lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-24-2255/7

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 17.04.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-24-2255/7
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kaebus Riigiprokuratuuri tegevuse peale
Kuulutamise aeg
17.04.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
988
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium

Määruse tegemise aeg ja koht

17. aprill 2024, Tallinn

Kriminaalasja number

1-24-2255 (24700000013)

Kohtunik

Sten Lind

Kriminaalasi

X (X) taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri

3.aprilli

määruse vaidlustamiseks

Õigusabi taotleja

X (ik XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata X taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri 3. aprilli 2024 määruse vaidlustamiseks.

MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. X saab esitada määruskaebuse üksnes advokaadi vahendusel. Vajadusel on võimalik taotleda kaebuse esitamiseks riigi õigusabi Riigikohtult. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Ringkonnakohus sai 11. aprillil 2024 X taotluse riigi õigusabi korras kaitsja määramiseks. X taotleb riigi õigusabi, et vaidlustada Riigiprokuratuuri 4. aprilli 2024 teadet kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta kriminaalasjas nr 24700000016 ja Riigiprokuratuuri 3. aprilli 2024 määrust tema kaebuse rahuldamata jätmise kohta kriminaalasjas nr 24700000013. Tartu Ringkonnakohus saatis 15. aprilli 2024 määrusega X taotluse riigi õigusabi saamiseks vastavalt kohtualluvusele lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
2.Kuivõrd X taotleb riigi õigusabi kahe erineva kriminaalasja raames tehtud otsustuste vaidlustamiseks, registreeriti tema taotlus kohtute infosüsteemis eraldi menetlustena. Praeguse määrusega lahendatakse tema taotlust Riigiprokuratuuri 3. aprilli 2024 määruse vaidlustamiseks alustamata jäetud kriminaalasjas nr 24700000013. X teine, kriminaalasja nr 24700000016 raames esitatud taotlus, määrati ringkonnakohtunik Janika Kallini menetlusse ning selle kohtuasja number on 1-24-2253.
3.Ringkonnakohtu taotlusel edastas Riigiprokuratuur kohtule kontrollimiseks Riigiprokuratuuri 3. aprilli 2024 määruse ja selle aluseks olnud materjalid: kuriteokaebuse, teate kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta ja X kaebuse kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta. Esitatud materjalidest nähtuvalt on X esitanud Riigiprokuratuurile kuriteokaebuse, milles palus alustada kriminaalmenetlust õiguskantsleri kantselei ametniku Y suhtes KarS § 2911 tunnustel. Kuriteokaebuse kohaselt pöördus X õiguskantsleri poole probleemiga, kus selgitas, et peab oma õiguste kaitsmiseks rikkuma kehtivat korda, samas kui vangla rikub seadust. Nimelt näeb vangla kodukord ette, et ametlikud kirjad kirjutatakse vanglalt saadud kirjutusvahenditega ja kinnipeetav ei tohi kaaskinnipeetavalt asju, sh kirjutusvahendeid võtta. Vanglaametnikud aga ei anna kirjutusvahendeid, mistõttu peab ta neid hankima õigusvastaselt. Õiguskantsleri kantselei ametnik Y vastas X kirjale, et Xl on võimalik oma õigusi kaitsta vaidemenetluses(kirja nr 14-5/240310/2401163). X leiab, et ametnik pannud sellega toime kuriteo, kuna suunas teda sisuliselt õiguskorda rikkuma ja hankima kirjutusvahendeid kaaskinnipeetavatelt. Ka on ametnik alandanud tema väärikust. Kuna Xle ei võimaldata kirjutusvahendit, ei ole tal võimalik oma õigusi vaidemenetluses kaitsta. Riigiprokuratuur teatas 11. märtsil 2024 kriminaalmenetluse alustamata jätmisest kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Prokuröri hinnangul puuduvad ametniku tegevuses süüteole viitavad tunnused. Abiprokurör leidis, et vastuskirja koostamine õiguskantsleri kantselei ametniku poolt ei ole käsitatav riikliku järelevalve teostamisena. X vaidlustas kriminaalmenetluse alustamata jätmise Riigiprokuratuuris, märkides, et õiguskantsleri kantselei ametnikud teostavad riiklikku järelevalvet õiguskantsleri seaduse alusel, ning leides jätkuvalt, et õiguskantsleri kantselei ametniku teos esinevad kuriteotunnused. Riigiprokuratuur jättis 3. aprilli 2024 määrusega X kaebuse rahuldamata. Juhtiv riigiprokurör märkis, et KarS § 2911 lg 1 objektiivne koosseis eeldab mh seda, et tegemist oleks ametiisikuga, kes teostab riiklikku järelevalvet. Materjalidest nähtuva põhjal ei ole võimalik järeldada, et õiguskantsleri kantselei ametnik Y oleks X pöördumisele vastates täitnud järelevalvekohustust. See, et õiguskantsler kui instutsioon teostab mh järelevalvet selle üle, kuidas on vanglas tagatud kinnipeetavate õigused, ei tähenda, et igasugune pöördumine õiguskantsleri poole toimuks järelevalvemenetluse raames ning et õiguskantsleri juures töötav ametnik oleks iga vastuse koostamisel käsitatav järelevalvekohustust täitva isikuna KarS § 2911 lg 1 mõttes. Õiguskantsler kontrollib, kas järelevalvealune asutus järgib põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ja hea halduse tava ning õiguskantsler alustab menetlust isiku avalduse alusel või omal algatusel. Praeguses asjas ei nähtu, et õiguskantsler oleks alustanud järelevalvemenetlust.

Ka on kohtupraktikas selgitatud, et riikliku järelevalve otsuse või toimingu tegemine või tegemata jätmine moodustab KarS § 2911 lg 1 koosseisupärase teo juhul, kui see on olnud ebaseaduslik. See tähendab, et esitatud andmetest peaks nähtuma mh viited õigusnormidele, mille nõudeid toimepanija rikkus. Isegi, kui leida, et õiguskantsleri kantselei ametnik on teinud mingisuguse otsuse või toimingu KarS § 2911 lg 1 mõttes, ei saa esitatud materjalidest järeldada, et ametniku tegevus oleks olnud ebaseaduslik. Mh ei saa pidada ebaseaduslikuks seda, kui ametnik soovitab kinnipeetava ja vangla vahel tekkinud erimeelsust lahendada vaidemenetluse korras. Ametniku seisukohaga mittenõustumine ei tähenda, et tegemist oleks automaatselt ebaseadusliku teoga. Ka ei nähtu materjalidest, et kellelegi oleks tekitatud oluline varaline kahju või põhjustatud muu raske tagajärg.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

X taotlus riigi õigusabi saamiseks jääb rahuldamata.

5.KrMS § 41 lg 3 ls 2 kohaselt antakse kriminaalmenetluses kannatanule esindaja riigi kulul, kui menetleja leiab, et vastasel korral võivad kannatanu olulised huvid jääda maksejõuetuse tõttu kaitseta. Tulenevalt KrMS § 41 lg 3 lausest 1 antakse kriminaalmenetluses kannatanule õigusabi riigi õigusabi seaduses ettenähtud korras. Kannatanu saab RÕS § 6 lg 1 kohaselt kriminaalmenetluses õigusabi juhul, kui ta ei ole oma majandusliku seisundi tõttu võimeline asjatundliku õigusabi eest tasuma või suudab seda teha üksnes osaliselt või ositi. X riigi õigusabi taotlusele ei ole lisatud RÕS § 13 lg 1 järgi nõutavat majandusliku seisundi teatist, mistõttu ei saa ringkonnakohus hinnata tema maksevõimet RÕS § 6 lg 1 tähenduses. Ringkonnakohus ei pea aga otstarbekaks jätta taotlus käiguta, sest RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt tuleb riigi õigusabi andmisest igal juhul keelduda, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
6.Taotlusel, millega X taotleb riigi õigusabi Riigiprokuratuuri 3. aprilli 2024 määruse vaidlustamiseks, puudub ringkonnakohtu hinnangul edulootus, kuna kuriteokaebuses kirjeldatu põhjal on selge, et viiteid ühegi kuriteo toimepanemisele selles ei ole. Kuriteokaebuse kohaselt on õiguskantsleri kantselei ametnik pannud toime kuriteo ja alandanud X väärikust sellega, et on suunanud X oma õigusi kaitsma vaidemenetlusse. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik sellega, et isikut on suunatud kasutama seaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid, kuritegu toime panna. Ka ei ole sellise tegevusega võimalik alandada kellegi väärikust, mistõttu ei saa rääkida ka ses kuriteokoosseisus nõutavast raskest tagajärjest.
7.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes RÕS § 7 lg 1 p-st 5, jätab ringkonnakohus X taotluse riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri 3. aprilli 2024 määruse vaidlustamiseks alustamata jäetud kriminaalasjas nr 24700000013 rahuldamata.

Allkirjastatud digitaalselt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.