Kohtulahend

25.01.2024 määrusega jättis Riigiprokuratuur esitatud kaebuse rahuldamata.

1(5)

1-24-1222 KrMS § 2001 lg 1 kohaselt võib kriminaalmenetluse lõpetada, kui kohtueelses menetluses ei ole kindlaks tehtud isikut, kes on kuriteo toime pannud ning ei ole võimalik koguda lisatõendeid või nende kogumine ei ole otstarbeks. Antud juhul ei ole vaidlust küsimuses, et kohtueelses menetluses ei õnnestunud teha kindlaks kuriteo toimepannud isikut. Seega tõusetub küsimus pigem selles, kas kriminaalasjas oleks hüpoteetiliselt võimalik koguda lisatõendeid või kas nende kogumine oleks sellisel juhul otstarbekas. Abiprokurör leidis, et Lääne prefektuuri 13.10.2023 kriminaalmenetluse lõpetamise määruses (põhistused 13.12.2023) esitatud seisukohad on igati kooskõlas kriminaalasja materjalidest nähtuvaga. Samas kaebuse väited ei osuta ühelegi kaalukale minetusele uurimises. Abiprokurör leidis, et antud juhul pidanuks kannatanu oma kaebuses ära näitama lisaks seni tehtule need menetlustoimingud, millised uurimisasutus jättis tema arvates tegemata, kuid mille tegemine aitaks suure tõenäosusega tuvastada kuriteo toimepannud isiku. Samas ei piisaks kriminaalmenetluse jätkamiseks ainuüksi selliste tõendite kogumise võimalusest, mille väljavaated anda tõendamiseseme asjaolude osas olulist teavet, on pelgalt teoreetilised. Olukorras, kus tõendamiseseme seisukohalt on tehtud vajalikud uurimistoimingud, kriminaalmenetluse lõpetamise määruses esitatud põhistused vastavad kriminaalasja materjalidele, on asjakohased ja selgitavad täpselt, miks ei ole võimalik koguda täiendavaid tõendeid või miks see ei ole otstarbekas, tuleks Lääne prefektuuris KrMS § 2001 lg 1 alusel tehtud menetlusotsustus jätta ilmselgelt muutmata. 21.09.2023 ütlustes on X märkinud järgmist: „Peale tehingute tegemist võtsin raamatupidaja käest oma ID kaardi, märkmiku ja ülejäänud kaardipaki ära. Ma ei veendunud, kas kõik kaardid, sh Y OÜ SEB pangakaart oli nende kaartide hulgas. Ma ei mäleta, millal ma viimati Y OÜ SEB pangakaarti nägin, kuna ma ei kasuta seda igapäevaselt“. Esitatud kaebuses on märgitud, et X ei saanud 20.09.2018 raamatupidajalt tagasi OÜ Y pangakaarti, kuid X ütlustest sellist asjaolu ei nähtu. Seega puudunuks oletuste põhjal igasugune alus raamatupidaja töö- või eluruumides läbiotsimise teostamiseks ning seda veel ca 4 aastat peale sündmuse toimumist (kuriteoteade esitati 06.03.2023). Samuti ei ole kaebuses põhjendatud, et kuidas X tunnistajana ülekuulamine olukorras, kus ta sündmuse asjaolusid ise vahetult ei tajunud, annaks kriminaalasjas olulist tõenduslikku teavet. Mis puutub aga kaebuses märgitusse, et menetleja õiend ei ole piisav kaamerasalvestiste puudumise tõendamiseks, siis ka sellise väitega abiprokurör ei nõustunud. Kõnealune õiend näitab, et menetleja on kontrollinud sularahaautomaatide juures olevate kaamerate salvestiste olemasolu ja veendunud, et ca 4 aastat pärast sündmust ei ole need enam säilinud. Samas leidis abiprokurör, et eelnev ei oma antud asjas enam olulist tähtsust kuna kriminaalmenetluse läbiviimine oleks perspektiivitu mitte ainult tõenduslikku teavet kajastavate tõendite kogumise võimatuse tõttu. Praeguseks ajahetkeks on uuritav kuritegu ka aegunud. KarS § 213 sätestatud kuriteo puhul on KarS § 4 lg 3 järgi tegemist II astme kuriteoga. KarS § 81 lg 1 p-st 2 tulenevalt aegub aga teise astme kuritegu, kui kuriteo lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud 5 aastat. Kuivõrd uuritav kuritegu oli toime pandud ajavahemikul 24.10. 2018 kuni 30.10.2018, hakkas sealt kulgema KarS § 81 lg 1 p-s 2 sätestatud viie aasta pikkune kuriteo aegumistähtaeg. Seega oli uuritav kuritegu juba kaebuse esitamise hetkeks aegunud. Kriminaalasja puhul ei rakendu ka KarS § 81 lg 5 ja 7 nimetatud kuriteo aegumise katkemist ja peatumist mõjutavad asjaolud. Samuti ei rakendu selle kriminaalasja puhul KrMS § 199 lg-s 3 sätestatu. Kuriteo aegumine on KrMS § 199 lg 1 p-st 2 tulenevalt absoluutne menetlust välistav asjaolu ning ka sellel põhjusel ei ole võimalik esitatud kaebust rahuldada. Eraldi märkis abiprokurör, et kriminaalmenetluse lõpetamisel KrMS § 2001 lg 1 kohaselt annab selleks loa prokuratuur, mida 13.10.2023 määruse puhul on ka tehtud. Lääne prefektuuris koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrus oli põhistamata ning hiljem, s.o 13.12.2023 koostati kannatanu nõudmisel määruse juurde ka põhistused. Selle asjaolu kontroll, kas kriminaalmenetluse lõpetamine oli põhjendatud või mitte, toimus prokuratuuri poolt enne 20.10.2023 loa andmist ning seda uurimisasutuses 13.10.2023 koostatud määrusega seonduvalt. Kriminaalmenetluse seadustiku sätetest ei tule sellist nõuet, et prokuratuur peab 2(5)

1-24-1222 kriminaalmenetluse lõpetamise seaduslikkust kontrollima kahel korral ehk siis kriminaalmenetluse lõpetamisel kui koostatakse põhistamata määrus ja seejärel veel pärast põhistuste koostamist. Ka KrMS § 206 lg-st 11 tulenevalt nähakse ette kannatanu poolt taotluse esitamisel põhistuste koostamise menetleja poolt, kuid sealt ei tulene prokuratuurile kohustust allkirjastada ka põhistuste osa. Samuti jääb abiprokurörile arusaamatuks kaebaja väide, et OÜ-d Y ei kaasatud kriminaalasja kohtueelsel uurimisel kannatanuna. KrMS § 37 lg 2 kohaselt osaleb juriidilisest isikust kannatanu kriminaalmenetluses oma seadusliku esindaja (juhatuse liige) kaudu. Kõnealuses kriminaalmenetluses kaasati X kriminaalmenetlusse, kuulati ta üle ja selgitati ka kannatanuga seotud õigusi. Kuigi antud juhul ei oma OÜ Y kannatanuna kriminaalmenetlusse piisava kaasatuse küsimus kuriteo aegumise tõttu enam tähendust, siis leidis abiprokurör ikkagi, et vastavad taotlused pidanuks X esitama kriminaalasja kohtueelsel uurimisel kriminaalasja menetlejale või menetlust juhtivale prokurörile. Vastuväited Riigiprokuratuuri määrusele

1-24-1222 kannatanule sellise kahju tekitamine või kui sellise kahju tekkimine on kahju tekitamisega tõenäoliselt kaasnev ja kahju tekitajale seetõttu ettenähtav. Kaebuse esitajale ei ole mõistlikult võttes arusaadav, millistel põhjustel ei ole asja menetlusse seni kaasatud kannatanuna OÜ-d Y. Kaebaja hinnangul ei ole menetleja ja prokuratuur ilmselt täitnud uurimiskohustust ammendavas ulatuses, st et ei ole teostanud kõiki KrMS-ga vajalikke, lubatavaid ja võimalikke menetlustoiminguid, mis avaldub kõige otsesemalt selles, et vaatamata asjas tuvastatud asjaoludele, et nii X kui ka tunnistajana ülekuulatud Q, kes oli X äriühingutele raamatupidamisteenust osutav raamatupidaja, möönavad menetlejale antud ütlustes, et 20.09.2018 jättis X raamatupidaja tööruumi oma ID kaardi koos kõigi muude kaartidega, sealhulgas ka Y OÜ pangakaart ja märkmik, millesse olid üleskirjutatud pangakaardi PIN-koodid. Samuti, et X kinnituse kohaselt ei saanud ta muude 20.09.2018 raamatupidaja tööruumi jäetud dokumentide hulgas tagasi enam OÜ-le Y vormistatud pangakaarti ja et X, kellel ei olnud vahepealsel ajal vajadust kasutada OÜ-le Y vormistatud pangakaarti, sai 28.02.2023 SEB Pank AS Pärnu harukontoris teada, et juba 2018. a oktoobri lõpus on OÜ Y arvelduskontolt võetud välja pangaautomaadi kaudu 6 päeva jooksul sularaha kogusummas 15 360€. X poolt menetlejale antud ütluste kohaselt palus ta oma poeg C, et see päriks raamatupidaja Qlt OÜ-le Y vormistatud pangakaardi valduse kohta, samuti ta teab, et poeg C ja Q vestlesid sellel teemal, kuid ta ei tea selle vestluse sisu. Juhtivuurija poolt koostatud õiendil (politseile teadaolevalt ei ole säilinud SEB Pank AS sularahaautomaatide kaamerasalvestised aastast 2018) puudub objektiivselt kontrollitav sisu ja õiguslik tähendus (KrMS sätted ei tunne sellist tõendi liiki, nagu õiend menetlusesemeks oleva asjaolu esinemise või puudumise kohta). Kaebuse esitajal on alust menetlejale heita ette, et menetleja on jätnud tegemata obligatoorselt vajalikud, võimalikud ja põhjendatud menetlustoimingud, milleks on: 1) Q valduses ja kasutuses olevate töö- ja eluruumide läbiotsimine (KrMS § 91 lg 1); 2) X poja C tunnistajana ülekuulamine OÜ-le Y vormistatud pangakaardi 20.09.2018 X valdusest väljaminekut puudutavate asjaolude osas, mis võisid saada temale teatavaks 28.02.2023 vestlusest Qga (KrMS § 66 lg 1); 3) teabenõude esitamine SEB Pank AS-le sularahaautomaatide kaamerasalvestiste säilitamise infotehniliste tingimuste ja aja kohta ning salvestiste väljanõudmine nimetatud pangalt (KrMS § 145 lg 3). Kaebuse esitaja leiab, et asjas kannatanute 29.12.2023 kaebust lahendanud abiprokurör on jätnud lubamatult arvesse võtmata, et kaevatavas 25.01.2024 kaebuse rahuldamata jätmise määruses nimetatud väidetava kuriteo aegumise on kaasa toonud uurimisasutuse poolt kannatanutele asja materjalide tutvustamisega ja nn „põhistuste“ esitamisega viivitamine üle seadusega lubatud tähtaegade. Kaebuse esitaja leiab et uurimisasutus, Lääne Ringkonnaprokuratuur ja kannatanute 29.12.2023 kaebust lahendanud abiprokurör ei ole täitnud neile seadusega pandud menetluskohustusi, kui on jätnud asja õiguspäraseks menetlemiseks tegemata olulised ja seadusega nõutavad menetlustoimingud. Kaebaja hinnangul on need protsessuaalsed puudused kõrvaldatavad ringkonnakohtu poolt, kohustades Riigiprokuratuuri jätkama asja menetlust vastavalt kehtivale kriminaalmenetlusõigusele või alternatiivselt – tuvastada, et praeguses asjas on kaebajate menetlusõigusi rikutud ulatuses, mis on kaasa toonud neile varalise kahju tekkimise.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1-24-1222 ringkonnakohus kaebuse, milles on vaidlustatud Riigiprokuratuuri menetlusotsustust kriminaalmenetluse lõpetamise küsimuses, läbivaatamisel KrMS §-st 326, arvestades KrMS §-s 208 sätestatud erisusi. KrMS § 326 lg 2 p 1 koosmõjus KrMS § 208 lg-ga 3 sätestab, et ringkonnakohus koostab kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab kaebuse kaebajale, kui kaebus on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või kui ringkonnakohus jätab tähtaja ennistamata.

(Allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.