Kohtulahend

1(5)

1-24-715 Abiprokurör selgitas, et kriminaalmenetluse alustamata jätmise otsustuse vaidlustamine Riigiprokuratuuris toimub KrMS § 207 sätete kohaselt. KrMS § 207 lg 1 ja 3 järgi saab Riigiprokuratuurile esitada kaebusi kriminaalmenetluse alustamata jätmise otsustuse peale üksnes konkreetse kuriteosündmuse asjaolude kohaselt kannatanu staatuses olev isik. Kannatanu mõiste tuleneb KrMS § 37 lg 1. Selle kohaselt on seadusandja määratlenud kannatanuna kriminaalmenetluses füüsilise või juriidilise isiku, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Kannatanu mõiste olemust ja sisu on selgitanud täpsemalt ka Riigikohus oma mitmetes lahendites (nt 3-1-1-97-10, 31-1-41-15, 1-19-9575). Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-97-10 leidnud, et KrMS § 37 lg-s 1 sätestatud tingimus, mille kohaselt peab kahju olema tekitatud vahetult kuriteoga, tähendab seda, et kannatanuna saab käsitada üksnes isikut, kelle kahju on kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteoga nii faktiliselt kui ka õiguslikult seotud. Faktilise seotuse all peetakse silmas seda, et kannatanu kahju peab olema tekkinud sellistel asjaoludel, mis olulises osas kattuvad menetletava kuriteo koosseisulistele tunnustele vastavate faktiliste asjaoludega. Vastasel korral ei ole võimalik väita, et kannatanule oleks kahju tekitatud sama teoga, mis on konkreetse kriminaalmenetluse esemeks. Õigusliku seose all peetakse silmas KrMS § 37 lg 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt peab kahju olema tekitatud vahetult "kuriteoga". Kuriteokoosseis, mille järgi kriminaalmenetlus toimub, peab olema määratud kaitsma seda sama õigushüve, mille rikkumisest kannatanu kahju tuleneb. Prokurör leidis, et X ei ole kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises nr 23730000272 kajastatud asjaoludel KarS § 3811 lg 1 ja KarS § 344 asjaolude osas käsitletav kannatanuna. KarS § 3811 näeb ette karistuse raamatupidamise korraldamise nõuete teadva rikkumise eest või teadvalt raamatupidamisdokumentide ebaseadusliku hävitamise, varjamise või kahjustamise või raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmise või ebaõigete andmete esitamise eest, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist. KarS § 344 näeb ette karistuse dokumendi, pitsati või plangi, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, võltsimise eest. Kaebusest nähtuvalt leiab kaebaja, et Q OÜ on toime pannud raamatupidamise korraldamise nõuete rikkumise, kuna muutis majandusaasta aruannetes olevad andmed ebaõigeks ehk esitas raamatupidamisdokumendis ebaõigeid andmeid või on alternatiivselt tegemist dokumendi intellektuaalse võltsimisega. Esitatud avaldusest ega kaebusest ei nähtu, et selle tegevusega oleks X saanud mingisugust kahju ning seega ei vasta X selles osas kannatanu mõistele. Seega tuleb jätta X kaebus selles osas läbivaatamata. KarS § 384 näeb ette karistuse füüsilisest isikust võlgniku, tema seadusliku esindaja või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani või seda asendava organi liikme poolt võlgniku varalise seisundi teadva kohustustevastase kahjustamise eest, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või maksejõuetus. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et nimetatud paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest karistatakse üksnes siis, kui kohus on välja kuulutanud teo toimepanija või juriidilisest isikust võlgniku pankroti või lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu. Q OÜ pankroti välja kuulutatud ei ole ja samuti ei ole selle pankrot lõppenud raugemisega. Harju Maakohus on leidnud oma 11.10.2023 määruses tsiviilasjas 2-23-9863, et ei ole täidetud pankrotiseaduse § 31 lg 12 p 1 eeldused (maksejõuetus) ja jätnud Q OÜ pankroti välja kuulutamata. Seega ei ole täidetud KarS § 384 lg-st 2 tulenev objektiivne koosseisuväline karistatavuse eeldus ja Põhja Ringkonnaprokuratuur on jätnud õigesti kriminaalmenetluse alustamata. Vastuväited Riigiprokuratuuri määrusele

2(5)

1-24-715 Kaebuse esitaja on seisukohal, et ta on käsitatav kannatanuna, mistõttu oli X ka KrMS § 207 lg 2 alusel õigustatud Riigiprokuratuurile kaebust esitama ja puudus alus sellel ettekäändel kaebuse läbivaatamata jätmiseks. Kannatanu mõiste on sätestatud KrMS § 37 lg-s 1, mille järgi on kannatanu muuhulgas juriidiline isik, kelle õigushüve on tema vastu suunatud kuriteoga vahetult kahjustatud. Seega tuleb isik lugeda kannatanuks juhul, kui 1) talle on tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju ja 2) see kahju on tekitatud vahetult kuriteoga (vt RKKKo 3-1-1-41-15 p 32). KarS §-d 344 ja 3811 ei sätesta kumbki koosseisulise elemendina kannatanule kahju tekkimist. Riigikohus on märkinud, et isik võib olla kannatanu ka kuriteos, mille tunnuste hulka kahju tekitamine ei kuulu (vt RKKKo 3-1-1-41-15 p 37). Kohtupraktikast tulenevalt saab ka sellistel koosseisude nagu KarS §-d 344 ja 3811 puhul olla seega kannatanu. X on Q OÜ suurim ja võib-olla ainus võlausaldaja. X on teinud Q OÜ-le laenu väljamakseid: 01.11.2017. a summas 12 000 eurot, 04.01.2018. a summas 122 500 eurot, 03.05.2018. a summas 141 000 eurot, 03.10.2018. a summas 163 659,95 eurot ja 03.12.2018. a summas 77 260 eurot. 13.06.2022. a edastas X Q OÜ-le laenulepingu ülesütlemisavalduse, mille esitamise ajal oli laenu põhiosa jääk 284 337,57 eurot. Q OÜ ei ole kaebuse esitamise seisuga laenu Xle tagastanud ega maksnud laenu osamakseid alates 2022. a aprillist. X on seisukohal, et Q OÜ tegutsemine raamatupidamiskohustuse rikkumisel ja majandusaasta aruannete võltsimisel võib tähendada Xle kahju tekitamist. Riigiprokuratuur on samuti viidanud Riigikohtu varasematele seisukohale, mille järgi saab kannatanuna käsitada isikut, kelle kahju on kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteoga nii faktiliselt kui ka õiguslikult seotud. Faktiline seotus tähendab seda, et isiku kahju peab olema tekkinud sellistel asjaoludel, mis olulises ulatuses kattuvad menetletava kuriteo koosseisulistele tunnustele vastavate faktiliste asjaoludega (RKKKm 1-21-1591 p 11). X hinnangul väljendab Q OÜ käitumine seda, et ühing on rikkunud enda raamatupidamislikke kohustusi ja võltsinud majandusaasta aruandeid. Kaebuse esitaja märgib, et Q OÜ muutis enda 2021. a ja 2022. a majandusaasta aruandeid suures ulatuses ja vahetult pärast seda, kui X oli esitanud Q OÜ suhtes pankrotiavalduse. Kaebuse esitaja on veendunud, et muudatuste eesmärk oli näidata Q OÜ majanduslikku seisu tegelikust paremana ja vältida sellega pankrotimenetlust. Selle eesmärgi on Q OÜ täitnud, sest pankrotimenetlust ei algatatud. Algsete 2021. a ja 2022. a majandusaasta aruannete kohaselt oli Q OÜ omakapital miinuses, mis tähendab äriseadustiku kohaselt juhatuse liikme kohustust esitada ise kohtule pankrotiavaldus. Majandusaasta aruannetes tehtud muudatuste tõttu muutus omakapital taas n-ö positiivseks. OÜ-l Q on õnnestunud oma õigusvastase tegevusega pankrotimenetlus ära hoida või edasi lükata, mis tähendab seda, et Xlt on võetud võimalus pankrotivara arvelt oma nõudeid rahuldada. Teadaolevalt on pankrotiseaduses pankrotivara moodustamiseks küllalt lühikesed tähtajad, mis tähendab seda, et Q OÜ pankroti edasilükkamisega võivad olla võlausaldajad, sh X juba kaotanud võimalusi pankrotivara tekkeks. See ongi kahju tekitamine. Õiguslik seotus tähendab, et kuriteokoosseis, mille järgi kriminaalmenetlus toimub, peab olema määratud kaitsma seda sama õigushüve, mille rikkumisest kannatanu kahju tuleneb (RKKKo 3-1-197-10 p 19). KarS § 3811 lg-ga 1 kaitstav õigushüve on iga raamatupidamiskohustuslasega seotud isiku (sh võlausaldaja, lepingupartner) võimalus saada usaldusväärseid andmeid raamatupidamiskohustuslase majandusliku seisu kohta. X kahju tuleneb sellest, et Q OÜ on näidanud enda majanduslikku seisundit tegelikust oluliselt paremana, millega on lükatud edasi äriühingu maksejõuetusmenetlus ja sellega tekitatakse võlausaldajatele kahju. Kaebaja on seisukohal, et kui võlgnik Q OÜ võltsib aruandeid ja annab sellega võlausaldajale tegelikust parema majandusliku pildi, siis peab laenuandjal olema võimalik läbida kaebemenetlus olukorras, kus kriminaalmenetlust ei alustata. Kaebaja leiab, et võltsimine on tema õiguslikke positsioone ja huve riivanud sellisel määral, et ta ei pea kaebeõiguse olemasoluks hakkama

3(5)

1-24-715 detailselt tõendama varalise kahju olemasolu. Pealegi on ringkonnaprokuratuur jätnud mittealustamisel võltsimise etteheite suuresti tähelepanuta, samuti selle, et Q OÜ osalus ja juhtimine on pankrotiavalduse arutamiseks määratud istungi eelselt „võõrandatud“ kolmandale isikule, kuigi teatmik.ee andmetel on kasusaajaks märgitud endiselt F.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4(5)

1-24-715 pidada kahju tekkimiseks, kuivõrd laenusuhe poolte vahel eksisteerib endiselt. Pankrotimenetluse alustamata jätmine ei anna alust X kannatanuks pidada. Võlausaldajal on õigus esitada avaldus võlgniku suhtes pankrotimenetluse alustamiseks ning juhul kui see menetlus alustatakse, ka oma nõuded esitada. Küll aga on võlausaldajal erinevaid võimalusi oma nõude maksmapanemiseks, st ta ei pea seda tingimata tegema just pankrotimenetluses. Asjaolu, et ta seda teha soovib, ei anna alust arvamuseks, et tema õigushüvesid oleks kuidagi kahjustatud. Samuti rõhutab ringkonnakohus sedagi, et isiku kannatanuna käsitlemise juures ei saa tugineda võimalikele tulevikus toimuvatele asjaoludele, vaid lähtuda tuleb konkreetselt praeguseks hetkeks tekkinud kahjust. Sellest tulenevalt ei oma X kannatanuks tunnistamise seisukohalt mingit tähendust kaebaja väide, et Q OÜ pankroti edasilükkamisega võivad olla võlausaldajad juba kaotanud võimalusi pankrotivara tekkeks.

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.