alates kohtuotsuse jõustumisest. Nimetatud vereanalüüsi PEth veremarkeri näit ei tohi ületada 125 ng/ml. - Üheksanda kuu viimasel nädalal alates kohtuotsuse jõustumisest. Nimetatud vereanalüüsi PEth veremarkeri näit ei tohi ületada 50 ng/ml. Süüdistatav on kohustatud esitama vereanalüüside tulemused kriminaalhooldusametnikule analüüsi andmise kuupäevast hiljemalt 30 päeva jooksul. PEth vereanalüüse tehakse SYNLAB Eesti OÜ laborites, vereanalüüside tasu kuulub süüdistatava poolt hüvitamisele. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta Hermann Kalmuselt mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 1230 ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest summas 395,28 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud

seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.