Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku võimu teostamise vastased süüteod

Maksekorraldusele märkida viitenumber 99924700004671 ning selgitus „1-24-432 Janari Lund menetluskulud“. Kui menetluskulud pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid: DVD-R plaat salvestisega, mis asub toimiku juures – jätta kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate normide või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõistes (KrMS § 318 lg 3 p 4, lg 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest.

ASJAOLUD

Janari Lundi süüdistatakse selles, et tema, viibides 31.01.2023 kell 12.25 kinnipeetavana IdaVirumaal Jõhvi linnas Ülesõidu tn 1 asuva Viru Vangla R-hoone R2 osakonna kambris R205 ja R2 osakonna kambrite vahelises koridoris, ründas ametikohustusi täitnud Viru Vangla kolmanda üksuse inspektor-kontaktisikut V Tit, mis väljendus selles, et ta lükkas jõudu kasutades kätega ametniku kambrist R205 välja, samal ajal kui V. T taganes kambrite vahelist koridori ja osakonna päevaruumi eraldava trellukse poole, tõukas J.Lund V.Ti vastu trellust, mille tagajärjel tundis V.T tugevat valu seljas. Seejärel haaras J. Lund V. Tist kätega kinni, lükkas jõudu kasutades käte ja kogu kehaga V. Tit vastu koridori lõpus olevat trellust, võttis ametniku kaelapiirkonnast enda haardesse ja väänas maha ning hoidis ametnikku maas kinni. Kirjeldatud teoga tekitas Janari Lund V Tile järgmised tervisekahjustused, s.o: alumise huule sisemisel pinnal veritsev haav 0,5 cm x 1 cm, parempoolsel lõual pindmine pikliku kujuga nahamarrastus 3 cm x 6 cm, parema käe õlavarre piirkonnal pikliku kujuga punetus 0,5 cm x 2 cm, parema käe õlavarrel 4 nahakriimustust erineva pikkusega 0,2 cm x 3 cm kuni 0,2 cm x 6 cm, parema käe randmel punetus 6 cm x 8 cm, rinna keskel ümmarguse kujuga punetus mõõtudega 10 cm x 10 cm, vasaku käe õlavarrel 3 pikliku kujuga nahamarrastust mõõtudega 0,7 cm x 6 cm kuni 0,7 cm x 8 cm, vasaku käe sisemisel küünarvarre piirkonnal 3 veritsevat pikliku kujuga nahamarrastust mõõtudega 0,5 cm x 3 cm, 0,5 cm x 5 cm, 1 cm x 8 cm, seljal vasaku abaluu piirkonnas pindmised nahakriimud 0,2 cm x 3 cm, 0,2 cm x 5 cm, 0,3 cm x 8 cm, vasaku abaluu alumisel piirkonnal tugevalt punetav ala 3 cm x 8 cm, milles piklikud veritsevad nahakriimud 0,5 cm x 3 cm, 0,5 cm x 5 cm, vasaku jala reie eesmisel pinnal valutav piirkond ilma punetuseta. V T tundis vägivalla kasutamise tagajärjel valu seljal, vasaku käe pöidlal ja piirkondades, kus vigastused fikseeriti. Samuti tekkisid tal hematoomid vasakule põlvele ja vasakule küünarnukile. Sellega pani Janari Lund toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus Janari Lund süüditunnistamist KarS § 274 lg 1 järgi ning palub mõista karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada Janari Lundile mõistetavat karistust Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 28.11.2022 otsusega mõistetud karistuse 2 aastat 5 kuud 19 päeva vangistust kandmata osa (kantud seisuga 12.01.2024 1 aasta 1 kuu 15 päeva), s.o. 1 aasta 4 kuud 4 päeva vangistust võrra, mõistes liitkaristuseks 2 aastat 1 kuu 4 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev.

Süüdistatav peab tasuma menetluskulud summas 1449,60 eurot. Kohtuistungil tegi kohus kindlaks, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav on selgitanud, et kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet. Kõik menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotlesid selle kinnitamist kohtu poolt.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et süüdistatav Janari Lund on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ning seega tuleb Janari Lund süüdi tunnistada KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p-dest 3, 4 ja 9 tulenevalt menetluskulud on ekspertiisikulud, määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära. 2024.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 820 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 1230 eurot (820*1,5=1230). Vastavalt kokkuleppele kuuluvad menetluskulud summas 1449,60 eurot väljamõistmisele Janari Lundilt. Menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest. Asitõenditega toimida vastavalt kokkuleppele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.