X taotlus riigi õigusabi saamiseks seoses kaebuse esitamisega ringkonnakohtule Riigiprokuratuuri
21.detsembri 2023. a määruse vaidlustamiseks
Õigusabi taotleja
X (ik XXXXXXXXXXX; e-post XXX)
RESOLUTSIOON
X esitatud taotlus riigi õigusabi saamiseks jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Taotluse esitaja saab esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel. Vajadusel on võimalik taotleda selleks riigi õigusabi Riigikohtult. Taotlus riigi õigusabi saamiseks ja menetluse senine käik
1.10.11.2023. a registreeriti Põhja Ringkonnaprokuratuuris X kuriteokaebus, mille kohaselt kasutati 02.11.2023 politseiametnike poolt tema suhtes põhjendamatult füüsilist jõudu ja käeraudu, samuti alandati tema väärikust. Nimelt tuli politseipatrull 02.11.2023 kella 17 paiku XXX korterisse ning toimetas X sealt temale teadmata põhjusel teadmata kohta, kus ta paigutati mingisse lukustamata kambrisse. Xl oli kusepõie tühjendamiseks vaja kasutada spetsiaalseid vahendeid, kuid neid talle ei antud. Selleks, et saada politseinike tähelepanu, hakkas ta lukustatud kambri uksele koputama, lõi paljaste jalgadega vastu kambri ust, pani sokkidega vee äravoolu kinni, samuti imiteeris enda kägistamist. Lõpuks X tegevuse peale politseiametnikud reageerisid ja tormasid kambrisse ning võtsid Xlt ära tema riided. Seejärel lõhkus X ära kambri veekraani ja viskus kehaga mitmel korral vastu kambri seina. Sellele vastasid politseiametnikud peksmise ja käeraudade paigaldamisega. Pärast nimetatud tegevust transporditi X alasti olekus arestimajja ning selliselt pidi ta olema isegi naisterahva ees. X fikseeris politseiametnike poolt tekitatud vigastused ka Ida-Tallinna Keskhaiglas ja lisas kuriteokaebusele vastava epikriisi.
2.27.11.2023. a koostati Põhja Ringkonnaprokuratuuris kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatis nr 23730000265 kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu KrMS § 199 lg 1 p 1 tähenduses. 1(5)
1-24-139
3.06.12.2023. a registreeriti Riigiprokuratuuris X kaebus, milles ta väidab, et ei ole rahul Põhja Ringkonnaprokuratuuri 27.11.2023 menetlusotsusega kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta Riigiprokuratuuri määrus
4.21.12.2023. a määrusega jättis Riigiprokuratuuri abiprokurör esitatud kaebuse rahuldamata.
5.Politseiametnikud tegutsevad väljakutsele reageerides korrakaitseseaduse alusel ning KorS § 2 lg 4 kohaselt on riiklik järelevalve korrakaitseorgani tegevus eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine. KorS § 5 lg 1 sätestab korrarikkumise tähenduse, öeldes, et korrarikkumine on avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi või isiku subjektiivse õiguse rikkumine või õigushüve kahjustamine. Olukorras, kus politseiametnikud saavad väljakutse, mille sisuks on teave X agressiivsusest ning tema poolt kiirabi töötajate ähvardamisest ja noa näitamisest, peab politsei kui korrakaitseorgan reageerima. Antud juhul teavitati häirekeskust aset leidnud korrarikkumisest ja nimetatud asjaolust andsid sündmuskohal, s.o XXX maja juures politseipatrullile teada ka kiirabitöötajad. Seega oli kolmeliikmelisel politseipatrullil nimetatud majja ja seejärel korterisse nr XX sisenedes teave, et X oli kiirabitöötajaid ähvardanud ning sellega juba korda rikkunud. Samuti oli oht, et selline korrarikkumine võib jätkuda. Kuna XXX maja korteris nr XX käitus X politseiametnike saabudes rahulikult, ei kasutanud politseiametnikud korteris olles algselt tema suhtes ka füüsilist jõudu ega ka käeraudu. Küll aga veendusid nad, et X oli tarvitanud alkoholi. Nimetatud asjaolu on ka X ise hiljem kinnitanud, väites 06.11.2023 järelkontrolli käigus ühele politseiametnikule, et ta käis 02.11.2023 matustel, kus tarvitas alkoholi. Pealegi selgus korteris, et X võib agressiivne olla oma abikaasa suhtes. Politsei vormikaamera salvestiselt nähtub ja seda kinnitab ka üks sündmuskohal viibinud politseiametnikest oma e-kirja teel edastatud selgitustes, et korterist tuli X kaasa rahulikult, kuid kortermaja trepikojas käitus ta sõnaliselt arrogantselt ja trepist alla minnes hakkas käega vehkima, mistõttu eelnevat arvestades paigaldati politseiametnike poolt Xle käerauad. XXX maja juures pärast politseisõidukisse minemist hakkas X politseiametnikke ebatsensuursete sõnadega ka sõimama. Pärast X politseisõiduki kongi panemist läksid kaks politseiametnikku uuesti X abikaasa ja pojaga rääkima ning vajalikku pakitud kotti ravimitega võtma. Ühe politseiametniku selgituste kohaselt märkis X abikaasa, et Xl on alkoholisõltuvus ja sellest tingituna oli ta eelnevalt korteris ka laamendanud, ähvardanud ja tõugelnud. Kuna aga X abikaasal väliseid vigastusi ei olnud, siis ta vägivalla osas avaldust teha ei soovinud. X poeg pakkis aga kaasa koti, milles olid muuhulgas vajalikud ravimid. Politseiametniku e-kirja teel esitatud selgitusest nähtub, et kainestusmajja sõitmise käigus tagus X jalgadega politseisõiduki kongi ust ning selle tagajärjel tulid ukse riivi kinnituspoldid lahti. Kainestusmaja ruumides hakkas X aga vastu hetkel kui temalt enne kambrisse paigutamist püüti ära võtta kaelaketti. Selle tegevuse käigus kasutas X politseiametnike sõimamisel ka ebatsensuurseid väljendeid. See oli põhjuseks, et X viidi kambrisse nn „lendasendis“, mille käigus mitu töötajat kandsid teda kätest ja jalgadest kinni hoides. Kusjuures politseiametnikud käitusid X suhtes rahulikult ja viisakalt. Samuti ei tehtud Xle liiga kambrisse paigutamisel ja teda kandes. Koheselt kainestusmaja kambrisse nr 23 jõudes võeti Xl ära käerauad. Kainestusmaja ruumides toimunu nähtub ka patrullpolitseinike vormikaamera salvestiselt ning kinnitab ühe patrullpolitseiniku selgituses väidetut.
6.Kainestusmaja grupi spetsialisti 23.11.2023 ettekandest aga nähtub, et tema oli 02.11.2023 alates kell 19.30 tööl Tallinna kainestusmajas ja sai teada, et kambrisse nr 23 oli juba eelnevalt paigutatud X, kes oli kambris riieteta. Kambris olles aga X karjus ja lõhkus vastu ust. Kui Xlt küsiti tema karjumise põhjust, siis ta vastas, et tal on urineerimisteede vähk ja ta tuleb koheselt 2(5)
1-24-139 kambrist vabastada. Kui kainestusmaja spetsialist küsis selle kohta meditsiiniõelt, siis sai ta vastuseks, et X oli paigutamisel vägivaldne ning keeldus meditsiinilisest kontrollist. Samuti selgitas kainestusmaja spetsialist, et X oli temale teadaolevalt varem keeldunud ka kiirabi abist. Mingil hetkel märkasid kainestusmaja töötajad, et X lõhkus ära veekraani nupu ning hakkas seda viskama turvakaamera poole. Seepeale sisenesid kainestusmaja ametnikud kambrisse, panid X põrandale ja asetasid talle käerauad ning seda põhjusel, et X ei tahtnud kuidagi rahuneda. Mitte keegi töötajatest ei peksnud X, kuid tema suhtes kasutati füüsilist jõudu käeraudade paigaldamisel. Kraani lõhkumise pärast kutsuti politseipatrull kohale, et kraani lõhkumine fikseerida ja X arestimajja toimetada. Ettekande koostaja läks koos väljakutsutud politseipatrulliga kambrisse, et X välja võtta ja vastuvõtu ruumi viia. Vastuvõturuumis X rahunes ja siis vabastati ka tema käed ning anti talle riided selga. Alles sellel hetkel selgitas X rahulikult, et tal on urineerimisteede vähk (kusepõie) ja ta vajab urineerimiseks kateetrit ning see pidi olema X isiklike asjade hulgas. Vajalik kateeter leiti üles ja Xle anti võimalus koos kateetriga WC-sse minna. Edasi anti X üle aga politseipatrullile Tallinna arestimajja toimetamiseks. Kainestusmaja grupi spetsialisti ettekandes väidetu nähtub ka kambrikaamera salvestiselt, mis on filmitud ajal kui seal viibis X. Kusjuures salvestiselt nähtuvalt hakkas X pärast kambrisse paigutamist jalaga vastu ust taguma, seejärel mingil hetkel võttis jalast sokid ja toppis need kuhugi. Selle tegevuse järgselt on salvestiselt aga näha, et kambri põrandale valgub vesi. Samuti võttis X kambris viibides seljast ära särgi ja seejärel imiteeris sellega enda poomist. Nimetatud asjaolu oli ka üheks põhjuseks, miks Xlt võeti ära riided kuna oli oht enesevigastamisele, eelkõige poomisele.
7.Abiprokurör leidis, et Põhja Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises on põhjalikult selgitatud, et miks 02.11.2023 Xga seotud juhtumit lahendanud politseiametnike käitumises puudub KarS § 291 ettenähtud võimuliialduse koosseis. Abiprokurör leidis sarnaselt 27.11.2023 teatise nr 23730000265 põhjendustele, et X põhjustas oma 02.11.2023 käitumisega politsei väljakutse aadressile XXX. Väljakutse põhjuseks oli X poolt kiirabitöötajate ähvardamine ja neile noa näitamine. Seejärel käitus X ka politseiametnikega nii kohapeal, toimetamisel kainestusmajja kui ka kainestusmaja ruumides sõnaliselt agressiivselt, ei allunud politsei korraldustele ja hakkas ka füüsiliselt vastu. X eelkirjeldatud tegevus andis aga politseiametnikele piisava aluse ohu tõrjumiseks ja ka väljaselgitamiseks kasutada vahetut sundi ja seejuures mitte ainult füüsilist jõudu, vaid ka erivahenditena käeraudu. Kusjuures XXX Xle käeraudade paigaldamisel ning nende hoidmisel kuni tema toimetamiseni kainestusmaja kambrisse nr 23 oli aluseks see, et X võis rünnata teist isikut ja osutada korrakaitseorgani ametiisikule füüsilist vastupanu. Kainestusmaja kambris nr 23 käeraudade lühiajalisel paigaldamisel oli aluseks eelkõige see, et X võib ennast vigastada või isegi tappa. Abiprokurör nõustus igati 27.11.2023 teatise nr 23730000265 põhjendustega selles, et Xga seotud sündmust lahendanud politseiametnikud täitsid oma tööülesandeid. Vahetu sunni kasutamine oli politseiametnike poolt igati õigustatud ja selleks olid olemas seaduslikud alused. Samas ei kasutanud politseiametnikud jõudu rohkem, kui see oli vajalik käeraudade paigaldamiseks või X agressiivsest käitumisest tingitud olukorra lahendamiseks. Politsei vormikaamera ja ka kainestusmaja kambri nr 23 kaamera salvestistelt ei nähtu, et politseiametnikud oleks X peksnud või kägistanud. X epikriisis märgitud marrastused, kriimustused ja hematoomid võis ta saada ka kambris nr 23 jalgadega vastu kambri ust või käega vastu seinaplaati korduvalt lüües. Kui aga isegi eeldada, et mõned kriimustused või hematoomid sai X politsei poolt tema suhtes seaduslikel alustel sunni rakendamise käigus sh käeraudade paigaldamisel, siis see oli tingitud eelkõige X enda agressiivsest käitumisest. Eelnimetatud salvestistelt ei nähtu politseiametnike pool X suhtes agressiivset käitumist, kusjuures kainestusmajas X kandmisel kambrisse nr 23 rõhutab üks politseiametnik korduvalt, et X tuleb põrandale asetada ettevaatlikult. 3(5)
1-24-139
8.Kokkuvõtvalt leidis abiprokurör, et Põhja Ringkonnaprokuratuuris koostatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises on ammendavalt selgitatud, millistel õiguslikel kaalutlustel X kuriteokaebuse põhjal kriminaalmenetlust ei alustatud. X ei nõustu Riigiprokuratuuri esitatud kaebuses teatises esitatud seisukohadega. Kuid kriminaalmenetlust ei alustata pelgalt kuriteokaebuse esitaja subjektiivse ja tõsiselt mittevõetava arvamuse alusel nagu oleks politseiametnikud toime pannud kuriteo. Ainuüksi varasema menetleja seisukohtadega mittenõustumine kriminaalmenetluse alustamata jätmise osas ei ole aluseks selle menetlusotsuste tühistamiseks ja kriminaalmenetluse alustamiseks. Kaebuse esitamine Riigiprokuratuurile eeldab ka sisuliste vastuväidete esitamist kaevatava menetlusotsuse põhistustele, mida aga X teinud ei ole. Ülaltoodust lähtudes leidis abiprokurör, et Xga seotud 02.11.2023 sündmust lahendanud politseiametnike käitumises ei ole KarS § 291 järgi kvalifitseeritava kuriteo ega ka karistusseadustiku eriosas ettenähtud ühegi teise kuriteo tunnuseid. Taotlus
9.10.01.2024. a edastas X Tallinna Ringkonnakohtule taotluse talle riigi õigusabi määramiseks Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamiseks. Taotleja esitas kohtule ka riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.KrMS § 41 lg 3 kohaselt peab menetleja määrama kannatanule kas tema taotlusel või omal initsiatiivil esindaja riigi kulul, kui ta leiab, et vastasel korral võivad kannatanu olulised huvid maksejõuetuse tõttu jääda kaitseta. Tulenevalt KrMS § 41 lg-st 3 antakse kriminaalmenetluses kannatanule õigusabi riigi õigusabi seaduses (RÕS) ettenähtud korras.
11.RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Seega on riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks RÕS-s märgitud maksejõuetus. Selle kindlaksmääramisel tuleb arvestada õigusabi taotleva isiku majanduslikku olukorda tervikuna, kusjuures RÕS §-dest 1214 tulenevalt lasub maksejõuetuse tõendamise kohustus isikul enesel.
12.X esitas Tallinna Ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamiseks kriminaalasjas nr 23730000265. RÕS § 13 lg 1 kohaselt on nõutav esitada taotlusele lisaks ka allkirjastatud ja nõuetekohane teatis isiku majandusliku seisundi kohta. Kohus selgitab, et isik, kes soovib riigi õigusabi saada, peab tõendama oma maksejõuetust ning esitama ka vastavad tõendid, võimaldamaks menetlejal hinnata, kas isik on õigustatud riigi õigusabi saama. X on esitanud ringkonnakohtule teatise riigi õigusabi taotleja majanduslikust seisundist, kus on toodud ära, et tema sissetulek ühe kuu kohta on 318 eurot, millise näol on tegemist Töötukassa toetusega. Muid sissetulekuid tal teatise kohaselt ei ole. Samuti ei ole tal teatise kohaselt võlgnevusi, vara ega igakuiseid püsikulusid. Kuigi teatises esitatut ei saa pidada täies mahus tõele vastavaks lähtuvalt sellest, et pole tõenäoline, et isikul puuduvad mistahes igakuised püsikulutused, leiab ringkonnakohus, et X majanduslikku seisu kirjeldavad andmed annavad iseenesest alust lugeda õigusabi taotlejat maksejõuetuks RÕS § 6 lg 1 tähenduses.
13.Ringkonnakohus selgitab aga, et isegi juhul, kui õigusabi taotleja on maksejõuetu, ei garanteeri see õigusabi taotlejale õigusabi andmist, kuna KrMS § 41 lg-st 3 tulenevalt peab 4(5)
1-24-139 kohus hindama, kas maksejõuetule kannatanule riigi kulul esindaja määramata jätmisel võiksid kaitseta jääda tema olulised huvid. Seega eeldab riigi õigusabi andmise küsimuse otsustamine ka menetleja süüvimist kaebuse sisusse (RKKK 3-1-1-134-04, 3-1-1-66-05, 3-1-1-151-05). RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Ringkonnakohus, tutvunud X riigi õigusabi taotlusega, Riigiprokuratuuri määrusega, kriminaalmenetluse alustamata jätmise asjaoludega ning kohtule edastatud materjalidega, nõustub Riigiprokuratuuriga, et kriminaalmenetluse alustamata jätmine oli käesoleval juhul põhjendatud ning seega on X võimalus oma eesmärgi saavutamiseks ilmselt vähene. Riigiprokuratuur on oma määrustes asjakohaselt selgitanud, miks ei esine käesolevas asjas politseiametnike käitumises KarS § 291 järgi kvalifitseeritava kuriteo ega ka karistusseadustiku eriosas ettenähtud ühegi teise kuriteo tunnuseid. Seejuures on Riigiprokuratuuri määruses toodud välja X suhtes rakendatud sunni põhjus, hinnatud, kas see oli vajalik ning kas võis kahjustada isikut ebaproportsionaalselt. Ringkonnakohus nõustub, et nähtuvalt asja materjalidest ja sündmuse asjaoludest, pole ametnikud kasutanud jõudu rohkem, kui see oli vajalik ning see on olnud proportsionaalne. X väited sellest, et teda oleks füüsiliselt väärkoheldud, ei leia asja materjalide pinnalt kinnitust. Samuti ei saa pidada ametnike käitumist X väärikust alandavaks, vaid kohtu hinnangul käitusid politseiametnikud viisakalt ja olukorrale vastavalt. Seejuures X ise hakkas ametnikele vastu, sõimas neid ebatsensuursete sõnadega ja ei allunud antud korraldustele. Lisaks võis pidada tema käitumist kainestusmaja kambris talle endale ohtlikuks, mistõttu rakendati seal meetmeid mh ka seetõttu, et ta ei saaks end vigastada. Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuri poolt avaldatuga ning märgib, et kuivõrd eeltoodust on X võimalus õiguste kaitseks kriminaalmenetluses ilmselt vähene, siis puudub ka alus riigi õigusabi andmiseks.
14.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudest RÕS § 6 lg-st 1 ja § 7 lg 1 p-st 5 jätab ringkonnakohus X riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.