lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-23-7406/8

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 09.01.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-23-7406/8
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kaebus Riigiprokuratuuri tegevuse peale
Kuulutamise aeg
09.01.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1110
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium

Määruse tegemise aeg ja koht

09. jaanuar 2023, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-23-7406

Kohtunik

Inna Ombler

Vaidlustatud lahend

Riigiprokuratuuri 22. novembri 2023 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AV, ES (S), EH (H) ja MV (VT) esindaja vandeadvokaat Mari Männiko, kaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Riigiprokuratuuri 22. novembri 2023 määrus muutmata ja esitatud kaebus rahuldamata. Määrus on tulenevalt KrMS § 385 p-st 11 lõplik ega ole vaidlustatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.AV, ES, EH ja MV esindaja vandeadvokaat Mari Männiko esitas 17. oktoobril 2023 Põhja Ringkonnaprokuratuurile kuriteokaebused, milles taotles X ja Y suhtes kriminaalmenetluse alustamist KarS § 3311 lg 1 järgi. Kaebustes märgiti, et X ja Y on jätnud üle 7 kuu jooksul täitmata nende suhtes tsiviilasjas nr X-XX-XXXX tehtud kohtulahendi – Harju Maakohtu XX.XX.XXXX määruse –, millega kohustati neid tegema asendamatut toimingut: hoiduma kuriteokaebuse esitajate isikuandmete töötlemisest ja nende suhtes laimu levitamisest. Määruse mittetäitmise eest määras kohtutäitur Xle ja Yle 19. mail 2023 sunniraha. X ja Y vaidlustasid kohtutäituri otsuse. Kohtutäitur jättis 26. juuni 2023 otsustega X ja Y kaebused rahuldamata. Seejärel vaidlustasid X ja Y sunniraha määramise Harju Maakohtus. Maakohus jättis YY.YY.YYYY määrusega (tsiviilasi nr X-XXXXXX) X ja XX.XX.XXXX määrusega tsiviilasjas nr X-XX-XXXX Y kaebused rahuldamata. X ja Y jätkavad õigusvastast tegevust ka pärast sunniraha määramist. X kaebas edasi ka Harju Maakohtu XX.XX.XXXX hagi tagamise määruse ning Tallinna Ringkonnakohus on 10. oktoobril 2023 teinud X suhtes kehtivate hagi tagamise abinõude osas täpsustava määruse. X suhtes kehtivad jätkuvalt hagi tagamise abinõud, mis keelavad laimava sisu esitamise kuriteo kaebuse esitajate suhtes.
2.Põhja Ringkonnaprokuratuur teatas 26. oktoobril 2023 kriminaalmenetluse alustamata jätmisest.
3.AV, ES, EH ja MV esindaja M. Männiko vaidlustas kriminaalmenetluse alustamata jätmise Riigiprokuratuuris. Riigiprokuratuuri määrus
4.Riigiprokuratuur jättis 22. novembri 2023 määrusega esitatud kaebuse rahuldamata, leides, et kriminaalmenetluse alustamiseks puudub alus. Riigiprokurör märkis, et KarS §-s 3311 kohaldamise eelduseks on, et süüdlase suhtes on varem tsiviilasjas tehtud kohtulahendi täitmata jätmise eest täitemenetluses kohaldatud sunniraha. Teisisõnu saab vaadeldava süüteokoosseisu subjektiks saab olla vaid erilise isikutunnusega isik KarS § 24 lg 1 mõttes. KarS § 3311 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise aeg hakkab vältama päevast, mil sunniraha kohaldamise otsust ei ole võimalik enam vaidlustada ehk see jõustub. Isiku karistatavus ei ole seotud sellega, millal on talle sunniraha määratud, vaid karistatavuse eelduseks on erilise isikutunnuse olemasolu. Erilise isikutunnusega isik peab olema toime pannud karistatava teo, s.t et tegu, mille eest teda karistatakse, peab olema toime pandud pärast seda, kui tema suhtes on kohaldatud sunniraha. Seega tekivad isikule erilised isikutunnused sellest hetkest, kui sunniraha otsus on jõustunud, ning rikkumise periood hakkab kulgema päevast, mil sunniraha kohaldamise otsust ei ole võimalik enam vaidlustada. X ja Y on kohtutäituri otsused neile sunniraha määramise kohta vaidlustanud ringkonnakohtus ning otsused sunniraha määramise kohta pole jõustunud. Seega puudub praegu nende käitumises KarS § 3311 lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseis. Kui kriminaalmenetlust alustatakse jõustumata sunniraha määramise otsuse põhjal, võib tekkida olukord, et kohus hiljem tühistab sunniraha määramise. See tähendaks, et kriminaalmenetlust on alustatud alusetult. Küll aga pole välistatud tulevikus, sõltuvalt ringkonnakohtu otsustest X ja Y kaebuste lahendamisel ja isikute edasisest käitumisest, uuesti otsustada nende suhtes kriminaalmenetluse alustamise üle. Kaebus Riigiprokuratuuri määruse peale
5.AV, ES, EH ja MV esindaja M. Männiko esitas 21. detsembril 2023 Riigiprokuratuuri
22.novembri 2023 määruse peale kaebuse, milles taotleb jätkuvalt X ja Y suhtes kriminaalmenetluse alustamist KarS § 3311 lg 1 järgi. Kaebuses juhitakse tähelepanu, et Harju Maakohtu XX.XX.XXXX määruse resolutsiooni punkt 11 kohaselt kuulub määrus viivitamata täitmisele. Lisaks sätestab TsMS § 390 lg 2, et hagi tagamise määruse täitmist ei peata määruskaebuse esitamine. Seega puudub vaidlus, et KarS § 3311 lg-s 1 sätestatud koosseisu esimene element on täidetud – eksisteerib kohtulahend, millega kohustatakse isikut hoiduma toimingu tegemisest. Vaidlus puudub ka selles, et kohtutäitur on nii Xle kui ka Yle määranud sunniraha. Seega on täidetud ka KarS § 3311 lg-s 1 sätestatud koosseisu teine element – täitemenetluses on isiku

suhtes kohaldatud sunniraha. Asjaolu, et X ja Y on sunniraha määramise vaidlustanud, ei muuda selle määramise fakti olematuks. Lisaks oleks seaduse mõttega vastuolus olukord, kus hagi tagamise abinõu reaalne ja viivitamatu täidetavus muutub sisult tühjaks puhtalt põhjusel, et isik vaidlustab sunniraha määramise. KarS § 3311 lg 1 toetab oma olemuselt tsiviilasjade viivitamatut täidetavust, sest see on n-ö viimane abinõu, millega sundida isikut tsiviilasja lahendit ka tegelikult täitma. X ja Y on püüdnud hagi tagamise abinõusid vaidlustada, kuid see pole neil õnnestunud. Y suhtes on Harju Maakohtu XX.XX.XXXX määrusega kehtestatud hagi tagamise abinõu jäänud kehtima muutmata kujul ja X suhtes on 10. oktoobri 2023 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega hagi tagamise abinõu ühe kindla tegevuse osas üksnes teatud määral kitsendatud. Sunniraha on määratud rikkumiste eest, mida prokuratuuril on reaalajas ja objektiivselt võimalik kontrollida. Prokuratuur on arusaamatult ja äärmiselt formaalselt ilma sisuliste põhjendusteta asunud seisukohale, et sunniraha vaidlustamine välistaks antud juhul justkui kriminaalmenetluse alustamise. Kaebajad on Põhja Ringkonnaprokuratuurile esitatud avaldustes põhjendanud, miks on X ja Y tegevus nende hinnangul vaadeldav isikuandmete töötlemisena ja on kvalifitseeritav KarS § 3311 lg 1 järgi ning jäävad selle käsitluse juurde.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Prokuratuuri kohustamiseks kriminaalmenetlust alustama alust ei ole.

7.Ringkonnakohus leiab sarnaselt Riigiprokuratuuriga, et alustamiseks X ja Y suhtes KarS § 3311 tunnustel praegu alust ei ole.

kriminaalmenetluse

Nagu Riigiprokuratuuri määruses märgitud, eeldab KarS § 3311 kohaldamine, et isikut on tsiviilasjas tehtud kohtulahendi täitmata jätmise eest täitemenetluses trahvitud või tema suhtes on kohaldatud sunniraha või aresti. Praegusel juhul on kohtutäitur kohaldanud Xle ja Yle sunniraha. X ja Y on sunniraha määramised vaidlustanud ning kohtuvaidlus selle üle, kas sunniraha on õigesti määratud, alles käib. Seega ei ole veel lõplikult selge, kas sunniraha kohaldamise otsused jäävad jõusse või tühistatakse. Olukorras, kus kohtutäitur on sunniraha määranud, kuid sunniraha määramine on vaidlustatud, st ei ole veel teada, kas sunniraha kohaldamise otsused jäävad jõusse, ei ole KarS § 3311 kohaldamise eeldused ringkonnakohtu hinnangul täidetud. Nagu Riigiprokuratuuri määruses selgitatud, võiks kriminaalmenetluse alustamine jõustumata sundraha määramiste otsuste alusel kaasa tuua olukorra, kus otsused hiljem tühistatakse. See tähendaks, et kriminaalmenetlust on alustatud alusetult. Järeldust, et KarS § 3311 kohaldamise eeldused ei ole täidetud, ei muuda valeks kaebuses märgitu, et Harju Maakohtu XX.XX.XXXX hagi tagamise määrus kuulus viivitamata täitmisele ja et KarS § 3311 lg 1 on n-ö viimane abinõu, millega sundida isikut tsiviilasja lahendit ka tegelikult täitma. Seadus ei võimaldada alustada kriminaalmenetlust asjaosaliste vahel toimuva tsiviilkohtumenetluse mõjutamiseks. KrMS § 193 lg 1 lubab kriminaalmenetluse alustamist vaid juhul, kui selleks on alus ja ajend ning puuduvad KrMS § 199 lg-s 1 sätestatud asjaolud. Kuivõrd ringkonnakohus nõustub riigiprokuröriga, et kriminaalmenetluse ajendiks olevast

kuriteokaebusest ei nähtu kriminaalmenetluse alust ehk kuriteo tunnuseid, ei ole kriminaalmenetluse alustamine praegusel juhul põhjendatud.

8.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 208 lg-test 1 ja 5, jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 22. novembri 2023 määrus muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.