Harju Maakohtu 13. veebruari 2024. a määrus, millega jäeti X kaebus Riigiprokuratuuri 19. oktoobri 2023. a määruse peale läbi vaatamata
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu X (ik XXXXXXXXXXX), määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Täpsustada Harju Maakohtu 13. veebruari 2024. a määruse resolutsiooni, määrates, et X taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks jäetakse läbi vaatamata.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu saab määruskaebuse esitada advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega mõisteti X süüdi KarS § 4231 järgi kokkuvõtvalt selles, et isikuna, keda karistati Harju Maakohtu 3. detsembri 2020. a otsusega KarS § 4231 ja § 424 lg 1 järgi, juhtis ta ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta uuesti 15. novembril
kella 01:24 paiku mootorsõidukit Renault Thalia (VIN: XXXXXXXXXXXXX) Tallinnas Valge tn 28 juures.
2.X esitas 27. juunil 2023 prokuratuurile mittevaralise kahju hüvitamise taotluse, mille põhjenduste kohaselt tekitati talle kahju tema vabaduse võtmisega 15. novembril 2021 kell 01.40 kuni kell 11.53, s.o 1 päev. Taotluse kohaselt võeti temalt vabadus VTMS § 44 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel, kuid väärtegu kvalifitseeriti ümber KarS § 4231 järgi ja eelvangistust ei arvestatud karistuse hulka. Taotluse kohaselt sai X kahjust teada 7. märtsil 2023 ja seda asjaolu tõendab prokuratuuri 1(6)
1-23-6807
7.märtsi 2023 vastus nr PRP-10/23/284 koos lisadega ja 1. juuni 2022 kohtuotsus nr X-XX-XXXX.
3.Põhja Ringkonnaprokuratuur jättis 23. juuli 2023. a määrusega X taotluse rahuldamata leides, et X sai enda kinnipidamisest teada mitte 7. märtsil 2023, vaid 15. novembril 2021, mil ta andis väärteomenetluses menetlusaluse isikuna kinnipidamise protokollile enda allkirja. SKHS § 14 lg 3 kohaselt oli isikul õigus taotleda kahju hüvitamist 6 kuu jooksul arvates päevast, kui ta sai teada või pidi teada saama uurimisasutuse menetleja määrusest, mille alusel tekkis õigus nõuda kahju hüvitamist.
4.X esitas 16. augustil 2023 kaebuse Riigiprokuratuurile, taotledes Põhja Ringkonnaprokuratuuri 23. juuli 2023. a määruse tühistamist.
5.Riigiprokuratuur jättis 19. oktoobri 2023. a määrusega X kaebuse rahuldamata, nõustudes Põhja Ringkonnaprokuratuur seisukohtadega. Määruse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised. Kriminaalasja materjalide hulgas ei olnud ühtegi protokolli X kahtlustatavana kinnipidamise kohta
15.novembril 2021, mistõttu kokkuleppemenetluses otsuse teinud kohus ei saanudki seda kuupäeva kantud karistuse hulka arvata. Lisaks ei nähtu kriminaalasjast, et X oleks kokkulepet sõlmides vaidlustanud karistusega seonduvaid asjaolusid. X sai oma väidetavast 10-tunnisest kinnipidamisest teada kinnipidamise päeval, s.o 15. novembril 2021, kui koostati väärteomenetluses vastav protokoll, millele X menetlusaluse isikuna andis ka oma allkirja. Teoreetiliselt on võimalik, et X sai aru hiljemalt kriminaalasjas kohtuotsuse tegemisel, s.o XX.XX.XXXX, et kohus ei arvestanud tema kinnipidamist 15. novembril 2021 kantud karistuse hulka ja et tal on õigus nõuda selle ühe päeva eest kahju hüvitamist. Taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks esitas X aga alles 2023. aasta juuni lõpus, seega enam kui 1 aasta pärast Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsuse tegemist kokkuleppemenetluses, mistõttu on ringkonnaprokuratuur jätnud igati põhjendatult X taotluse rahuldamata.
6.X esitas 14. novembril 2023 Harju Maakohtule kaebuse Riigiprokuratuuri 19. oktoobri 2023. a määrusele. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. Väär on prokuratuuri seisukoht, et prokuratuur ei olnud teadlik X kinnipidamisest. Prokuratuur sai sellest teada 11. jaanuaril 2022 (vt PPA 4. augusti 2023. a vastus X pöördumisele nr 1.1-21/709-2). Prokuratuuri 7. märtsi 2023. a vastus kinnitab, et vastav materjal oli prokuratuuris olemas ja sel ajal sai kaebaja teada ka õigusest saada hüvitist (mitte kinnipidamisest). Kaebaja lähtus hea usu põhimõttest juba kohtueelses menetluses ja jäi uskuma abiprokuröri selgitusi, et puuduvad andmed kinnipidamisest. Esitatud taotluses on täidetud kõik kahju hüvitamise kriteeriumid kooskõlas SKHS § 14 lg-ga 4 ja ka SKHS § 11 lg-ga 1 koosmõjus SKHS § 14 lg-s 3 sätestatuga, mistõttu saab jõuda järeldusele, et prokuratuur jättis eelvangistuse (1 päev) 15. novembril 2021 KarS § 4231 karistusaja hulka ebaõigesti KarS § 68 järgi arvestamata. X ei ole mööda lasknud kuuekuulist ega kolmeaastast pöördumise tähtaega.
Maakohtu määrus
7.Harju Maakohtu 13. veebruari 2024. a määrusega jäeti X kaebus Riigiprokuratuuri 19. oktoobri 2023. a määrusele läbi vaatamata. Maakohtu põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised. X kahju 2(6)
1-23-6807 hüvitamise taotlus ei ole esitatud õigel ajal ja esitamise tähtaja möödalaskmiseks ei olnud ka mõjuvat põhjust, mistõttu ei ole võimalik X taotlust sisuliselt lahendada. X ei saanud kahju hüvitamise õigusest teada mitte 7. märtsil 2023, nagu ta prokuratuurile esitatud taotluses märgib, vaid oluliselt varem. Nimelt on X juba Tallinna Ringkonnakohtu 27. juuni 2022. a määrusele määruskaebust esitades lisanud sellele 15. novembri 2021 kinnipidamise protokolli. Samuti taotleb X nimetatud määruskaebuses esmakordselt Harju Maakohtu XX.XX.XXXX kokkuleppemenetluses tehtud otsuse tühistamist põhjusel, et tema kinnipidamise päeva 15. novembrit 2021 ei ole kohtuotsuses karistusaja hulka arvestatud. Lisaks kinnipidamise protokollile on määruskaebusele lisatud ka PPA 18. mai 2022. a vastus, milles Xle edastatakse tema kinnipidamise protokoll väärteomenetluses. Samuti nähtub sealt X enda käsikirjaline tekst, mille kohaselt sai ta PPA 18. mai 2022 vastuse kätte 24. mail 2022, s.o pärast 23. mai 2022 kohtuistungit. X kasuks olukorda tõlgendades tuleb lähtuda sellest, et hiljemalt XX.XX.XXXX, mil kriminaalasjas nr X-XX-XXXX kuulutati kohtuotsust, sai X lõplikult teadlikuks sellest, et tema kinnipidamist väärteomenetluses 15. novembril 2021 karistusaja hulka ei arvestatud. Eeltoodust tulenevalt selgus X kahju hüvitamise nõude aluseks olev asjaolu juba Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega.
8.SKHS § 21 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib erandjuhul hüvitamise taotluse esitada kuue kuu jooksul maakohtu lahendi kuulutamisest arvates ringkonnakohtule, kui taotlust polnud mõjuval põhjusel võimalik maakohtule esitada. Seega tähtaeg ringkonnakohtule kahju hüvitamise taotluse esitamiseks oli 1. detsember 2022, mistõttu X poolt 27. juunil 2023 esitatud taotlus on esitatud hilinenult. Mõjuvat põhjust taotluse sedavõrd hilinenud esitamiseks Xl ei ole, mistõttu tuleb taotlus jätta läbi vaatamata. X oli terve menetluse jooksul ringkonnakohtus teadlik, et maakohus ei ole arvestanud tema kinnipidamist väärteomenetluses karistusajast maha, kuid seda küsimust ringkonnakohtus ei tõstatanud. Määruskaebus
9.X esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ja rahuldada määruskaebus. Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. X sai teada kahju hüvitamise õigusest alles prokuratuuri 7. märtsi 2023. a vastusest, sest eelnevalt eeldas ta, et kaitsja ja prokurör käituvad õigesti. Nimelt ei kinnitanud ainuüksi kinnipidamise protokoll, et prokuratuur oli teadlik X kinnipidamisest, kuid prokuratuuri vastusest saab seda järeldada. Menetlus ringkonnakohtus
10.Tallinna Ringkonnakohtu 4. märtsi 2024. a määrusega võeti X esitatud määruskaebus menetlusse ja määrati kirjalike seisukohtade ja taotluste esitamise tähtajaks 11. märts 2024.
11.11. märtsil 2024 esitas X täiendava selgituse, paludes kohtul arvestada kõigi tähtsust omavate faktiliste asjaoludega, mis on seotud kinnipidamise, kohtueelse menetluse ja prokuratuuri poolt seaduse põhimõtte meelevaldse moonutamisega. X hinnangul prokuratuur eksib ja soovib vastutusest vabaneda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3(6)
1-23-6807
12.X taotleb praeguses asjas kokkuvõtlikult mittevaralise kahju hüvitamist, mis tekkis selle tagajärjel, et Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega kokkuleppemenetluses kriminaalasjas XXX-XXXX ei arvatud karistuse hulka tema kinnipidamist 15. novembril 2021 kell 01.40 kuni kell 11.53, s.o 1 päev. Süüdimõistetu peeti kinni küll väärteomenetluses, aga väärteomenetlus lõpetati teos kuriteo tunnuste esinemise tõttu ja Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsus hõlmas ka seda kuritegu.
13.Võttes arvesse, et puuduvad andmed selle kohta, et vabaduse võtmine kui selline olnuks ebaseaduslik ja kriminaalmenetlus päädis süüdimõistva otsusega, tuleksid praegusel juhul mittevaralise kahju hüvitamise õiguslike alustena kõne alla SKHS § 5 lg 4 või § 7. Võttes seejuures arvesse, et taotluse kohaselt tekkis Xle lõppkokkuvõttes kahju maakohtu otsuse (kohtumenetluse) tulemusena, rakenduvad selles olukorras SKHS 4. peatüki 3. jao sätted ehk kahju hüvitamine kohtumenetluses.
14.Praeguses asjas tuvastas maakohus ringkonnakohtu hinnangul õigesti ja vastupidist ei nähtu ka määruskaebusest, et X sai hiljemalt XX.XX.XXXX, s.o kriminaalasjas nr X-XX-XXXX maakohtu otsuse kuulutamisel teada, et tema kinnipidamise aega ei ole kohtuotsuse tegemisel loetud karistuse aja hulka. Selleks ajaks oli politsei edastanud süüdimõistetule ka väärteoasjas koostatud kinnipidamise protokolli (X enda kinnitusel sai ta selle kätte 24. mail 2022 ehk pärast kohtuistungit, kuid enne kohtuotsuse tegemist). Seejuures kriminaalasjas nr X-XX-XXXX ringkonnakohtu 27. juuni 2022. a määruse peale esitatud määruskaebuses tugines süüdimõistetu oma kaitsja vahendusel esmakordselt sellele, et tema (väärteomenetluses) kinnipidamise aeg tulnuks lugeda karistuse hulka. Riigikohus ei võtnud X kaitsja määruskaebust menetlusse 25. augustil 2022.
15.Maakohtuga tuleb nõustuda selleski, et kooskõlas kohtupraktikaga säilis Xl SKHS § 21 lg-te 1 ja 3 kohaselt 6 kuu jooksul alates maakohtu lahendi kuulutamisest, s.o kuni
1.detsembrini 2023 õigus esitada kahju hüvitamise taotlus ringkonnakohtule (vt nt Riigikohtu
5.oktoobri 2018. a määrus kriminaalasjas nr 1-17-2629/58, p-d 13-15). Seda süüdimõistetu ei teinud. SKHS § 21 lg 4 võimaldab esitada kahju hüvitamise taotluse prokuratuurile vaid juhul, kui isik jättis ringkonnakohtule taotluse esitamata mõjuval põhjusel (ja seda samuti 6 kuu jooksul alates ringkonnakohtu otsuse jõustumisest ehk kuni 25. veebruarini 2023).
16.Praegusel juhul esitas X kahju hüvitamise taotluse prokuratuurile ja sedagi alles
27.juunil 2023. Taotluses endas märkis süüdimõistetu vaid seda, et ta sai „kahjust“ teada 7. märtsil 2023 ja viitas selle kinnituseks Põhja Ringkonnaprokuratuuri 7. märtsi 2023. a vastusele nr PRP10/23/284 koos lisadega ja Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsusele kriminaalasjas nr X-XXXXXX. Maakohtule esitatud kaebuses ja ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses selgitab süüdimõistetu, et selle vastuse tõttu sai ta teada, et prokuratuur oli teadlik tema kinnipidamisest juba enne kokkuleppe sõlmimist.
17.Maakohus asus seisukohale, et süüdimõistetu oli igal juhul maakohtu kokkuleppemenetluses tehtud otsuse tegemise järel teadlik nii enda kinnipidamisest kui ka sellest, et kohtuotsuses ei võetud kinnipidamist karistuse mõistmisel arvesse. Ringkonnakohus leiab täiendavalt, et Põhja Ringkonnaprokuratuuri 7. märtsi 2023 vastus nr PRP-10/23/284 ei sisalda ka X väidetut teavet. Tegemist on vastusega teabenõudele, mille kohaselt prokuratuur edastab Xle
15.novembri 2021. a väärteomenetluses isiku kinnipidamise protokolli koopia. Selle vastuse 4(6)
1-23-6807 pinnalt ei ole võimalik teha järeldusi selle kohta, et vastav kinnipidamise protokoll oli prokuratuuri valduses juba kriminaalasjas nr X-XX-XXXX kokkuleppe sõlmimise ajal ehk 6. mail 2022. Kokkulepet sõlminud prokurör Kadi Ruus kinnitas X kahju hüvitamise taotlust lahendades, et tema ei olnud kinnipidamise faktist teadlik, kuna ei saanud Politsei- ja Piirivalveametist vastavat teavet. Vastupidist ei kinnita ka Politsei- ja Piirivalveameti 4. augusti 2023. a vastus nr 1.1-21/709/2, mille kohaselt edastati kriminaalasi nr 21230200515 11. jaanuaril 2022 Põhja Ringkonnaprokuratuuri, kuna ka sellest vastusest ei ilmne, kas vaidlusalune protokoll oli kriminaalasja toimikus. Kohtuinfosüsteemi andmete pinnalt saab järeldada, et kohtule edastatud toimikutes seda protokolli ei olnud ja seda fakti keegi ka ei vaidlusta. Seejuures kuna X enda käsutuses oli vastav protokoll vähemalt alates 24. maist 2022, saanuks ta hiljemalt ringkonnakohtu menetluses tugineda faktile, et ükskõik millise kohtueelse menetleja tegevuse või tegevusetuse tõttu ei jõudnud see kriminaalasja toimikusse ja seetõttu ei võetud seda arvesse ka maakohtu otsuse tegemisel.
18.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus maakohtuga nõustuvalt, et X pidanuks esitama kahju hüvitamise taotluse ringkonnakohtule, kuna kõik praeguses menetluses avaldatud asjaolud olid tal teada vähemalt pärast maakohtu otsuse kuulutamist. Ringkonnakohtule taotluse esitamist (seaduses sätestatud tähtaja jooksul) ei takistanud ka kriminaalasjas tehtud otsuse vaidlustamine, kuna lõplik lahend selles asjas jõustus 25. augustil 2022. Süüdimõistetu taotlusest ega määruskaebusest ei nähtu asjaolusid, mida saaks käsitada sellise mõjuva põhjusena, mis ei võimaldanud Xl esitada taotlust ringkonnakohtule 6 kuu jooksul alates maakohtu otsuse kuulutamisest. Täiendavalt märgib kolleegium, et süüdimõistetu lasi mööda ka prokuratuurile taotluse esitamise tähtaja SKHS § 21 lg 4 tähenduses ja sedagi mõjuva põhjuseta, mis tinginuks tähtaja ennistamist. X selgitused selle kohta, kuidas ta tõlgendas prokuratuuri vastust, mis järgnes tema enda päringule, ei ole selliseks objektiivseks põhjuseks. Seega on süüdimõistetu taotlus esitatud igal juhul hilinenult, mis välistab selle sisulist läbi vaatamist kooskõlas SKHS § 13 lg-ga 2.
19.Kuigi kolleegium ei lahenda X taotlust sisuliselt, nendib ta lisaks järgmist. Isegi taotluse õigeaegsel esitamisel tuleks praeguses asjas kahju hüvitamist välistava asjaoluna SKHS § 8 lg 1 p 2 tähenduses kaaluda asjaolu, et X oli kokkuleppe sõlmimisel teadlik sellest, et teda on väärteomenetluses kinni peetud ja see päev ei ole karistusest maha arvatud, kuid oli siiski kokkuleppe sõlmimisega nõus. Kokkuleppemenetluses on karistus kokkuleppe esemeks ehk on vähemalt teatud määral poolte käsutada (kokku leppida). Veelgi enam, maakohus tuvastas X kahju hüvitamise taotlust lahendades, et juba enne maakohtu istungit, kus arutati kokkulepet, pöördus süüdimõistetu Politsei- ja Piirivalveameti poole kinnipidamise protokolli väljanõudmiseks. Samas ei avaldanud X seda asjaolu kohtuistungil, kuigi vastava teabe saamisel saanuks maakohus kaaluda muu hulgas kohtuistungil edasilükkamist või ka kokkuleppe kinnitamisest keeldumist.
20.Eeltoodust tulenevalt ei olnud prokuratuuril ega maakohtul alust süüdimõistetu taotlust läbi vaadata. Maakohtu resolutsiooni sõnastuse kohaselt jäetakse „süüdimõistetu kaebus“ läbi vaatamata. Kolleegiumi hinnangul tuleb olukorras, kus maakohus leidis, et süüdimõistetu ei esitanud mõjuva põhjuseta kahju hüvitamise taotlust ringkonnakohtule, pidada korrektseks lahenduseks SKHS § 13 lg 2 mõttes just nimelt „taotluse“ läbi vaatamata jätmist nagu seda on käsitletud ka maakohtu põhjendustes. Tegemist ei ole siiski põhimõttelise vastuoluga, vaid ebatäpsusega, mida võib kõrvaldada ringkonnakohtu lahendiga. 5(6)
1-23-6807
21.Juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 2 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse sisuliselt muutmata, täpsustades, et X taotlus süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks jäetakse läbi vaatamata. X määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.