lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-24-936/6

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 23.02.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-24-936/6
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kaebus Riigiprokuratuuri tegevuse peale
Kuulutamise aeg
23.02.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1372
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

23. veebruar 2024, Tallinn

Kriminaalasja number

1-24-936

Kohtukoosseis

Markus Kärner

Vaidlustatud lahend

Riigiprokuratuuri 18. jaanuari kriminaalasjas nr 22730000083

Kaebuse esitaja

X OÜ lepinguline esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela

2024.

a

määrus

RESOLUTSIOON

Jätta X OÜ lepingulise esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela kaebus Riigiprokuratuuri

18.jaanuari 2024 määrusele rahuldamata, kuid muuta Politsei- ja Piirivalveameti 4. detsembri 2023. a kriminaalmenetluse lõpetamise määrust kriminaalasjas nr 22730000083 järgmiselt: 1) lugeda kriminaalmenetluse lõpetamise aluseks KrMS § 200 ja KrMS § 199 lg 1 p 2; 2) asendada kriminaalmenetluse lõpetamise määruses toodud põhjendused kriminaalmenetluse lõpetamise kohta ringkonnakohtu määruse punktis 13 toodud põhjendustega arvatava kuriteo aegumise kohta.

MÄÄRUSE EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on tulenevalt KrMS § 385 p-st 11 lõplik ega ole vaidlustatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Riigiprokuratuur alustas 26. aprillil 2022 kriminaalasjas nr 22730000083 menetlust karistusseadustiku (KarS) § 201 lg 1 tunnustel selle kohta, et Y võis ajal, kui ta töötas X OÜ-s ekspedeerijana (2. aprill kuni 30. juuni 2018), omastada X OÜ vara koguväärtuses 5270 eurot.
2.Politsei- ja Piirivalveamet lõpetas 4. detsembril 2023 kriminaalmenetluse Põhja Ringkonnaprokuratuuri loal kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 199 lg 1 p 1 järgi. Menetleja leidis kokkuvõtlikult, et Y tegevus on kvalifitseeritav mitte omastamisena, vaid usalduse kuritarvitamisele kaasaaitamisena. Kuna aga Y teopanus ei ulatunud suure varalise kahjuni (40 000 eurot), ei ole tema käitumine kriminaalkorras karistatav.

1-24-936

3.Kannatanu X OÜ lepinguline esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela vaidlustas kriminaalmenetluse lõpetamise Riigiprokuratuuris.

RIIGIPROKURATUURI MÄÄRUS

4.Riigiprokuratuur jättis 18. jaanuari 2024. a määrusega kannatanu lepingulise esindaja kaebuse rahuldamata. Põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. KarS § 201 sätestatud kuriteo puhul on KarS § 4 lg 3 järgi tegemist teise astme kuriteoga. KarS § 81 lg 1 p-st 2 tulenevalt aegub aga teise astme kuritegu, kui kuriteo lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud 5 aastat. Kuivõrd X OÜ 4 kaebustes märgitud väidetavad kuriteod olid toime pandud 2018. a, hakkas sealt kulgema ka KarS § 81 lg 1 p-s 2 sätestatud 5-aastane aegumistähtaeg. Puuduvad KarS § 81 lg-tes 5 ja 7 nimetatud kuriteo aegumise katkemist ja peatumist mõjutavad asjaolud. Samuti ei rakendu KrMS § 199 lg-s 3 sätestatu. Kuriteo aegumine on KrMS § 199 lg 1 p-st 2 tulenevalt aga absoluutne menetlust välistav asjaolu.

KAEBUS RIIGIPROKURATUURI MÄÄRUSELE

5.15. veebruaril 2024 registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus X OÜ lepingulise esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela kaebus Riigiprokuratuuri 18. jaanuari 2024 määrusele. Selles taotleb kannatanu lepinguline esindaja määruse tühistamist ja Riigiprokuratuuri kohustamist jätkama kriminaalmenetlust.
6.Kaebuse argumendid on kokkuvõtvalt järgmised. Aegumise kohaldamiseks tulnuks menetlejal kõigepealt tuvastada koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu. Menetleja seda aga ei teinud. Kaebuse kohaselt toetab niisugust seisukohta ka Riigikohtu praktika. Teiseks polnud Riigiprokuratuuril võimalik muuta kaebemenetluse käigus kriminaalmenetluse lõpetamise alust. Uurimisasutus lõpetas kriminaalmenetluse kuriteokoosseisu puudumise, kuid Riigiprokuratuur aegumise tõttu. Riigiprokuratuuril oli võimalik KrMS § 207 lg 2 alusel kontrollida üksnes vaidlustatud määruse õiguspärasust. Seadusest ei tulene Riigiprokuratuurile kaebemenetluses volitust muuta kohtueelse menetleja määrust sisuliselt. Riigiprokuratuur väljus kaebuse piiridest. Kolmandaks on Riigiprokuratuur mitme kaebaja väitega nõustunud. Seetõttu tulnuks kriminaalmenetluse lõpetamise määrus tühistada ja saata asi tagasi uurimisasutusse menetluse jätkamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.Ringkonnakohus jätab kannatanu kaebuse rahuldamata, sest arvatav kuritegu on aegunud. Kuna arvatav kuritegu oli aegunud juba kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koostamise hetkeks, muudab ringkonnakohus KrMS § 208 lg 9 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise määrust.
8.Kaebuse sõlmküsimuseks on see, kuidas tuleb toimida, kui kriminaalmenetlus lõpetatakse kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu (KrMS § 199 lg 1 p 1 ja KrMS § 200), kuid lahendades kannatanu kaebust kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale (edaspidi süüdistuskohustuskaebus ja süüdistuskohustusmenetlus) tuvastab Riigiprokuratuur kuriteo aegumise.
9.Kuriteo aegumine välistab kriminaalmenetluse jätkamise (vt KrMS § 6, KrMS § 199 lg 1 p 2 ja KrMS § 200). Jättes kõrvale KrMS § 199 lg 3 p-s 1 sätestatud erandi, ei tohi aegunud kuriteo uurimiseks menetlustoiminguid läbi viia, sest arvatava kuriteo aegumine on 2(4)

1-24-936 võrdsustatav kuriteokahtluse äralangemisega. Menetluse jätkamine on lubatav vaid siis, kui arvatava kuriteo aegumine ei ole kindel ning tarvis on välja selgitada asjaolusid, mis võiksid aegumisele antavat hinnangut muuta – näiteks, kas tegemist võis olla jätkuva kuriteoga (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. aprilli 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-1-17, p 79). Aegumistähtaja möödumine ei välista üksnes menetlustoimingute tegemist, vaid KrMS § 199 lg 3 p-s 1 sätestatud taotluse puudumisel on välistatud ka isiku süüküsimuse sisuline hindamine (vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. oktoobri 2022. a määrus asjas nr 1-22225/35, p 17). Arvatava kuriteo aegumine kohustab menetlejat menetlust lõpetama mistahes menetlusstaadiumis aegumistähtaeg möödub. Veelgi enam, KrMS § 199 lg 1 p 2 ei luba kriminaalmenetlust isegi alustada, kui arvatava kuriteo aegumistähtaeg on möödunud.

10.Kriminaalmenetluse lõpetamine aegumistähtaja möödumise tõttu ei eelda kõikide arvatava kuriteo asjaolude väljaselgitamist. Menetleja peab tuvastama arvatava kuriteo toimepanemise lõpuleviimise aja (KarS § 81 lg-d 1-4). Seejärel tuleb tuvastada, kas esineb asjaolusid, mis võisid aegumise katkestada või peatada (KarS § 81 lg-d 5 ja 7). Viimasena tuleb tuvastada, kas kahtlustatav ei taotle kriminaalmenetluse jätkamist rehabiliteerimise eesmärgil (KrMS § 199 lg 3 p 1).
11.Viitamata ühelegi konkreetsele lahendile väidetakse kaebuses, justkui oleks ka Riigikohus leidnud, et „[...] vaid kuriteole on võimalik aegumist kohaldada. Seega enne aegumise kohaldamist peab menetleja olema jõudnud veendumuseni, et mingi kuritegu on üldse toime pandud.“ Ringkonnakohus leiab, et Riigikohtu praktika on kaebuses väidetuga vastupidine. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi pikaajalises praktikas on rohkelt näiteid sellest, kuidas kriminaalmenetlus on kohtumenetluse käigus lõpetatud aegumise tõttu olukorras, kus kuriteost saab rääkida vaid hüpoteetiliselt, s.o Riigikohus ei ole eelnevalt tuvastatud seda, kas süüdistatav on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo (vt nt 18. oktoobri 2023 otsus nr 1-20-5182/179, p 15; 21. detsembri 2022 määruse nr 1-21-7255/57 aluseks olnud olukord ja p-d 16-20; 18. juuni 2020. a otsus nr 1-17-4309/132, p-d 20-27; 8. mai 2020. a otsus nr 1-18-7408/62, p-d 18-20; 16. novembri 2015 määrus nr 3-1-1-96-15, p 6; 14. detsembri 2007 otsus nr 3-1-1-30-07, p 13).
12.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, mille kohaselt pidanuks Riigiprokuratuur jääma kaebuse piiresse ega tohtinud tugineda kriminaalmenetluse aegumisele. Süüdistuskohustusmenetluse eesmärgiks on legaliteedipõhimõtte järgimise kontrollimine (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. mai 2020. a määrus asjas nr 1-20-79/9, p 25-26). Legaliteedipõhimõte kohustab aga kriminaalmenetlust toimetama üksnes siis, kui ei esine kriminaalmenetlust välistavaid asjaolusid (KrMS § 6). Süüdistuskohustuskaebust lahendades täidab Riigiprokuratuur lisaks ka KrMS § 213 lg 1 p-s 6 sätestatud järelevalvefunktsiooni, mis tähendab, et teatud juhtudel tuleb isegi sõltumata esitatud kaebusest ka omal algatusel (ex officio) hinnata kriminaalmenetluse lõpetamise seaduslikkust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. novembri 2023. a määrus asjas nr 120-3101/85, p 31). Niisamuti peab Riigiprokuratuur sõltumata kaebuse piiridest hindama, kas korraldus menetluse jätkamiseks on seaduslik või mitte. Tuvastades kriminaalmenetlust välistava asjaolu, ei saa Riigiprokuratuur anda KrMS § 199 lg 1 p-ga 2 ja KrMS §-ga 200 vastuolus olevat korraldust kriminaalmenetluse jätkamiseks.
13.Vaidlustatud määruses tuvastas Riigiprokuratuur, et lõpetatud kriminaalmenetluses uuritud teise astme arvatavad kuriteod pandi toime aastal 2018. Kaebaja ei esitanud kaebuses vastuväiteid kuriteo aegumistähtaja arvestamise osas. Nii ühtivad ka kaebuses välja toodud väidetava kuriteo asjaolud Riigiprokuratuuri määruses tuvastatuga (p 1.2). Seega puudub väidetavate kuritegude toimepanemise ajas vaidlus. Ka ringkonnakohus nõustub, et kuna 3(4)

1-24-936 kriminaalmenetluse esemeks oli teise astme kuritegu (KarS § 201 lg 1) ning arvatav kuritegu viidi lõpuni hiljemalt 30. juunil 2018 (arveid esitati perioodil 2. aprill kuni 30. juuni 2018 ning arveid tasuti 2018. a juunis), möödus aegumistähtaeg hiljemalt 30. juunil 2023. Ühtegi aegumise peatumise või katkemise alust ei esine. Samuti ei ole kriminaalmenetluses kellelegi kahtlustust esitatud, mistõttu ei tõusetunud ka küsimust kriminaalmenetluse jätkamisest kahtlustatava rehabiliteerimise eesmärgil. Seda arvestavalt nõustub ringkonnakohus Riigiprokuratuuri määruse järeldusega, et arvatav kuritegu on aegunud. Kaebust rahuldamata jättes toimis Riigiprokuratuur õigesti, sest seadus välistab kriminaalmenetluse jätkamise.

14.Ringkonnakohus märgib sedagi, et arvatava kuriteo aegumistähtaeg oli möödunud juba kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koostamise hetkeks. Nimelt möödus 5-aastane aegumistähtaeg hiljemalt 2023. aasta 30. juunil. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus tehti aga 4. detsembril 2023. Sellises olukorras pidanuks kriminaalmenetluse lõpetama KrMS § 199 lg 1 p-s 2 ja KrMS § 200 sätestatud alustel arvatava kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu. KrMS § 208 lg 9 lubab ringkonnakohtul muuta kriminaalmenetluse lõpetamise määrust ka juhul, kui kohus leiab, et kriminaalmenetluse jätkamiseks ei ole alust. Seega muudab ringkonnakohus Politsei- ja Piirivalveameti 4. detsembri 2023. a kriminaalmenetluse lõpetamise määrust nii, et loeb kriminaalmenetluse lõpetamise aluseks KrMS § 200 ja KrMS § 199 lg 1 p 2 ja asendab kriminaalmenetluse lõpetamise määruses toodud põhjendused kriminaalmenetluse lõpetamise kohta käesoleva määruse punktis 13 toodud põhjendustega arvatava kuriteo aegumise kohta. Kuna ringkonnakohus ei tee kaebuses taotletavat lahendit, jätab ringkonnakohus kannatanu esindaja kaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.