Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Karro Tali süüdistatakse selles, et tema 21.05.2022 kella 05:35 ajal avalikus kohas – xxxxxxxxxx – olles alkoholijoobes, tahtlikult lõi enda paremas käes oleva klaasist õllepudeliga ühel korral P Pile vasakule näo piirkonda ning seejärel lõi parema rusikaga kolmel korral P Pile vasakule näo piirkonda, tekitades P Pile füüsilist valu ja tervisekahjustuse – haava vasakul kulmul. Samuti rikkus Karro Tali oma tahtliku teoga KorS § 55 lg 1 p-s 1 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid, lüües teist isikut, ning häirides sellega kõrvaliste, asjasse mittepuutuvate isikute – juhuslikult juures viibinud S S ning teiste tuvastamata isikute – rahu ja ohustades nende turvatunnet. Selline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat suhtumist avalikku korda. Seega Karro Tali tahtliku tegevusega, s.o. avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega, kui see on toime pandud vägivallaga, pani toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 04.12.2023. a esitas prokurör kohtule süüdistusakti ja toimiku käskmenetluses. Vastavalt prokuröri poolt kohtule edastatud materjalidele edastati süüdistusakt süüdistatavale 04.12.2023. a e-toimiku kaudu (seotud prokuratuurile avaldatud e-posti aadressiga xxxxxxxxxx) ning samal päeval e-toimiku vahendusel ka kaitsjale, kes süüdistusakti ka vastu on võtnud. 28.12.2023. a kinnitas süüdistatav ka e-kirja teel prokurörile süüdistusakti kättesaamist. Süüdistatav ja kaitsja KrMS § 252 lg-st 3 tulenevat võimalust kohtule omapoolse kirjaliku seisukohta esitamiseks kriminaalasja lahendamise kohta kasutanud ei ole.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kohus on seisukohal, et süüdistatava käitumine on õigesti on kvalifitseeritud, tõendamiseseme asjaolud on selged ning tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist

leidnud süüdistusaktis nimetatud ja toimikus sisalduvate tõendite kogumis. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, kannatanu P Pile tekitati mittevaralist kahju, kuid kannatanu tsiviilhagi esitada ei soovi. Seega tuleb Karro Tali süüdi tunnistada ja teda on võimalik karistada rahalise karistusega vastavalt prokuröri ettepanekule karistuse määra osas. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus 30-500 päevamäära või kuni viieaastane vangistus. Seega on Karro Talile etteheidetava teo näol tegemist II astme kuriteoga, mis võimaldab karistusena rahalise karistuse kohaldamist. Maakohus on seisukohal, et lähtudes kuriteo toimepanemise asjaoludest, ei ole vajalik süüdistatava karistamisel kaaluda vangistusega ja käskmenetlus on seega põhjendatud. KarS § 44 lg 1 kohaselt kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Toimikus lk 34 on andmed Karro Tali maksustatava tulu kohta 2021. aastal, mis oli 9,14 eurot, mis tähendab, et KarS § 44 lg 2 alusel tuleb rahalise karistuse päevamäära suuruse arvestamise aluseks võtta miinimumpäevamäär 10 eurot. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Seni omaks võetud kohtupraktika järgi mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Kohtu ülesanne on seadusandja poolt ette antud piirides individualiseerida karistusseaduses ette nähtud karistus üksikjuhtumi jaoks. Kriminaalasja materjalidele tuginedes on vägivallategu, millega Karro Tali pani toime avaliku korra raske rikkumise, vaadeldav alla keskmises määras raskusega, millega on võimalik vägivallategu sisustada. Süüdistatav lõi baaris tekkinud arusaamatuse käigus kannatanut viisil, mis tekitas valu ning ka vigastuse paremale kulmule. Nii süüdistatav kui ka kannatanu olid alkoholi tarbinud ning konflikt lõppes koheselt turvamehe sekkumisel. Tegemist oli omavahel võõraste isikutega ning konflikt tekkis arusaamatusest, nagu n-ö baarikaklustes tihti ette ka tuleb. Seejuures väärib märkimist, et prokuratuur on kriminaalmenetluse juba avaliku menetlushuvi ja vähese süü põhjendustel varasemalt ka lõpetanud, kuid uuendanud seoses Karro Tali poolt kohustuste tähtaegsete mitte täitmistega. Väikese süü suuruse argumendid kanduvad üle ka käesolevasse menetlusse, kuid sedapuhku kohustuste täitmata jätmise tõttu on põhjendatud juba kriminaalkaristus. Käesoleval juhul puuduvad nii karistust raskendavad kui ka kergendavad asjaolud.

Seega, võttes arvesse kõiki eelnevalt väljatoodud asjaolusid kogumis, peab kohus prokuröri ettepanekut Karro Tali karistamiseks rahalise karistusega alla keskmise määra, s.o 100 päevamäära, mõistlikuks ning kuriteo asjaolusid arvesse võttes proportsionaalseks ja eripreventiivset eesmärki täitvaks. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks Karro Tali süüdi tunnistamist KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning tema karistamiseks rahalise karistusega 100 miinimumpäevamäära. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 21.05.2022, s.o 1 päev ehk 3 päevamäära, karistuse hulka, ning seeläbi jääb lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks rahaline karistus 97 miinimumpäevamäära, s.o 970 eurot. Kuivõrd Karro Talil varasemad kriminaalkaristused ning ka väärteokaristused puuduvad, on põhjendatud ka prokuröri ettepanek rahalise karistuse kogu ulatuses 1 aasta pikkuse katseajaga tingimisi täitmisele pööramata jätmine, kohaldades KarS § 73 lõikeid 1 ja 3. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Karro Talilt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest summas 1087,50 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses osalemise eest kogusummas 129,60 eurot, kokku 1217,10 eurot, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tulenevalt KrMS § 254 lg-st 5 tuleb kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada süüdistatavale, kaitsjale, kannatanule ja prokuratuurile.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.