lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-24-2253/4

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 18.04.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-24-2253/4
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kaebus Riigiprokuratuuri tegevuse peale
Kuulutamise aeg
18.04.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1409
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-24-2253

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

18. aprill 2024, Tallinn, kirjalik menetlus

Alustamata kriminaalasja number

1-24-2253 (24700000016)

Kohtunik

Janika Kallin

Kriminaalasi

X taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri riigi peaprokuröri 4. aprilli 2024. a kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate vaidlustamiseks

Õigusabi taotleja

X (sünd. XX.XX.XXXX, viibib XXX)

RESOLUTSIOON

Jätta X taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Taotluse esitaja saab esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel. Vajadusel on võimalik taotleda selleks riigi õigusabi Riigikohtult. Taotlus riigi õigusabi saamiseks ja menetluse senine käik

1.Tallinna Ringkonnakohus registreeris 15. aprillil 2024. a X taotluse riigi õigusabi korras esindaja määramiseks, et vaidlustada Riigiprokuratuuri riigi peaprokuröri 4. aprilli 2024. a kriminaalmenetluse alustamata jätmise teadet, millega jäeti kriminaalmenetlus juhtiva riigiprokuröri Dilaila Nahkur-Tammiksaare suhtes seoses tema 6. märtsil 2024 koostatud määrusega alustamata.
2.Riigi peaprokurör leidis kriminaalmenetluse alustamata jätmise teates kokkuvõtvalt, et juhtiva riigiprokuröri D. Nahkur-Tammiksaare tegevuses ei esine ühelegi KarS-i eriosas sätestatud kuriteokoosseisule vastavaid kuriteotunnuseid, mistõttu tuleb KrMS § 199 lg 1 p-le 1 tuginevalt jätta kriminaalmenetlus alustamata aluse puudumise tõttu. Riigi peaprokuröri hinnangul on X etteheited lakoonilised ning ta ei ole kirjeldanud konkreetseid D. Nahkur-Tammiksaarele etteheidetavaid tegusid või relevantseid faktilisi asjaolusid ega seostanud neid ühegi KarS-i eriosa süüteokoosseisu objektiivsete ja subjektiivsete tunnustega. Samuti on X vaid deklaratiivselt väljendanud enda võimetust aru saada juhtiva riigiprokuröri D. Nahkur-Tammiksaare 6. märtsi 2024 määrusest ja leidnud, et see asjaolu peaks andma aluse tema suhtes kriminaalmenetluse algatamiseks. Olles

1(4)

tutvunud kõnealuse määrusega leidis riigi peaprokurör, et tegemist on põhjaliku ja vormiliselt ning sisuliselt korrektse dokumendiga. Juhtiva riigiprokuröri määrusest nähtub ammendavalt, miks jäeti kriminaalmenetlus alustamata. Määrust lugedes on selge, et D. Nahkur-Tammiksaar jättis oma 6. märtsi 2024 määrusega X kaebuse rahuldamata ja kriminaalmenetluse alustamata. Asjaolu, et X väidab mitte aru saavat juhtiva riigiprokuröri põhjalikest, ammendavatest ja korrektsetest selgitustest, ei anna alust seada kahtluse alla kõnealuse dokumendi kvaliteeti või sedastada prokuröri tegevuses mõnele süüteokoosseisule vastavate kuriteotunnuste olemasolu. Xl oli aga prokuratuuri seisukohtadega mittenõustumisel seadusest tulenev võimalus esitada vastuväiteid seadusjärgse kaebemenetluse raames.

3.Puutuvalt kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate vaidlustamisse, märkis riigi peaprokurör, et KrMS § 207 lg-tes 1, 2 ja 3 sätestatud edasikaeberegulatsiooni kohaselt oleks kannatanul õigus esitada 10 päeva jooksul alates niisuguse teate kättesaamisest sellega mittenõustumise korral kaebus Riigiprokuratuurile. Tulenevalt asjaolust, et kuriteokaebus on esitatud juhtiva riigiprokuröri D. Nahkur-Tammiksaare suhtes, pidi kaebust lahendama riigi peaprokurör. Seetõttu on ammendunud võimalus kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate vaidlustamiseks Riigiprokuratuuris ja sellist kaebust on pädev KrMS § 208 lg 1 korras lahendama vaid ringkonnakohus. Selline seisukoht on kooskõlas ka Tallinna Ringkonnakohtu määruse nr 1-17-11759 p-s 7 märgituga. Nimelt, KrMS § 208 lg 1 menetlusnormi sõnastuse kohaselt on ringkonnakohtus võimalik vaidlustada Riigiprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määrust, mis on tehtud KrMS § 207 lg-tes 1 või 2 sätestatud korras või millega on jäetud rahuldamata taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 2052 alusel. Üldjuhul tähendab see, et kaebust kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate peale on KrMS § 207 lg 1 alusel võimalik vaidlustada prokuratuuris, mitte KrMS § 208 lg 1 alusel ringkonnakohtus. Kõnealusel juhul on vaidlustamisvõimalused prokuratuuris aga ammendunud. Subordinatsioonipõhimõttest tulenevalt on loogiline, et järgmise astmena kontrollib riigi peaprokuröri kui prokuratuuriseaduse § 3 lg 1 kohaselt kõrgeima prokuröri menetlusotsustuse seaduslikkust ja põhjendatust kriminaalmenetluse alustamata jätmisel KrMS § 208 lg 1 korras ringkonnakohus. Seetõttu saab teate vaidlustamine antud asjaoludel toimuda ainult ringkonnakohtus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.X taotleb ringkonnakohtult riigi õigusabi määramist. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul ringkonnakohtul sellise otsustuse tegemiseks pädevus ka esineb, selgitades seda järgnevalt. Tulenevalt asjaolust, et X taotles kriminaalmenetluse alustamist Riigiprokuratuuri juhtiv riigiprokuröri suhtes, sai kriminaalmenetluse alustamise üle otsustada vaid riigi peaprokurör. Kuigi tavapärases olukorras ja menetlusnormi (KrMS § 208 lg 1) sõnastusest tulenevalt peaks vaidlus enne ringkonnakohtule jõudmist läbima eelnevalt vähemalt n.ö kaheastmelise etapi (esiteks kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate vaidlustamine prokuratuuris ja teiseks prokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määruse vaidlustamine ringkonnakohtus), siis olukorras, kus kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate sai koostada vaid riigi peaprokurör, on tegemist sellise erandliku olukorraga, kus prokuratuuris ei ole kellelgi rohkem pädevust tema menetlusotsustuste üle hinnangu andmiseks ja seda saab lahendada vaid ringkonnakohus. Seega selles olukorras toimub paratamatult ühest vaidlustusetapist n.ö üle hüppamine ja ringkonnakohus ei lahenda prokuratuuri määrusele esitatud kaebust, vaid kriminaalmenetluse alustamata jätmise otsustust. Seadusest tulenevalt ei ole menetluslikult muud võimalust ja kellelgi teisel asja lahendamiseks pädevust olla ei saa. Antud küsimust on põhjalikult käsitlenud ka riigi peaprokurör oma teates (VI). Seega

2(4)

ringkonnakohus on käesolevalt pädev otsustama riigi peaprokuröri kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate peale kaebuse esitamiseks riigi õigusabi andmise taotluse küsimust.

5.Sellega seoses tuleb aga märkida, et X riigi õigusabi taotlus ei ole esitatud vastaval vormil ja ei sisalda taotlusele esitatavaid nõudeid ning samuti ei ole sellele lisatud isiku majandusliku seisundi teatist. Siiski ei pea ringkonnakohus vajalikuks käesoleval juhul jätta taotlust käiguta ja anda tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, kuivõrd on võimalik aru saada, mille vaidlustamiseks soovib isik riigi õigusabi saada ja mida ta soovib sellega saavutada. Samuti peab ringkonnakohus lisaks isiku maksujõuetuse hindamisele riigi õigusabi küsimuse otsustamiseks andma hinnangu täiendavalt ka sellele, kas kannatanule riigi kulul esindaja määramata jätmisel võiksid kaitseta jääda tema olulised huvid. Ringkonnakohus, tutvunud X esitatud riigi õigusabi taotluse ning Riigiprokuratuurilt välja nõutud materjalidega, leiab, et seaduslikud alused riigi õigusabi määramiseks puuduvad, mistõttu tuleb taotlus riigi õigusabi määramiseks jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused sellesisulisele seisukohale asumisel on järgmised.
6.KrMS § 41 lg 3 kohaselt peab menetleja määrama kannatanule kas tema taotlusel või omal initsiatiivil esindaja riigi kulul, kui ta leiab, et vastasel korral võivad kannatanu olulised huvid maksejõuetuse tõttu jääda kaitseta. Tulenevalt KrMS § 41 lg-st 3 antakse kriminaalmenetluses kannatanule õigusabi riigi õigusabi seaduses (RÕS) ettenähtud korras. Riigi õigusabi seaduse § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Seega on riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks RÕS-s märgitud maksejõuetus. Selle kindlaksmääramisel tuleb arvestada õigusabi taotleva isiku majanduslikku olukorda tervikuna, kusjuures RÕS §-dest 12-14 tulenevalt lasub maksejõuetuse tõendamise kohustus isikul enesel. Õigusabi taotleja X ei ole esitanud ringkonnakohtule majandusliku seisundi teatist. Ringkonnakohtule esitatud andmed ei kinnita seega veenvalt isiku maksejõuetust, sest teada ei ole X majanduslik olukord tervikuna (sissetulek, andmed kinnisvara, vallasvara, muud varalised õigused). Kuid ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et kuigi isik ei ole esitanud enda maksejõuetuse tõendamiseks andmeid ja seega ei saa asuda üldse üheselt seisukohale, et X näol on tegemist maksejõuetu isikuga RÕS § 6 lg 1 tähenduses, kelle näol on tegemist õigusabi saamiseks õigustatud subjektiga, vajab märkimist, et riigi õigusabi saamiseks ei piisa ainuüksi maksejõuetuse tuvastamisest. KrMS § 41 lg-st 3 tulenevalt peab kohus hindama, kas maksejõuetule kannatanule riigi kulul esindaja määramata jätmisel võiksid kaitseta jääda tema olulised huvid. Seega eeldab riigi õigusabi andmise küsimuse otsustamine ka menetleja süüvimist kaebuse sisusse (RKKKm 3-1-1-13404, 3-1-1-66-05, 3-1-1-151-05).
7.Riigi peaprokuröri 4. aprilli 2024. a kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatest nähtuvalt ei sedastatud kuriteokaebuses väljatoodu pinnalt selliseid asjaolusid, mis võimaldaksid tuvastada juhtiva riigiprokuröri Dilaila Nahkur-Tammiksaare käitumises kuriteotunnuseid X kaebuse lahendamisel 6. märtsi 2024. a määruses. Eelkõige ei nõustu X lihtsalt juhtiva riigiprokuröri otsustusega, kus jäeti tema kaebus rahuldamata. Kuid ainuüksi menetlusotsustusega mittenõustumine ei saa olla kriminaalasja alustamise aluseks juhtiva riigiprokuröri suhtes. Seda, et juhtiva riigiprokuröri 6. märtsi 2024. a määrusest ei oleks olnud arusaadav menetlusotsustus või ei oleks piisavalt selgitatud kriminaalasja alustamata jätmise asjaolusid, riigi peaprokuröri hinnangul kuidagi järeldada ei saa. Riigi peaprokurör tõi asjakohaselt välja, et kõnealune juhtiva riigiprokuröri määrus

3(4)

on sisult ja vormilt igati korrektne, sisaldab ammendavaid põhjendusi kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta ning selgelt nähtub sellest ka asjaolu, et isiku kaebus jäeti rahuldamata ja kriminaalmenetlus alustamata. Riigi peaprokurör viitas põhjendatult sellelegi, et määrusega mittenõustumisel oli võimalik seda vaidlustada. Seega on X viited ebakohasele määrusele ja väited, et menetlusotsustusest ei olnud võimalik aru saada, pigem otsitud ja kantud eesmärgist ebasoodsa menetlusotsustuse teinud menetleja suhtes kriminaalmenetlust alustada. See ei saa aga olla aluseks kriminaalmenetluse alustamisele, kui tegelikult ei ole kohaseid argumente, mis võiksid ka tegelikult viidata juhtiva riigiprokuröri tegevuses kuriteo tunnustele, kuriteokaebuses üldsegi välja toodud. Riigi peaprokurör on selgitanud Xle nõustumisväärselt, miks ei esine juhtiva riigiprokuröri käitumises KarS-s sätestatud kuriteokooseisu tunnuseid ja et seetõttu ei esine alust kriminaalmenetluse alustamiseks.

8.Eelnevast tulenevalt ei näe ringkonnakohus, et Xl oleks edulootust Riigiprokuratuuri riigi peaprokuröri 4. aprilli 2024. a kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate vaidlustamiseks. Seega puudub alus riigi õigusabi andmiseks.
9.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 41 lg-st 3 ja RÕS § 7 lg 1 p-st 5 jätab ringkonnakohus X taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.